[v6sa]

...
Ka on rõhuanduri graafiline pilt kole rahutu. Tegu on siiski labase membraantüüpi junniga mis ei ole igavene.
...
Lapse autol, enne pihustite mahakatkumist kindlasti sutskan pistiku saba alla ja vaatan milline pilt on. Ei ole
välistatud võimalus, et on rõhuanduri viga, igal juhul on rõhuanduri maksumus võrreldes pihustitega köömes.
Ehk pääsen väikese verega.

Kiidan asjalikku arutelu.

Rõhuanduri viga saab kontrollida kiiresti manomeetriga. Mul on kasutusel 1500 bar kell ja sellega saab seisupealsed mõõtmised kenasti ohutult ära teha. On kohe pilt ees, kas andur räägib õigust. Komplekti MB jaoks kogutud üleminekute ja torudega saan laenata vajadusel.

"Jõnks alla" räägib kulunud pumbast, mis töötab tootlikkuse piiri peal. Kui madalal pöördel jaksab pihustite tarbimist toita, siis sissepritsekoguse suurendamisel (gaasi vajutamisel) kuluvat kütust ei jaksa enam juurde anda, vaid latirõhk kukub, kuniks mootori pööre tõuseb. Ning siis jääb mõneks ajaks pendeldama rõhuregulaatori vaegtegevuse tõttu. Kas selle närvilisuse põhjustab kulunud pump ise mingi sisemise resonantsi tõttu või saab sellega hakkama mingi elektrooniline ahel, vajab selgitamist patsiendi lahkamisel.

EDIT: vastav veakood on ka esimese latirõhu graafiku juures olemas...

Keegi peaks nüüd kinnitama või ümber lükkama väite, et käivitustingimuste hulgas on ka maksimumrõhk, mille saavutamisel pihustid suletakse veakoodita. Minule seda väärtust teada ei ole, aga ma ei tunne ka Fordi hingeeelu.

Ma ikkagi tahaks näha vända- ja nukanduri näitude kõveraid käivitumise ja suremise ajal....

EDIT: Ei lähe see pihustustsükkel nii hõlpsalt "praktiliselt kinni midagi". Vooluhulga ja rõhu vahel on ruutsõltuvus. Ehk rõhu neljakordistamine (20+ MPa pealt lahja 80 MPa peale) suurendab vooluhulka vaid kaks korda. Ehk sama vooluhulga=tsüklitootlikkuse saamiseks neli korda suuremal rõhul tuleb tsükliaega vähendada vaid kaks korda. Arhitektuursel meetodil tuvastatud 25 ms avatud aja asemel peaks pihusti olema selles toas avatud 12 ms. Mis pole üldse lühike aeg ühisanumsissepritse jaoks: https://www.youtube.com/watch?v=tcadEVB_h4k .

Ja et oleks selge: me räägime praegu pihusti avatusest ehk tsükliajast ehk pritse kestusest.

Pritsehetk ehk ajastus (mida AKF! M.R allpool, ilmselt näpukana kasutab) on pihusti avamise hetk ehk impulsi andmise hetk väntvõlli pöördenurga suhtes. Ning siit edasi kulub veel aega, kuniks reaalne kütus reaalsest otsakust reaalsesse põlemiskambrisse hakkab pihustuma. Vat see ongi too kurikuulus korrektsiooniväärtus, mida otste vahetajad ei suuda anda. Mootori juhtelektroonika suudab selle töö käigus ka ise tuvastada ja vastavalt otsaku kulumisele ja tahmumisele hoida enam-vähem ootuspärases vahemikus, aga värskelt vahetatud otsakute korral võib esimese hooga ikka väga kole olla. Kahe tehasetaastatud pihustiga R6 käis ikka väga koledasti tühikäiku esimese mõnesaja kilomeetri ajal. Umbes tuhande kilomeetriga oli oma korrigeerimised ära teinud ja käis viisaka R6 kombel tiksuda.