05-11-2026, 12:02 PM
Arusaadav, et suurtel töökodadel on asi lahendatud sundväljatõmbega korstnas, sest paralleelselt on kasutuses mitu ääsi. Korraga töötab ju mitu töölist ning õpilast. Kodutöökojas ise sellel mingit vajadust ei näe, sest kirjeldatud olukord juhtus katsetuste faasis. Inimesel kelle sepikojast mina mõõtu võtsin oli samuti kaks kollet ühes ruumis. Ääs ja suuremat sorti ahi. Tulevikus ei kavatse kindlasti mõlemat kollet koos kasutama hakata, sest pole selleks mitte mingit vajadust ja lihtsalt igaks juhuks ligikaudu 500€ korstnaventilaatori alla panna pole mõtet. Antud juhul peaks siis veel mõlemale korstnale ventilaatorid otsa monteerima ja see tähendaks juba topeltkulu. Põlemisõhku koldesse väljast võtta pole samuti enam võimalik, sest pliit sai valmis aasta tagasi ning kogu töökoda on üles ehitatud selle arvestusega, et kasutan asju mõistusega. Kuna senimaani ei hakanud ääsi korsten tööle läks tähelepanu pisut mujale ja tähelepanu hajus. Pliidi all hõõgusid ääsi süütamise ajal juba söed ning siibiri sulgemiseni oleks pidanud veel kümmekond minutit ootama. Siis oleks olnud igatepidi ohutu ääsi tulepesas tule tegemine. Lähtusin loogikast, et kuna pliidi korsten oli juba soe siis on too domineerivam pool. Ääsi ventilaator võtab õhku pööningult ning eeldasin, et kui selle kinni panen siis hakkab ka pliit õigetpidi tööle. Läks aga teisiti ja rohkem selliseid katsetusi kavas pole.
Ääsi ventilaatorina läks kasutusele kõige nõrgem riiulis vedelev kanaliventilaator võimsusega 71 vatti. See asub pööningul ning 100mm ventilatsioonitoruga on õhk juhitud tulepessa. Esmalt plaanisin õhuvoolu reguleerida pöördklapiga kuid algul tundus, et see ei täida soovitud eesmärki ning täispööretel(2410) töötades on ka suletud klapiga õhuvool liiga tugev. Seepärast paigaldasin lüliti asemele türistorregulaatori. Kui asi ükskord lõplikult töökorda saab ning on võimalik proovimiseks rauda punaseks ajama hakata eks siis selgub, kas sellest seal ahelas ka mingit kasu on või piisab ikkagi vaid tavalisest lülitist ja pöördklapist.
Ohutusega on töökojas kõik korras, olemas on kvaliteetne CO andur, kohustuslik pulberkustuti kui ka korralik kahe ballooniga CO2 kustuti. Lisaks oli katsetuste hetkel avatud mõlemad hoone uksed, kuna algul ei tahtnud ka pliit korralikult töötada ja ajas veidike sisse. Ruume oli tarvis tuulutada niikuinii kuid tänud muretsemast.
Nagu juba eelnevalt mainisin siis on ääsi kõrvale plaanis tuua toruga lisaõhku külmalt pööningult, sedasama õhku hakkab kütmisel kasutama ka pliit. Siiani olen pidanud vähemalt pliidi süütamise ajal akna avama, sest hoone on üpriski õhutihe ja sellel talvel tahaks asja pisut veelgi parandada. Garaazi uks vajab tihendamist, sest paarist nurgast paistab valgus läbi. Kui need likvideerida ja tavalise ukse tihend ära vahetada siis pole ülimalt suure tõenäosusega pliiti üldse võimalik ilma avatud aknata kütta. Praegu veel õnnestub, kuigi mõnikord ei taha madalrõhkkonnaga hästi tuld üles võtta. Aga avatud aknaga tuleb väga palju külma tuult tuppa ning selle probleemi saab lahendatud kui võtan põlemiseks vajaliku õhu külmalt ja hõredalt pööningult.
Speedsta ma olen siiamaani arvestanud iidse rusikareegli järgi korstna minimaalseks kõrguseks 6m ja vähemalt 1m üle katuseharja. Jutt siis kivikatustest, mitte põlevkraamiga tehtud lahendustest. Lühemad korstnad tunduvad mulle ebakindla lahendusena kuid mina ei pea ennast samuti kusagilt otsast eksperdiks vaid iseõppinud amatööriks. Pliit on selles elus esimene ja ääs teine täiesti iseseisvalt tehtud küttekolle mille ma olen ehitanud ise oma väikeste valgete kätega kuid meistrite mõningasel juhendamisel. Lisaks paar kokku lapitud ja uuesti ellu äratatud pliidiraibet.
Ääsi ventilaatorina läks kasutusele kõige nõrgem riiulis vedelev kanaliventilaator võimsusega 71 vatti. See asub pööningul ning 100mm ventilatsioonitoruga on õhk juhitud tulepessa. Esmalt plaanisin õhuvoolu reguleerida pöördklapiga kuid algul tundus, et see ei täida soovitud eesmärki ning täispööretel(2410) töötades on ka suletud klapiga õhuvool liiga tugev. Seepärast paigaldasin lüliti asemele türistorregulaatori. Kui asi ükskord lõplikult töökorda saab ning on võimalik proovimiseks rauda punaseks ajama hakata eks siis selgub, kas sellest seal ahelas ka mingit kasu on või piisab ikkagi vaid tavalisest lülitist ja pöördklapist.
Ohutusega on töökojas kõik korras, olemas on kvaliteetne CO andur, kohustuslik pulberkustuti kui ka korralik kahe ballooniga CO2 kustuti. Lisaks oli katsetuste hetkel avatud mõlemad hoone uksed, kuna algul ei tahtnud ka pliit korralikult töötada ja ajas veidike sisse. Ruume oli tarvis tuulutada niikuinii kuid tänud muretsemast.
Nagu juba eelnevalt mainisin siis on ääsi kõrvale plaanis tuua toruga lisaõhku külmalt pööningult, sedasama õhku hakkab kütmisel kasutama ka pliit. Siiani olen pidanud vähemalt pliidi süütamise ajal akna avama, sest hoone on üpriski õhutihe ja sellel talvel tahaks asja pisut veelgi parandada. Garaazi uks vajab tihendamist, sest paarist nurgast paistab valgus läbi. Kui need likvideerida ja tavalise ukse tihend ära vahetada siis pole ülimalt suure tõenäosusega pliiti üldse võimalik ilma avatud aknata kütta. Praegu veel õnnestub, kuigi mõnikord ei taha madalrõhkkonnaga hästi tuld üles võtta. Aga avatud aknaga tuleb väga palju külma tuult tuppa ning selle probleemi saab lahendatud kui võtan põlemiseks vajaliku õhu külmalt ja hõredalt pööningult.
Speedsta ma olen siiamaani arvestanud iidse rusikareegli järgi korstna minimaalseks kõrguseks 6m ja vähemalt 1m üle katuseharja. Jutt siis kivikatustest, mitte põlevkraamiga tehtud lahendustest. Lühemad korstnad tunduvad mulle ebakindla lahendusena kuid mina ei pea ennast samuti kusagilt otsast eksperdiks vaid iseõppinud amatööriks. Pliit on selles elus esimene ja ääs teine täiesti iseseisvalt tehtud küttekolle mille ma olen ehitanud ise oma väikeste valgete kätega kuid meistrite mõningasel juhendamisel. Lisaks paar kokku lapitud ja uuesti ellu äratatud pliidiraibet.
Torutööd Tartus +372 5693 2898
