[wagoneer]

Reis algas siis 6.jaanuari varahommikul. Autojuhtideks Jaan Põldsepp ja Uku Kalmus. Ning jalavaeva vähendamiseks lisandus reisijana kaasa ka Triinu(Trinzu) kes oli samuti teel UA-sse,et jääda sinna mõneks nädalaks Pärnus sai haagitud sappa ka veel üks järelhaagis. Leedus sattusime lumetormi kätte mis pakkus konnaga sõitmisel meeldejäävaid elamusi mõnedel kordadel. 10km enne Poola piiri sattusime ummikusse. Ummiku põhjus oli libe tee ja suur mats oli käinud natuke Poola piirist edasi. Elus esimest korda sai siis istutud tunde ühel kohal ummiku Kogemus seegi. Ja tarkusetera tulevikuks: Kui Leedu rekka sõidab 90-ne alas 70 nega on tee väga libe. Kui 90-ne alas sõidab X6 veel aeglasemalt on tee jõhkralt libe ja selle eirajaid karistab loodus karmilt. Minema saades saime enne piiri kokku Piret Kalmusega kes oli hommikul startinud Tartust,et ära viia üks Ford Ranger ja naasta tagasi koos meiega. Kuna aega oli kulunud palju,jäime Poolas öömajale ning hommikul piirile. Piirilt üle sai ots Kiievi poole keeratud. Seekord saigi kokku lepitud,et autod annamegi üle Kiievis. Üks auto läks Triinu kaudu 117 brigaadi meedikutele ja kaks autot läksid 242 brigaadi droonimeeskonnale keda veab mees Eestist. Nende kahe brigaadi vahel sai ära jaotatud ka kaasas olnud kaubad. Tagasiteel sai läbi sõidetud Bila Tserkvast ja peale võetud Piret kes oli oma Rangeri seal üle andnud. Siis juba edasi kodupoole. Reede hommikul kell 8.20 laekusin töökoja hoovile. Uku ja Piret jäid Pärnusse kus neile hommikul transport Tartusse järgi tuli. Jaan startis veel Viimsist Rakvere poole. 

Suur tänu kõigile toetajatele. Lauri L. Uku Kalmus, Piret Kalmus(Südamega Ukrainale), Jaan Põldsepp koos sõprade Tõnu Läänemtsa ja Timoga. Suured tänud ka ksf-idele usalduse ja abi eest. 
Uus aasta ilmselt toob natuke muutusi. Aga sellest teine kord.