[nastik]

Oleme nüüd tõesti reisilt tagasi. Ära viisime 7 autot.
1. 423AOR Opel Frontera
2. 021KMC Kia Sorento - koodnimega Lihula
3. 447BHR Kia Sorento - koodnimega Kohila
4. 008AYI Kia Sorento - koodnimega Laulasmaa
5. 275MBZ Toyota Hilux
6. 133MCK Nissan Terrano II
7. 899RCP Renault Trafic

Esimesena alustas sõitu Frontera kolmapäeval, sest selle korda teinud mehele ei meeldi pikad sõidud ja eriti mitte öösel. Neljapäeva hommikul kell 7:00 startisid Trafic, Kohila ja Laulasmaa. Kell 10 järgnesid Hilux ja Terrano, mis väljus sellel ajal sillastendist ja viimasena asusin teele mina Lihula Sorentoga kell 12:30.
Eesmärk oli jõuda õhtuks Lomzasse Poolas ja täpselt sellises järjekorras me sinna ka jõudsime. Ma mõtlesin, et vähendan veidi vahet ja ei teinud tee peal ühtegi peatust (va paar metsapeatust). See taktika töötas aga oli ühtlasi keskmisest väsitavam.
Reede hommikul kell 9 startisime edasi Zosin/Ustiluh piiripunkti poole. Natuke oli teel vaja teostada ka pisiremonti ja peatusi oli tänu sellele veidi enam. Ühtlasi tuli Lõuna-Poolas maha 10cm lund. Meil olid all suverehvid ja korralikud ksf Dexter ja ühe teise ksf annetatud naelrehvid pagassis. Poolas on naelad keelatud ja nõme tundus neid välja kiskuda, sest Ukrainas kuluvad marjaks ära. Nii et liikumistempo oli aeglane aga kell 17:30 olime piiripunktis. Tavajärjekorda ei olnud ja sõitsime otse tõkkepuu alt sisse. Seal kohtusime aga sootuks kurja naisterahvaga, kes karjus meie peale ja käskis humanitaarabil transiidijärjekorda minna. See oli šokeeriv aga kuna piiril kehtivad ikka piirivalvurite reeglid siis sõitsime uuesti tõkkepuu alt välja. Nüüd jäime tõkkepuu taha 8 autoga passima. Kuna transiidijärjekord oli kilomeetreid pikk siis olid variandid, kas sõita järgmisesse punkti või proovida ennast ikka uuesti sisse rääkida. Läksime siis kahekesi asja arutama ja lähenesime väga empaatiliselt, et küll sel neiul on ikka raske töö ja et piiril on kõik nii teist moodi kui Eestis jne.  Vestlust ei teinud lihtsamaks see, et see toimus poola keeles, kuhu  oli lisatud mõni vene keelne sõna ja meie poolt vene keeles, millele lisasime mõne poolapärase sulghääliku. Piirivalvur arvas, et transiidijärjekorrast saaksime heal juhul üle järgmisel päeval. Leppisime siis kokku, et me oleme ikka hoopis turistid ja võime minna uuesti tavajäejekorras piirialasse. Sealt edasi sujus kõik ladusalt ja alates esmakordselt piiripunkti saabumisest kuni viimase auto väljumiseni Ukrainas kulus minut alla 2 tunni.
Reede õhtul tegime juba õhtusöögi Ukraina kõrtsis. Hommikul käis mõni juht turul, me Rene01-ga saatsime annetatud lasteriided postiga Dniprosse. Siis andsime üle Laulasmaa Sorento ja Hiluxi ning tegime kohalikega väikse kohvi. Kohvikus pakuti muu hulgas jooki Estonets. See on külm kohv. Iseenesest meeldiv tähelepanu eestlastele aga eriti maitsev see jook siiski ei olnud.  Seejärel sõitsime ülejäänud autodega Lvivi, kus andsime üle Frontera, Terrano ja Kohila Sorento. Zaporižžjast järgi tulnud vabatahtlikud ja sõjaväelased olid väga emotsionaalsed ja tänulikud. Õhtusöök kohalikus ülipopulaarses ribirestos. Pühapäeva hommikul kell 6:00 äratus. Andsime Lihula Sorento ja Traficu üle Kiievist tulnud vabatahtlikele ja ise asusime teise Traficuga koduteele. Piiril kulus jälle 2 tundi ja kell 4:30 pühapäeva öösel olime kodus tagasi.
Oli päris väsitav aga lõbus ka. Üldse tundub mulle iga kord enne minekut, et aitab küll – viimane kord. See paberite ja igasuguste jamadega mässamine tekitab märkimisväärset vaimset koormust. Aga nüüd tagasi olles on selge, et meie abi on seal vajalik ja tuleb ikka edasi toimetada.
Tänan kõiki toetajaid! 
Oma panuse autode ja varuosade ostmiseks saate endiselt kanda kontole: 
EE387700771008885941
MTÜ Toeta Ukrainat