[Telc]

Jõudsin sel nädalal just Ukrainast tagasi. (reisikiri tuleb).
   
Kuna Orlando varuosad on alles teel, lükkasin eile tuppa Subaru, mille viimaseks töövõiduks jäi ninaraami lahtiselt ette proovimine.
Garaaži maandus ka remonditerminaator ksf! Linnuke, kelle entusiasm on nagu vanade eestlaste krattidel: "peremees, anna tööd, muidu keeran kaela kahekorra!"
Mul tahtis ninaosa töö veidi meeldetuletamist ja nuputamist, lõikamist ja sobitamist, sestap viskas Linnuke samal ajal välja seismisega hallitama läinud tekstiilistmed ja monteeris asemele doonorist pärit lux nahkdiivani käetoe ja topsihoidjaga.
   
Ka kundeiste sai nahkse vastu vahetatud.
Kutsari tooli vahetus jäi ootele kuna doonoril on see iste elektri väega sätitav. Patsiendil käsitsi vändatav.

Ise võtsin julguse kokku, esmalt panin paari keevitustäpiga külge lanseka otsa ja kontrollisin taas, kas ninaraam ka sobib. Sobis ja keevitasin tüki kõvasti külge.
   
Järgmiseks lõikasin erinevaid tehaseavasid orientiiriks võttes auto küljest maha sisemise rattakoopa kortsus osa. Ülemisel pildil ka lõige juba näha. Aukudes olid märkimise ajal laiade seibidega poldid, mille järgi lõikejoon sai aukudest eemale, et lihtsam keevitada. 

Samade aukude järgi lõikasin doonorilt rüüstatud pleki parajaks. Üllatuslikult saadud tükk isegi sobis ja võis piinarikast jaapani pleki kokkuõmblemist harjutada.
Õmblus sai tüse ja siin tegin taastamiskvaliteedis olulise järeleandmise ning loobusin üleliigse mahakäiamisest. Möglasin paksult krunti peale ja lohutasin ennast, et kuritegu jääb õhufiltri kopsiku varju.
   
Järgmiseks riputasin taaskord ninaraami ("prillid"?) oma kohale. Lansekate ja tiibade vahele käivad subrikul vahetükid-kõrgendused kolme poldiga. Kaks  polti läheb lansekasse, kolmas ninaraami keevismutrisse. Nende poltidega sättisin prillid paika, fikseerisin lukktangidega ja keevitasin lahtipuuritud punktid kinni tagasi.

Kuna keevitustöö tundus lõpetatud, riputas Linnuke mu kätetööle kohe ka esitiivad külge. Natuke kapoti suhte lääpas tundus, aga pisut nügimist ja muljumist ja kaugelt vaadates paistis üsna hea.

Paika sai ka kapotisulgur, mida tuli natuke modifitseerida.
Võibolla asjatult, aga seda veel ei tea.
Rahulolevalt lugesime päeva lõppenuks, jätkasin täna.

Täna garaažis alustasin tulede ette sobitamist. Ja tee või tina, vasakpoolne ei lähe kuidagi.
Parempoolne, kus sai massiivselt keredetaile keevitatud, istus nagu maasikas karu sinnasamusessegi. Aga vasak ei lähe....

Selgus mitu asja...
Esiteks olin eile pimedas toonud õuest tuppa mitte doonori esitiiva vaid patsiendi vana. Sellest polnudki muud hullu kui, et juba roostetav värvikahjustus... aga pani mõtlema, mis saab veel valesti olla.

Ohkasin ja võtsin tiiva uuesti küljest.
Võtsin küljest ka tiiva ja lanseka vahelise detaili.
Otsisin sama vahetüki, mis pärines doonorilt ka selgus sai majja.

Slaid üks: pealtnäha täiesti korralik detail kolme poldiga kinni, nagu kord ja kohus.
   
Slaid kaks: tegelikult ja päriselt korralik detail, mis on kahe poldiga lanseka küljes kinni. Prilli poldiava on "ühes kohas".
   
Ütlesin paar krõbedat sõna, puurisin oma keevitused lahti ja punktisin uuesti. 

Panin külge õige vahetüki ja õige tiiva. Tuli sobis külge, nagu valatud.

Remontisin ära ühe signaalpasuna katkise juhtme.

Asetasin oma kohale kliima ja jahutusradikad.
   
Kõik sobisid, mis andis lootust, et äkki nüüd ongi hästi.

Doonori ja patsiendi juppidest lappasin kokku kaks komplektset tulepesurit ja kruvisin need külge.

Läbi jäävihma tõin õuest tuppa doonori stange (jääga kaetud). Lükkasin selle lahtiselt oma kohale. Istus. Ülaosa tüübliaugud ka klappisid. Alt igaks juhuks veel ei vaadanud  .
Auto sai auto näo pähe.
   

Kapoti osas ei ole veel otsustanud. Kas väänata vigastatud serv sirgemaks ja plätserdada pintsliga musta värvi peale või lajatada peale diiselmootoriga doonori kapott, mille keskel ilutseb turbo vahejahuti scoop.

Selle eepose kirjapanemise ajal saabus garaažist teade, et ksf! isandpauk on seesinasele Subarule elektriväelise piloodiistme külge monteerinud. Loodetavasti ilma katapuldita.