Tänane Subarupäevik:
Päeval jooksin korraks doonori juurest läbi ja lõikasin võimalikult suure varuga jupi lansekast välja, et see hiljem patsiendile külge kleepida. Enne sai veel mõõdulinti tarvitatud ja pilte-videot tehtud mäletamaks, milline peaks tulema tulemus.
Õhtul siis vahtisin pikalt patsienti ja sügasin kukalt, kuidas saama.
Ei tulnudki paremat mõtet kui puurisin nii patsiendi katkises piirkonnas kui doonortükil topeltpleki keevituspunktid läbi ja sain eraldi sirge ja loogilise tüki talaotsa ja eraldi mitmesuguste kumerustega sisemise poritiiva.
Siis üheksa korda mõõtes lõin kõigepealt patsiendile ja siis ka doonortükile relaka sisse ja lõikasin need mõndade ebamääraste orientiiride järgi parajaks.
Proovisin doonorilt lahtipuuritud ninaraamiga kokkusobimist ja tundub, et isegi sai hea.
Minu jaoks on see üsna tume maa, kus ma praegu rändan ja täiesti teine liiga võrreldes elektrikappide abil raami lappimise või tsinkpleki, kereliimi ja tõmbneetidega roosteaukude paikamisega.
Aga põnev on ka. Ja kuidagi ei taha teha robustse remondiga sihilikult soo-rondiks autot, mis on Sorontidest kümme aastat uuem.
.
Vabandan ka ette päris keremeistrite ja keevitusgurude ees. Ma ei ole ennast isegi juutuubi abil selles vallas koolitanud, toimetan täiesti kõhutunde ja talupojaloogika abil vahepeal kaasvõitlejatelt nõu küsides.
Päeval jooksin korraks doonori juurest läbi ja lõikasin võimalikult suure varuga jupi lansekast välja, et see hiljem patsiendile külge kleepida. Enne sai veel mõõdulinti tarvitatud ja pilte-videot tehtud mäletamaks, milline peaks tulema tulemus.
Õhtul siis vahtisin pikalt patsienti ja sügasin kukalt, kuidas saama.
Ei tulnudki paremat mõtet kui puurisin nii patsiendi katkises piirkonnas kui doonortükil topeltpleki keevituspunktid läbi ja sain eraldi sirge ja loogilise tüki talaotsa ja eraldi mitmesuguste kumerustega sisemise poritiiva.
Siis üheksa korda mõõtes lõin kõigepealt patsiendile ja siis ka doonortükile relaka sisse ja lõikasin need mõndade ebamääraste orientiiride järgi parajaks.
Proovisin doonorilt lahtipuuritud ninaraamiga kokkusobimist ja tundub, et isegi sai hea.
Minu jaoks on see üsna tume maa, kus ma praegu rändan ja täiesti teine liiga võrreldes elektrikappide abil raami lappimise või tsinkpleki, kereliimi ja tõmbneetidega roosteaukude paikamisega.
Aga põnev on ka. Ja kuidagi ei taha teha robustse remondiga sihilikult soo-rondiks autot, mis on Sorontidest kümme aastat uuem.
.
Vabandan ka ette päris keremeistrite ja keevitusgurude ees. Ma ei ole ennast isegi juutuubi abil selles vallas koolitanud, toimetan täiesti kõhutunde ja talupojaloogika abil vahepeal kaasvõitlejatelt nõu küsides.
