[nastik]

Mulle tundub, et see on üks sümptomitest, et siseneme vaikselt heaeluühiskonda. Asjadest põhjalikult aru saamist pole vaja ja piisab punktuaalselt juhendi järgimisest. Lugesin just USAs välja antud raamatut, kus kirjeldati ühiskonna toimimist. Piltlikult nende hinnangul linnades inimesed sureksid nälga, sest ei oska kurke kasvatada. Mõtlesin, et Eestis on üleüldised teadmised ja inimeste kriisi korral endaga hakkama saamine veel päris hea aga kardan, et paari põlvkonna pärast oleme samas seisus. 
Ma ka ei ole veel ainult oma nišis toimetamise mõttega päris harjunud ja tegelen erinevate asjade näiteks autoremondiga. See pidavat psühholoogilises mõttes ikkagi ka kasulik olema. Ja ka üleüldiselt tundub laiem silmaring kasulik olema. Näiteks üks neiu rääkis mulle, et talle esitati esinduses kojameeste vahetamise eest 100.- € arve. Näitasin talle, kuidas see 5min töö käib ja ta veendus, et saab ise hakkama.
Aga see selleks. Hoolimata kõigest halvast on heaeluühiskond siiski hea. 

Teemast rääkides siis mul oli Wagoneeri autode remondinimekirja küll hea meel lugeda, sest kuidagi toetav on kui keegi teine tegeleb ka selliste lootusetute juhtumitega. Eile veetsin päeva Mazda kastikaga. Alla said uued rehvid ja vahetamisega toetas Rehvipost. Paak sai küljest ära ja veendutud, et lekib. Mõra on iseenesest hea koha peal. Kui keegi tunneb, et tahab paaki keevitada siis võib julgesti teada anda.
   
Koostasin nimekirja esisilla logisevatest liigenditest ja tegin tellimuse. Kontrollisin, et vahekast on lukustunud tagaveo peale. 
Vahepeal oli nädala Eestist ära ja selle aja jooksul on ksf Rene01 valmis teinud ja külge pannud väga kena uue kasti raami ja Mux hooldas ära pidurid.
   

Üks abipalve siiski on ka, et kui keegi oskab juhatada Tallinnas mõnda sillastendi, kus töömehed ei oleks umbvenelased, kes arvavad, et Krimm kuulub Venemaale siis see info on teretulnud.