[v6sa]

Ma vb laiendaks teemat ökonoomsuse kohapealt selles mõttes, et näiteks sõiduautoga " öko" sõitu tehes  on masin niisuguses olekus, et pöörded miinimumi ja vaevu veel jõuab vedada. Ilmselgelt pikemalt aega selline kurnamine hästi ei mõju.

Märkus osaliselt õige.

Ma palun siiski vahet teha praegu viljeldava "ökosõidukoolituse" ja päriselt ökonoomse režiimi vahel. See viimane sõltub kusjuures VÄGA PALJU mootori ehitusest/põlvkonnast.

Meie koolitustel õpetatakse mootorit tapma, sundides seda töötama pöördemomendi kõvera "alumises otsas" ehk võimalikult madalatel pööretel. Niimoodi puudub mootoril momendivaru ja koormuse kasvamisel (tee keerab mäkke, vastutuul tugevneb) koormatakse mootor üle. Selle ideoloogia rakendamiseks ongi vaja mustmiljonit käiku

Reaalse mootori ökonoomseim režiim (mitte stendis katsetades, vaid reaalses maailmas päris masina peal reaalsetes tingimustes liikumisel) on kusagil 1/3 pöörete peal. Siis ei pea kogu aeg manuaalkasti kangiga vehkima ja kütuse tunni/kilomeetrikulu püsib mõistlik. Küll on mootori pööretel ruumi langeda enne, kui pöörlemissagedus muutub ohtlikult madalaks ja mootori sisemus (ennekõike kolvid) termiliselt üle koormatakse. Ka heitmed on selles režiimis vähimad.

Eriti oluline tänapäevaste turbomootorite puhul: vurr peab kogu aeg puhuma Kes tahab maksimaalselt kiirendust välja pigistada, siis käiguvahetusel peab seda kogu aeg arvestama: mootori pöörded järgmisel käigul ei tohi langeda alla eelmise käigu momendikõvera väärtust. Lühiajaline intensiivne ventileerimine teeb tänapäevasele kiirekäigulisele optimeeritud ehitusega mootorile vaid head!

Kes tahab ökonoomitada, siis: inerts on Sinu sõber, kui oled kord liikuma saanud Kehtib ka kiiremal käigul lume lükkamisel.