14-09-2004, 08:32 AM
Nõukogude Liidu koondise autosportlased kasutasid Moskvichidel Weber karburaatoreid, sarnaseid, millest hiljem kasvas välja LADA karbuss. Põhjuseks oli asjaolu, et 126H karburaatori kiirenduspump valas bensiini juurde aga Weberi oma pihustas peenikese joaga, mis oli põlemise seisukohast kasulikum, sest segunes paremini õhuga. Seega oli tegemist peaaegu sissepritsega. Lisaks oli vaja ka sisselaske kollektor seestpoolt ära poleerida, et tekkivad õhukeerised ei takerduks. Filtriks oli pisike rest.
Tava kasutuse juures on pigem oluline, et karburaatoril ei oleks lõtke, lokse, lisaõhu saamise kohti ja ummistusi. Ise sõitsin kunagi Mossega millel oli 126H (slaavi N) ja kütuse kulu maanteel oli 5,3 l/100 km ja minek oli ka edukas.
Kuna põlevaks materjaliks mootoris ei ole bensiin, ega õhk vaid nende õige koostisega segu, siis on oluline paigaldada karburaator, mis on mõeldud õigele kubatuurile. Vale karburaatoriga liiga suur mootor tõmbab karburaatorisse liiga palju õhku ja liiga väike mootor upub bensiini. Mingil määral saab karburaatorit reguleerida, kuid kõigel on piir. Reguleerimise võimalus on pigem selleks, et mootori kulumise korral kui surved langevad, tagada endiselt õige koostisega segu.
Tava kasutuse juures on pigem oluline, et karburaatoril ei oleks lõtke, lokse, lisaõhu saamise kohti ja ummistusi. Ise sõitsin kunagi Mossega millel oli 126H (slaavi N) ja kütuse kulu maanteel oli 5,3 l/100 km ja minek oli ka edukas.
Kuna põlevaks materjaliks mootoris ei ole bensiin, ega õhk vaid nende õige koostisega segu, siis on oluline paigaldada karburaator, mis on mõeldud õigele kubatuurile. Vale karburaatoriga liiga suur mootor tõmbab karburaatorisse liiga palju õhku ja liiga väike mootor upub bensiini. Mingil määral saab karburaatorit reguleerida, kuid kõigel on piir. Reguleerimise võimalus on pigem selleks, et mootori kulumise korral kui surved langevad, tagada endiselt õige koostisega segu.
Tõnu Piibur
5116265