27-12-2024, 00:52 AM
Peasidur läks katki. Peasidur on siis niisugune jurakas, mille korpust aetakse mootori poolt rihmadega ringi ning südamikust läbi kettapaki saab käigukast oma jõu. Korpus on malmist ning saab igal paigaltvõtul klobida. Ca 50 aastat vana masin, pole siis ime, kui materjal üles ütleb.
Puruks
Paranduseks tegin keevituse, mis ühe tööpäeva on vastu pidanud. Loodetavasti peab siis ka edaspidi.
Keevitasin TIGiga, mis annab täiesti adekvaatse tulemuse, kui töövõtted selged ning õiged materjalid kasutada on. Hea tulemus tuli Anapolist toodud NiFe elektroodi südamikega. Koostöös sealse spetsialistiga mõtlesime välja, et võtame malmi elektroodi, puhastame kattest ning lihvime veits õhemaks, kuna kõige peenem niisugune elektrood on 2,5mm läbimõõduga. TIG õmbluse jaoks tundus see veits paljuvõitu.
Lõikasin otslihvijaga faasi-soone, soojendasin jurakat propaaniga korralikult ette, lasin korraga ca 1,5cm pikkuse õmbluse ning pinnisin nagu soovitati. Siis lasin veits jahtuda, uuesti soojendamine, õmblus ja pinnimine. Pragudevaba tulemuse sai, kui edendasin õmblusi augu vastaskülgedel. Lõpuks mõnetunnine küpsetamine-jahutamine 200C praeahjus kuni jahtumiseni.
Suhteliselt ühtlane ettesoojendus võimaldas kasutada tagasihoidlikumat voolu ja see täitematerjal sulas malmiga ühte nagu ime. Ta moodustab õmbluses omaette sulami, hiljem üles sulatamine või silumine pole eriti võimalik, anna aga ainult uut täidist peale. Kusjuures ettesoojendamise tõttu pole faasi vaja liiga sügavalt teha.
Kõik see eeltoodu tuleb juba kogemuse pinnalt. Kogemuseni jõudmise tee tegi paraku mõne käänaku. Selle tõttu ei saanud tulemus nii ilus, kui oleks võinud. Oleks olnud kasulikum ennem adekvaatsest allikast pärit teooriaga tutvuda. Mul need ette ja järgi soojendamised olid teada küll, aga kasutatavate täidiste osas selgus nii suur polnud. Kuskil keegi tark soovitas malmi keevitamiseks kasutada cromarod-i. Mul seda parasjagu oli ja kasutasingi. Sellega aga lõi praod sisse. Guide for Welding Iron Castings aastast 1988 ütleb suht selgelt, et kroomi sisaldavad täidised muudavad malmi keevise hapraks, kasutada tuleks niklipõhiseid sulameid. Seega, ära iga jama usu, mida keegi kuskil ütleb.
Puruks
Paranduseks tegin keevituse, mis ühe tööpäeva on vastu pidanud. Loodetavasti peab siis ka edaspidi.
Keevitasin TIGiga, mis annab täiesti adekvaatse tulemuse, kui töövõtted selged ning õiged materjalid kasutada on. Hea tulemus tuli Anapolist toodud NiFe elektroodi südamikega. Koostöös sealse spetsialistiga mõtlesime välja, et võtame malmi elektroodi, puhastame kattest ning lihvime veits õhemaks, kuna kõige peenem niisugune elektrood on 2,5mm läbimõõduga. TIG õmbluse jaoks tundus see veits paljuvõitu.
Lõikasin otslihvijaga faasi-soone, soojendasin jurakat propaaniga korralikult ette, lasin korraga ca 1,5cm pikkuse õmbluse ning pinnisin nagu soovitati. Siis lasin veits jahtuda, uuesti soojendamine, õmblus ja pinnimine. Pragudevaba tulemuse sai, kui edendasin õmblusi augu vastaskülgedel. Lõpuks mõnetunnine küpsetamine-jahutamine 200C praeahjus kuni jahtumiseni.
Suhteliselt ühtlane ettesoojendus võimaldas kasutada tagasihoidlikumat voolu ja see täitematerjal sulas malmiga ühte nagu ime. Ta moodustab õmbluses omaette sulami, hiljem üles sulatamine või silumine pole eriti võimalik, anna aga ainult uut täidist peale. Kusjuures ettesoojendamise tõttu pole faasi vaja liiga sügavalt teha.
Kõik see eeltoodu tuleb juba kogemuse pinnalt. Kogemuseni jõudmise tee tegi paraku mõne käänaku. Selle tõttu ei saanud tulemus nii ilus, kui oleks võinud. Oleks olnud kasulikum ennem adekvaatsest allikast pärit teooriaga tutvuda. Mul need ette ja järgi soojendamised olid teada küll, aga kasutatavate täidiste osas selgus nii suur polnud. Kuskil keegi tark soovitas malmi keevitamiseks kasutada cromarod-i. Mul seda parasjagu oli ja kasutasingi. Sellega aga lõi praod sisse. Guide for Welding Iron Castings aastast 1988 ütleb suht selgelt, et kroomi sisaldavad täidised muudavad malmi keevise hapraks, kasutada tuleks niklipõhiseid sulameid. Seega, ära iga jama usu, mida keegi kuskil ütleb.