[valdo]

Mida teha selliste ühikonna liikmetega, kelles ei ole lapsest saati kasvatatud hoolivust kaasinimeste vara vastu, kes ise ei tunne puudust...
[...]
...kas keegi üldse oskab midagi sellisel puhul ette võtta?

Saab küll ette võtta. Tuleb materiaalse maailma kõrval (äri-äri-äri-...) väärtustada enam vaimset maailma koos kõlbeliste väärtustega, kus inimene õpiks tundma püsiväärtusi ja austama teist inimest koos tema tõekspidamistega oma kõrval.

Iseasi on, kuidas seda teha; vähemalt mina head lahendust ei tea. Vanasti mängis ühiskonnas olulist osa kirik, mis hoidis oma prestiiziga säärase asja mingilgi määral tasakaalus. N. Liidu ajal saadeti see põlu alla, mistõttu ta ei ole senini jõudnud ühiskonnas oma rolli taastada. Kommunistlik moraal - kõik ühe, üks kõigi eest - on ka jalge alla trambitud, on jäänud vaid ärimoraal - ratsa rikkaks ja kohe; kui vaja siis üle teiste laipade! Negatiivset rolli mängib ka massikultuur - filmides jm ülistatakse tapmist, tagaajamist jms... aga kuidas Sa kaasaja digimeedia maailmas seda piirad?

Tegelikult peab inimene ise ühiskonnas oma kohta ja väärtust ja väärtustusi tundma hakkama ehk oma hinge üle järele mõtlema. Iseasi on aga, kuidas iga inimene selleni jõuab. Palju aitaks ka riigiaparaadi pöördumine näoga ettevõtjate suunast (liiga liberaalne majandus!) kodaniku suunas ehk parem sotsiaalpoliitika. Inimene, kellel on tegevust ja oma kindel roll ühiskonnas koos reaalse tulevikuperspektiiviga, ei lähe nii kergesti halvale teele.