[oltsberg]

Tänan härraseid asjalike mõtteavalduste eest!

Mõnikord küsime teistelt nõu selleks, et oma mõtetele kinnitust saada.

Teadmata Su kasutatava silla päritolu, siis hüpoidhambumisega sillad on arvutatud maanteekiirustele. Ehk olukorrale, kus sisendvõll teeb suurusjärgus kolm tuhat pööret minutis ja väljuvad rattavõllid vastavalt ülekandearvu võrra vähem.

Sinu rakenduses on ümbertiire suurusjärk vähem.

Ma esimeses lähenduses paneks silla pööratuna alla sellisena ja jääks ootama vedava võlli laagrite ikaldumist. Julgen arvata, et seda ei jõuagi ära oodata. Paljukest neid kilomeetreid ikka sellele kooslusele koguneb.

Sild on VAZ
Sisse hakkab minema veidi üle 200 rpm. Ehk olukord, kui Kopikaga sõita esimese käiguga nii, et gaasi ei puutu. Nii et tõepoolest ei tohiks midagi väga hullu juhtuda. Samas ma siiski tõstaks õlitasapinda. Näiteks JUMZi käigukasti ülemine tagumine laager jääb õlist üsna kaugele ja peab rahulduma selle õliga, mida altpoolt juhuslikult pritsitakse. Ja tükibki seetõttu ikalduma. Võllide samatelgsus hälbib, käike on raske lülitada, ja kõnealuse laagri vahetamine on üks paras jeben ti boga, üsna palju peab masinat lõhkuma.

Ei mäleta kas Kubjal (Empakis) oli  seda profiili, ise pole viitsinud materjali otsima kaugemale minna. Vanasti sai Tartust, vist Kanest toodud metalli materjali.
 Aga silla osas jääks reduktori ümberpööramise juurde, kaas ümber voolida ja kõik.

Empakis on sortiment üsnagi piiratud. Mida aeg edasi, seda "hullem". Näiteks ei pakuta enam üldse ümarrauda (varrast). Otsitavat U-profiili sealt ei leia, karprauda küll. Materjal ise ja eriti lõikamine on üsna kallid. Plusspoole peal see, et saab enne poodi minekut rauahoovis rahulikult ringi vaadata ja "jääb tee peale ette".

Kane Metallis kraam ja lõikus odavamad. Antakse ka "kulbiga peale": kui tahad näiteks meetrit ja laos on 1,2 m jupp, pistetakse see lahkesti pihku: võta! Miinuspoolel see, et maksad kontoris ära, lähed paberiga lattu ja seal öeldkse, et tule tunni või pooleteise pärast tagasi.

Ideel pöörata ainult reduktorit, mitte tervet silda, on teatud mõttes jumet. Siis ei pea ära lõikama reaktivvarraste kronsasid, vaid saab sinna külge kududa vastavad raami külge kinnitamise detailid. Lõpptulemus peaks välja nägema umbes nii
Pildil Goldoni käru C 62. Silla autoalune originaalpoos on selline:
   
Punased laigud (ülemine sai valesti) näitavad kohti, mida peab pööratud reduktori mahutamiseks närima. Ja kui tagakaas lahti lõigata, siis võibolla saab ta tagasi panna sellises poosis, et õlipunn jääb veidi kõrgemale. Tõsi: palju mänguruumi ilmselt ei ole.

Esimene ots oleks mõistlik panna paar protsenti läbi libisema. Muidu on kehva juhtida. Vähemalt ma arvan nii, aga ma pole insener. Donn ehitas ka omale metsakäru sama ülekandega, millegipärast pole ühtegi test videot kus kardaan küljes oleks. Ta sättis ülekanded 1:1 vedukiga, kuid ei arvestanud minu teada, võin küll eksida, sellega, et kurvis sõidavad rattad eri teepikkust ja käru hakkab vedukit ees lükkama. Kahtlustan, et veduk peaks gramm kiirem olema, ei tekiks seda muret.

Igati asjalik mõte! Siiski täpsustan, et kooslusest ei tule Niva (pidev nelikvedu) vaid UAZ, millel nelikvedu lausa kästakse heades teeoludes välja lülitada. Minul ka niimoodi arvestatud, et nelikvedu kasutatakse äärmise vajaduse korral.

Mõeldav on ka ainult tagaveo kasutamine nagu eespool presenteeritud Goldoni kärul. Aitab lahendada sarviliste probleemi, kus veduri ja vaguni masside suhe on 1:5.