[valdo]

kuidas muuta mootorit töökindlamax ja et paremini liigux..

Teha professionaali poolt täielik osandamine, detailide kuluvuse hinnang ning kõik piirkulunud detailid asendada. Ning siis taas kogemustega professionaali poolt mootor taas kokku vajalike uute ja/või paikasobitet/lihvit (nt klapid) juppidega.

Edasi - sissesõidul (esimesed 5000 km kindlasti) mitte rakendada suuri kiirusi, koormusi ning kiirendusi. Kui mootoris on midagi olulist väntmehhanismist remonditud ja/või sendatud (uued rõngad, saaled vms), siis ei soovita esimesed 5000 km nt mingil juhul sel mootoril üle 70 km/h. Eriti ettevaatlikult tuleks käitada seda peale esimest 500 km, mis on sissetöötamise olulisim periood - veel väiksem kiirendus, veel väiksemad koormused ja väiksem lõppkiirus.

Vene masina tükkide töötlused on kaasaegsete Lääne masinatega võrreldes palju rohkamakama töötlusega, seepärast on uute/remonditud tükkide õigel sissetöötamisel siin palju olulisem roll.

Kui mootor on korras, ei soovita ma seda ei laiali kiskuda ega midagi asendama/muutma hakata. Kasvõi seepärast, et hing kibeleb ikka 60-70 km/h suuremate kiiruste järele ... mida sissetöötamisel talle lubada aga ei tohi.

kuulsin et sellel surveaste väga madal..kas olex kuidagi võimalik plokikaant lihvida.palju tohib ylce lihvida seda??

Suurem surveaste tekitab mootoris suuremaid koormusi ning vähendab detailide eluiga ja seega ka töökindlust. Mootor on konstruktorite poolt projekteeritud tervikuna ja seega on ta liikuvad detailid arvestatud tehase surveastme poolt ettenähtud koormustele. Vrd - forsseeritud võistlusmasinad kestavad ikka üüratult vähem kui tavalised (deforseeritud) seeriamasinad.

Kui Sa siiski hoolimata purunemisaldisusest ning töökindluse kaost soovid kõrgema surveastme ja sellega seotud väikse võimsusevõidu saavutamiseks kaant lihvida, siis pead arvestama järgmiste asjaoludega:

- Plokikaane tihendialune pind peab olema rangelt (murdosa millimeetrite täpsusega) tasapinnaline ja sile; vastasel korral ei hakka plokikaane tihend pidama. Ehk siis mootori \"mahlad\" (vesi+ õli) lähevad segamini ja/või kompressioon väljub atmosfääri või veesärki. Seetõttu soovitan soojalt lihvimise teostada professionaalide poolt erisisustusega töökojas.

- Enne igasugust lihvimist tuleb veenduda kolbide/klappide ja küünalde dünaamika geomeetrias. Ehk siis maakeeles - veenduda, et mahavõetud millimeeter (millimeetrid) ei põhjusta seda, et kolb ja klapid omavahel rõõmsalt kolakaga kokku saavad (408 mootor on rippklappidega).

- Arvesta, et nt 1 mm mahalihvimisel liiguvad väntvõll ja nukkvõll omavahel 1 mm lähemale ning see on eelkõige tunda nukkvõlli ajamis, mille geomeetria muutub. Märksõnad - hammasrataste hambuvus, keti istumine, klappide jaotusfaasid...

Plokikaasi muide lihvitakse kaasajal üsna sageli, kuigi reeglina mitte surveastme tõstmise eesmärgil. Nimelt kaasaegsetel autodel kipub jahutusvedeliku ringkäigu katkemisest tingit temperatuuri tõus plokikaant kaardu keerama. Misjärel saab selle kaardumuse (kui see just väga suur ei ole) tasapinnaliseks lihvida. Nii et mitmedki värkstoad peaksid seda töövõtet tundma