[wagoneer]

10.05 hommikul sai siis starditud UA poole. Transitil koormaks ekraanid ja suurem generaator ning mõni jooks rehve ja natuke "elektroonilisi vidinaid". Sabas nagu ikka konnaga Frontera. Patfinderis oli teine jooks rehve,teipi ja 6 tulekustutit.  Kustuteid pidi algul väheke rohkem tulema,aga läks nagu läks. Enne minekut avastasin,et mul omal töökojas 6 kustutit millel tähtaeg aegunud. Viskasin siis needki peale ja eks omale soetan värskemad. Sõit ise kulges normaalselt. Läbi kiievi siis Dniprosse kus sai üle antud autod/rehvid ja ekraanid ja elektroonilised vidinad ning tulekustutid. Saajaks 37 mereväe ründebrigaad.  Sealt edasi Zapi äärealadele kus sai ära antud generaator(Son of Khoros).  Vastu tuli juba tuttav buss  
Kahjuks kodumaises keeles ei õnnestunud suhelda,kuna mees oli just eelmine õhtul positsioonile läinud. Korraga ollakse siis seal 10 päeva. Täna suheldes ei olnud ta veel sealt tagasi roteeritud,kuna transport ei saa suurtükitule ja tiblade drooniohu tõttu roteerima tulla. Sealt siis edasi Zaporizhzhia linnakesse. Seal andsime üle porstu ekraane ja kaks akupanka. Vastuvõtt igal pool ikka sõbralik. Dniprost ära sõites kadus rünnakute tõttu ka GPS ära. Ja siinkohal oli abiks mõned läbitud talverallid. Enne kui GPS meie asukohaks Limat pakkus sai kiirelt teekonnast vaadatud,et millal ja kuhu peab pöörama. Siis sai paberile legend kirjutatud ja sõit jätkus juba spidomeetril kilomeetreid jälgides.. Enne Zappi tuli GPS tagasi.
Hommikul lahkudes ja Kiievi poole sõites kadus jälle GPS,sest algas see suur rünnak. Läbi Kiievi ilma GPS ita oli päris omapärane seiklus. Jaan vedas näpuga telefonis oleva kaardi peal järge ja üritasime leida sobilikke ristmikke ja mitmetasandileiste ringide mahasõite.  Korra panime ka ikka puusse,aga üldiselt oli Jaan tasemel(ta aastaid merd sõitnud ja ka rallidel kaarti lugenud). Reede 15.05 lõunal laekusime tagasi Viimsisse. Kokku keris spidomeetrile 4960 km. Millest siis natuke alla poole laetud konnaga seigeldes. Tühjana tagasi tulles sai seekord eriti hea balanss leitud ja ei Poolas ega Leedus sõiduautodele kuidagi jalgu ei jäänud. Hakkab juba käppa saama.

Ekraanide eest tänu Ksf Telcile ja LedZep OÜ-le Geneka eest tänud Ksf Dieselile ja teipide eest tänud Ksf MeelisV-le. Tänud ka autojuht Jaanile ja tema pojale Timole kes ka õla alla panid reisi toimumiseks. Lisaks ka suur tänu Lauri L.-ile kütusega toetamise eest. 
Tänud ka kõigile,kes sellel teekonnal abiks olnud.