[Mossemees]

Ohh... Ma saan vist nostalgiamürgituse . Samasuguse RAF-ikuga sai kunagi isa kõrval terve Eesti ja suur osa Lätist läbi sõidetud, Leningradis ja Pihkvas käidud. Õigupoolest, neid busse oli koguni kaks: esimese tootmisaastat enam täpselt ei mäleta, aga oli vist 1982 või 1983. Selle sai isa mõne aasta kasutatuna. 1989. a. sai päris uue. Peeglite koha pealt on väike kahtlus: igatahes isa esimesel RAF-il olid need kandilised nagu sellel pildil:

Minu arvates olid ümmarguste peeglitega päris algusotsa bussid. Millal täpselt kandilisi paigaldama (ca. 1980?) hakati ja kas ümmargusi siiski ka hiljem vahepeal pandi, seda peaks mõnelt tehase veteranilt uurima. Udulaternaid tehases ei paigaldatud, samas olid need nii ülimasslevinud, et pigem oleks imelik nende puudumine. Kardinaid samuti tehases ei pandud, aga ei leidunud naljalt bussi, millel neid polnud. Armatuurlaud oli vähemalt tollel '82-'83 aasta bussil veel harilik GAZ 24 oma, ainult kell puudus (kella auk oli tühi). '89. a. bussil oli juba ümmarguse kellaga armatuurlaud. Millal vahetus toimus, ei tea. Võibolla siis, kui GAZ 24 asendus GAZ 24-10 -ga? Lisaks veel kaks kohustuslikku aksessuaari RAF-i juurde: baikatekk kapoti peal (mõnel oli ka villane tekk) ja üks parajalt suur tuhatoos käigukangi kõrval .
Sellel pildil olev konimold ja all olev tekk on mõlemad "originaalid", st. reaalselt omal ajal bussis olnud:

[Marko]

Sellel pildil olev konimold ja all olev tekk on mõlemad "originaalid", st. reaalselt omal ajal bussis olnud:

Kõige tähtsamad asjad on sul olemas, ma pakun bussi juurde! Tänaseks on täiesti selge, et minust jääb see lõpetamata...

[Mossemees]

Sellel pildil olev konimold ja all olev tekk on mõlemad "originaalid", st. reaalselt omal ajal bussis olnud:

Kõige tähtsamad asjad on sul olemas, ma pakun bussi juurde! Tänaseks on täiesti selge, et minust jääb see lõpetamata...

Tänan pakkumast, aga pole mul paraku selliseid võimalusi, et sõiduki restaureerimist ette võtta. Pole garaažigi, kuhu buss sisse mahuks. Mõned projektid jäid endalgi omal ajal pooleli. Ideid oli igasuguseid, aga siis polnud kord aega, kord raha. Nüüd pole enam tervist.

Ah jaa, veel ühed ülilevinud RAF-i aksessuaarid tulid meelde: igasugu vimplid. Vähemalt üks vimpel rippus igal endast lugupidaval RAF-i juhil salongipeegli küljes, mõnel aga oli neid seal terve suur punt, lisaks mõni veel päikesesirmi kruvi alla kinnitatud ja ümber ohutulede lüliti keeratud (kui oli vanatüübiline, väljatõmmatav lüliti). Nende valik oli tol ajal ääretu, no nt. Tartu maraton '87, Mõigu KEK, Kirovi kalurikolhoos jne. jne... Kel veel mõni soomekeelsete kirjadega kleeps ka keset armatuurlauda oli, see oli kõva mees. Mõnel oli terve armatuurlaud äärest ääreni igasugu kleepse täis. Enamasti nende bussidega igasugu ülemusi kõikvõimalikele üritustele veeti, seal jagati nänni ka ja kuna bussijuht ka reeglina ikka seltskonnaga kaasa kutsuti, siis sedasi need vimplid ja kleepekad kogunesid.
Väike stiilinäide isiklikust kogust:


Laulva revolutsiooni ajal läksid moodi armatuurlaua keskele soojenduse avasse torgatud pulga otsas väikesed sini-must-valged lipud. Kuna neid poes veel ei müüdud, siis meisterdasin suhkruvati pulga otsa ühe sellise käsitööna ise valmis. Vildikatega sai veel suure hoolega värvitud, aga lõpptulemusega võis rahule jääda. Venemaale sõites sai sinna kapotiteki vahele peidetud - no kellele seda veel vaja, kui keegi sul keset Leningradi viimaks esiklaasi ära lõhub või veel midagi hullematki teeb.

[Marko]

Me oleme vales teemas! Kas keegi tõstaks viimased postitused kuhugi eraldi? Nostalgitseme RAF-i näiteks pealkirjaks.

[Mossemees]

Me oleme vales teemas! Kas keegi tõstaks viimased postitused kuhugi eraldi? Nostalgitseme RAF-i näiteks pealkirjaks.

Toetan täiesti. Ainult et nostalgitseda võiks laiemaltki, mitte ainult RAF-i.

[isandpauk]

Tuleb lugu meelde, mis kuhugi mujale teemasse ei passi, pane siia kirja ning ära solgi teist teemat.

[Peeter2]

Vimplitest rääkides... siis mingil perioodil nõukaaja lõpus olid maaliinide LAZ bussid tõelised "kunstiteosed" - võitja oli see kes suutis salongis esiklaasi kohale kõige rohkem vimpleid riputada ja igale poole kleebiseid kleepida

[DevilDeVille]

Ma räägiks iga toonase agraartehnikaühiku pea kohustuslikust varustusest. Ehk siis paberossidest ja sigarettidest. Ise olin mäletsemistmööda kohe seitsmeseks saamas, kui sugukondliku läbu käigus eakaaslasest sugulasega kaotsi läksime. Sihipäraselt. Ja siis Laupa MTJ-i (nu ilmselt see toona enam seda nime ei kandnud) traktorist paki valgemerekanalit väljaurgitsesime. Ja siis, teadmata midagi allatõmbamisest, seda usinasti mõisahoone trepiall popsisime. Pärnu jõgi vulises ja puha.

[diselist]

Vimplitest rääkides... siis mingil perioodil nõukaaja lõpus olid maaliinide LAZ bussid tõelised "kunstiteosed" - võitja oli see kes suutis salongis esiklaasi kohale kõige rohkem vimpleid riputada ja igale poole kleebiseid kleepida

Paides oli ühel noorel lazi juhil juhikabiini seljataga hundinahk ,kus siis silmad olid suunatuled ja ninaotsas pidurituli.Kindlasti siit seltskonnas keegi mäletab ka.Aga jah,laz oli mõnus soe ja bensiinlõhnaline buss,mille generaator tegi mõnusat metstuvi häält tühiläigul ja see ilma võimendita rool.Ikarus on meeles külm ja vastiku diislivinguga kohapeal lõksudes.Aga oli muidugi lääne maiguga kvaliteediga ja mõnusa sillaundamisega.

[Walter]

Aga jah, laz oli mõnus soe ja bensiinlõhnaline buss, mille generaator tegi mõnusat metstuvi häält tühikäigul ...

Generaator - kompressorit vist pidasid silmas?

[diselist]

Jah oli kompressor loomulikult,miks genekas sai ,ei tea

[Mossemees]

Üks poolkohustuslik linnaliini-Ikaruse aksessuaar:

[aavu]

https://www.youtube.com/watch?v=l8XiycZrZ5E 
On isegi seninägemata asju. Nagu PAZ-buss ja mõni väiksem ka.

[weix1]

Panen selle vast siia, kõvasti nostalgitsemist 1994. aasta liikluskaadrites. Kalle Laanet on veel päris poisike



https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teatei...tovargused

Mõelda vaid, autost ilma jäämine oli tol ajal reaalne oht igaühe jaoks, sõitsid sa noobli Mersuga või ajasid läbi nõukaaegse Ladaga. Kontrast tänapäevaga on märkimisväärne. Saatesari on vaatamiseks muidu ka hea, oleme tulnud pika tee oma riigiga.