[Telc]

...kolmeks päevaks. Pärast mida oli jälle nii:

Nimelt olid garaažipealik Isand Pauki Belgia sõbrad soetanud ühe Ford Transiti kiirabi, selle hirmsa hoolega ära hooldanud ja tahtsid seda annetada Ukrainas kellelegi, kes seda vajavad.
Juhuseid on ikka huvitavaid. Autole kosilast otsides saatsid 155. brigaadi mehed vastu pildid nende kiirabimasinast, mis paar päeva varem oli drooni saanud:
   
Leppisime belglastega kokku, et kohtume piiril, tuleme koos üle ja siis veereme Zaporižžjesse autosid üle andma.
Samuti oli tulnud 65. brigaadi meestelt palve leida üks haagis, midagi sellist, nagu üks Eesti Raudtee omadest neile sai.
Kui need kasakad ise midagi paluma painduvad, on ilmselgelt häda suur ja asusin käru otsima. Respo on õnneks ka tugev Ukraina toetaja ja uus käru tuli selgelt soodsam kui kasutatu oleks saanud. Eraannetuse ja United Delivery Missioni toel sai haagis ära ostetud ja üks mu sõber tiris selle meie tibukollase T4 sabas Tartust Tallinnasse.
Haagisel koormaks veel UDM-i enda ATV haagis, et see ka meiega Ukrainasse jõuaks.
Väljasõidueelsel õhtul sain haagise kätte ja avastasin, et aastal 2025 toodetakse kärusid 13-pin pistikutega.
Veidral kombel oli vana T4 saba all ka moodne pesa, aga Isuzul oli vana, 7 kontaktiga pesa.
Bensukatest ja 24h Prismast õiges suunas üleminekut ei saanud. Lõin käega, matsin varajase stardi mõtted maha ja läksin koju magama. Ülemineku sain järgmisel hommikul Fixusest.
Ühendasin käru sappa ja nentisin, et auto ei anna haagise gabariitidele voolu. 
Remondiaega ei olnud, sõitsin käru sabas Fixusesse tagasi (suunad-pidurituled olid OK) ja ostsin taas kaks jalgratta punast tagatuld. Need said kärule taha nurkadesse ja sõit Ukraina poole võis lõpuks alata...