[kass]

Kõige suurema põntsa panevad sellistele magneetodele asjatundmatud "restoraatorid-puhastajad". Nimelt selle magneeto magnetiseeritud hobuseraua igakordsel mahavõtmisel läheb magnet ühe kolmandiku võrra lahjemaks (võin numbrites eksida aga see ei muuda midagi). Selle hobuseraua mahavõtmisel on oma kindlad protseduurid! Seega tehke omale asi selgeks ennem kui lammutama hakkate! Parem on mitte eemaldada hobuserauda! Kui seda on vaja teha, siis tuleb ettevaatlikult libistada õhuke plekiriba hobuseraua küljele ja välja tõmmates lühistab harud plekitükiga omavahel. Plekitükki ei tohi harude küljest ära tõmmata! Et siis mängult proovida, et kas magnetit ikka on.   Tagasi pannes lükkate hobuseraua oma kohale ja pleki saate ka kätte. Seega ettevaatust! Võite teha heale asjale suure vea külge!!!

Kui olete juba magneeto lammutanud puhastamiseks laiali, ärge palun imestage, et miks magneetost sädet välja ei tule...
T.

Õhtust!
No nüüd sellest libistamisest siis ka lõpuks... Sain laenata digitaalse "kalakaalu" ja võtsin Boschi magneetolt FC1A (kontrollimata andmetel näiteks FN M70 kasutas millalgi) selle U - kujulise magneti küljest ära, midagi kuhugi ei libistanud, st plekitükki harude lühistamiseks ei kasutanud. Panin magnetile juhtmejupi kaela ja mõõtsin kaaluga "jõudu", mille korral magnet terasjunni (treitera keha) küljest lahti tuli, see oli ca 3,4 kg.
Lisan komponentidest näitliku pildi, puudub treitera keha, lihtsalt illustratsiooniks

   

Siis panin magneti jälle magneetole selga ja võtsin jälle ära ja nii 10 korda ja siis veel 1 kord igaks juhuks. Mõõtsin jälle kaaluga "jõudu" - tulemus oli ca 3,4 kg. Mõõtmised tegin hooletult ja vahelüli magneti ja kaalu konksu vahel oleks pidanud olema "veidi rohkemate vabadusastmetega", mingi nöör vms, et magnetit küljepeale ei sikutaks, vaid ikka otse. Aga see-eest tegin mõõtmisi hulga, nii et keskmine tuli ikkagi sinna 3,4 kg juurde. Siis käisin korra lõunal ja pärast seda jälle 10 korda "külge - ärat" võimalikult järsult. Siis mõõtsin jälle kaaluga - tulemus ca 3,4 kg. Homme hommikul mõõdan veelkord.
Moraal on selline - Toomas on küll sõber, aga tõde on kallim! (olen seda siin voorumis korra ka varem maininud, lihtsalt meeldetuletuseks).

Kuna nüüd oli kaal vabalt kasutada, siis mõõtsin üle ka need ilmselt telefoniinduktori U - kujulised magnetid, millest kirjutasin eelmisel lehel oma "magnetiseerija" 1M tööd kajastades. Nimet ühte magnetit magnetiseerisin põgusalt oma "magnetiseerijas", teist mitte. Proovisin ka neid läbi kaalu metallplaadi küljest ära tõmmata, lisan illustreeriva pildi, mis on halva kvaliteediga ja midagi olulist ei näita, lihtsalt meeleoluks.

   

Magnetiseeritud magneti puhul (punase isoleeriga) oli jõud ca 2,3 kg, teise, tehaseseades magneti puhul ca 1,3 kg.
Nii et magneti magnetjõudu annab lihtviisil koduste vahenditega suurendada, küsimus on aga selles, kui palju seda teha on vaja ja et seda ei suurendataks liiga palju. St et liiga tugev magnet magneetot (mähist) ära ei lammutaks. Vb on see alusetu kartus, vb piiri seab lihtsalt magneti materjal, mis üle mingi piiri enam tugevamaks ei lase magnetil minna, mina seda ei tea.
Toodi mulle kunagi Poolast D - tüüpi Boschi magdünole uued plaatmagnetid, nii kõvasti on koos, et naljalt lahku ei tõmba. Mis materjalist magnetid täpselt on ja kas nad pole selle D - tüübi jaoks liiga tugevad, mina jälle ei tea. Ei tea ka seda, kas originaalsed magnetid on liiga lahjad või piisavalt tugevad, eks seda saab katsetada (kunagi mingi säde ikkagi oli),  kas ta seda 30 W ja 6 V normaalsete pööretega välja annab. Kui ei anna, siis võib proovida originaale uuesti magnetiseerida ja siis võrrelda nende poola tänapäevaste supermagnetitega.