[Mossemees]

Sellel pildil olev konimold ja all olev tekk on mõlemad "originaalid", st. reaalselt omal ajal bussis olnud:

Kõige tähtsamad asjad on sul olemas, ma pakun bussi juurde! Tänaseks on täiesti selge, et minust jääb see lõpetamata...

Tänan pakkumast, aga pole mul paraku selliseid võimalusi, et sõiduki restaureerimist ette võtta. Pole garaažigi, kuhu buss sisse mahuks. Mõned projektid jäid endalgi omal ajal pooleli. Ideid oli igasuguseid, aga siis polnud kord aega, kord raha. Nüüd pole enam tervist.

Ah jaa, veel ühed ülilevinud RAF-i aksessuaarid tulid meelde: igasugu vimplid. Vähemalt üks vimpel rippus igal endast lugupidaval RAF-i juhil salongipeegli küljes, mõnel aga oli neid seal terve suur punt, lisaks mõni veel päikesesirmi kruvi alla kinnitatud ja ümber ohutulede lüliti keeratud (kui oli vanatüübiline, väljatõmmatav lüliti). Nende valik oli tol ajal ääretu, no nt. Tartu maraton '87, Mõigu KEK, Kirovi kalurikolhoos jne. jne... Kel veel mõni soomekeelsete kirjadega kleeps ka keset armatuurlauda oli, see oli kõva mees. Mõnel oli terve armatuurlaud äärest ääreni igasugu kleepse täis. Enamasti nende bussidega igasugu ülemusi kõikvõimalikele üritustele veeti, seal jagati nänni ka ja kuna bussijuht ka reeglina ikka seltskonnaga kaasa kutsuti, siis sedasi need vimplid ja kleepekad kogunesid.
Väike stiilinäide isiklikust kogust:


Laulva revolutsiooni ajal läksid moodi armatuurlaua keskele soojenduse avasse torgatud pulga otsas väikesed sini-must-valged lipud. Kuna neid poes veel ei müüdud, siis meisterdasin suhkruvati pulga otsa ühe sellise käsitööna ise valmis. Vildikatega sai veel suure hoolega värvitud, aga lõpptulemusega võis rahule jääda. Venemaale sõites sai sinna kapotiteki vahele peidetud - no kellele seda veel vaja, kui keegi sul keset Leningradi viimaks esiklaasi ära lõhub või veel midagi hullematki teeb.