04-11-2004, 22:02 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-11-2004, 22:04 PM ja muutjaks oli RED.)
Njah, ma eksole ka joon, minu sõbrad mõnikord võtavad. Mõni kord ka ehk rohkem kui vaja, kuid peame piiri käitumisega - ei lähe lõhkuma tänavale, ei lähe ilma põhjuseta teisele kallale, ei lähe rooli. Nii et kõik algab inimesest endast, mitte ei hakka kõik alkoholist!
Mina olen kah mõelnud selle peale, kui nüüd üldistada siis on üldine hoolimatus ning karistamatuse tunne on terve Eesti ühiskonna probleem, samuti narkomaania ja sellega seonduv - see on nii suurel määral levinud kuid tehakse näruselt vähe, võitlus sellega tuleks suurendada ja seadusi karmistada. Praegu lüüakse kella joobes juhtide teemal (ei väida et see oleks vale), kontrastiks on aga noorte seas suht liberaalne suhtumine ketta, ratta tarbimisse.
Süstlasõltlased varastavad meeletult palju, oli vist 1,5 või 2 aastat tagasi intervjuu ja pikk artikkel ühe tavamõistes \"narkariga\" (venelane, aastaid töötu, kinni istunud, staažikas narkar ja varas) kes ütles mil määral varastatakse, mis hindade need minevad kaubad edasi müüakse jne. Need kes ostavad kasutatud mobiile, auto osi, makke, velgi enamasti ei mõtle ega ilmselt tahagi eriti sügavuti minna asjade päritolu kohta. Kuid selge on see, et kasutatud asjade turul leiavad need kõik oma ostjad - eriti arvestades tänase Eesti Ekspressi lugu, kus kirjutas tabatud grupeeringu liikmetest kes tegelesid autode varastamise, tagasimüügi ning lammutamise, kasutatud varuosade müügiga. Samamoodi müüakse maha telefonid, audiotehnika... Ja vähenemise märke pole kuskilt näha. Aimata on et musta raha liikumine on suur.
Riik, seega meie kõik maksame narkoga seonduvalt ju kõik kinni - varastatava kraami (nii eraisikud kui firmad), narkari elustavad süstid kui see üledoosi saanud, narkari rehabilitatsioonikulud, kulud politseile, kui edasi mõelda siis kulud turvafirmadele jne.
Ühiskonnas levib individualiseerumine, inimesed mõtlevad ikka mis kasu MINA saan, mitte mis kasu MEIE saame. Eks sellest võib jahuda pikalt ja laialt, jõuda välja ükskõik milleni, mina pean tähtsaks seda rõhutada kuna selle tõttu on võimalik ka kuritegevuse lokkamine. Vargad ei karda et tavainimene oma kodanikuõigust kurjategija oma jõududega kinni pidada ja politseile üle anda, kasutaks. Koolinoored kes on harjunud \"õigustega\" on tihti küll jõukast ja jõukate poolt lugupeetud perest, kuid moraali ning seadusekuulekust jääb vajaka. Siis käiakse vargil, tänaval laaberdamas, lõhkumas, tüli norimas ning kui vahele jäädakse üritatakse vastu hakata ja välja vabandada, kui on ilmselge et iga terve mõistusega inimene peaks aru saama mida ta teeb ja teadvustama ka karistust. Viimase võimalusena tehakse süüdlase nägu pähe, lootuses et siis on karistus väiksem. Sisimas aga kahtlevad asju siiralt ehk pooled. Ma ei tahaks et Eesti läheb riigi aparaadi poolelt bürokraatlikku teed, rahva käitumise poolelt aga anarhistlikku - tahaks elada ka 40-aastasena (praegu 21), ilma et peaks kogu aeg kartma et kas automaki \"õnneloos\" on minu autot tabanud, kas mõned doosinäljas narkarid on mu lastelt telefoni käest rabanud jne. Selleks tuleks aga sotsiaalsel poolel järjekindlalt ning hetketuuli, meeleolusid arvestamata.
Vingumine küll, ning ilmselt on paljudes riikides asi sarnane.
Paraku aga pole Eestil suurt majanduslikku jõudu, eriti maavarasid, on vaid väike rahvas. Kui rahvas vaid mandub, kaugeneb riik rahvast, levivad sotsiaalsed probleemid, ära lähevad töökad ja andekad - nagu praegu toimub, siis pole tulevik midagi sellist mida tahaks oodata.
Oma rullika BMW rüüstati kui see sõbra maja taga garaaži taga seisis. Isegi teada, mis nagad olid, samad 15-16a vanused nolgid käisid bemmi vaatamas, tahtsid autot ära osta. Ei saanud 3000kr kokku, üritasid siis mõni nädal autot ära ajada. Käpardid ei saanud sellega KAHEL korral hakkama, kõigepealt üritati katuseluugi kaudu sisse tulla - ei saanud hakkama, ei jõudnud katuseluuki päris lahti kangutada. Teine kord tagumine küljeaken katki, rooli üritasid lahti kangutada. Lõhkusid seejuures ära käigukangi nupu, rooli lõid jalaga viltu ja katte katki, kindalaeka luuk ka jalaga katki (mis niigi oleks tulnud lahti, kui vaid nupule vajutada) lõhutud... Ostja sai leitud kes selle õnnetu auto ära ostis, samuti oli sellest masinast kõrini. Kui poleks autot maha müünud, siis oleks välja uurinud kuttide andmed ja ka politseisse avalduse kirjutanud. Sõber teadis sellega seotud tegelasi (kes pärast hakkasid kohe vältima, läksid teisele poole tänavat jne, selge et just needsamad kutid), nood elasid lähedal, nii et oleks saanud ühe andmed ja seda natuke raputanud või politseisse sõidutanud...
Oleks siis ära saanud varastada, aga nood klutid ei saanud ka kahe korraga hakkama...
Mina olen kah mõelnud selle peale, kui nüüd üldistada siis on üldine hoolimatus ning karistamatuse tunne on terve Eesti ühiskonna probleem, samuti narkomaania ja sellega seonduv - see on nii suurel määral levinud kuid tehakse näruselt vähe, võitlus sellega tuleks suurendada ja seadusi karmistada. Praegu lüüakse kella joobes juhtide teemal (ei väida et see oleks vale), kontrastiks on aga noorte seas suht liberaalne suhtumine ketta, ratta tarbimisse.
Süstlasõltlased varastavad meeletult palju, oli vist 1,5 või 2 aastat tagasi intervjuu ja pikk artikkel ühe tavamõistes \"narkariga\" (venelane, aastaid töötu, kinni istunud, staažikas narkar ja varas) kes ütles mil määral varastatakse, mis hindade need minevad kaubad edasi müüakse jne. Need kes ostavad kasutatud mobiile, auto osi, makke, velgi enamasti ei mõtle ega ilmselt tahagi eriti sügavuti minna asjade päritolu kohta. Kuid selge on see, et kasutatud asjade turul leiavad need kõik oma ostjad - eriti arvestades tänase Eesti Ekspressi lugu, kus kirjutas tabatud grupeeringu liikmetest kes tegelesid autode varastamise, tagasimüügi ning lammutamise, kasutatud varuosade müügiga. Samamoodi müüakse maha telefonid, audiotehnika... Ja vähenemise märke pole kuskilt näha. Aimata on et musta raha liikumine on suur.
Riik, seega meie kõik maksame narkoga seonduvalt ju kõik kinni - varastatava kraami (nii eraisikud kui firmad), narkari elustavad süstid kui see üledoosi saanud, narkari rehabilitatsioonikulud, kulud politseile, kui edasi mõelda siis kulud turvafirmadele jne.
Ühiskonnas levib individualiseerumine, inimesed mõtlevad ikka mis kasu MINA saan, mitte mis kasu MEIE saame. Eks sellest võib jahuda pikalt ja laialt, jõuda välja ükskõik milleni, mina pean tähtsaks seda rõhutada kuna selle tõttu on võimalik ka kuritegevuse lokkamine. Vargad ei karda et tavainimene oma kodanikuõigust kurjategija oma jõududega kinni pidada ja politseile üle anda, kasutaks. Koolinoored kes on harjunud \"õigustega\" on tihti küll jõukast ja jõukate poolt lugupeetud perest, kuid moraali ning seadusekuulekust jääb vajaka. Siis käiakse vargil, tänaval laaberdamas, lõhkumas, tüli norimas ning kui vahele jäädakse üritatakse vastu hakata ja välja vabandada, kui on ilmselge et iga terve mõistusega inimene peaks aru saama mida ta teeb ja teadvustama ka karistust. Viimase võimalusena tehakse süüdlase nägu pähe, lootuses et siis on karistus väiksem. Sisimas aga kahtlevad asju siiralt ehk pooled. Ma ei tahaks et Eesti läheb riigi aparaadi poolelt bürokraatlikku teed, rahva käitumise poolelt aga anarhistlikku - tahaks elada ka 40-aastasena (praegu 21), ilma et peaks kogu aeg kartma et kas automaki \"õnneloos\" on minu autot tabanud, kas mõned doosinäljas narkarid on mu lastelt telefoni käest rabanud jne. Selleks tuleks aga sotsiaalsel poolel järjekindlalt ning hetketuuli, meeleolusid arvestamata.
Vingumine küll, ning ilmselt on paljudes riikides asi sarnane.

Oma rullika BMW rüüstati kui see sõbra maja taga garaaži taga seisis. Isegi teada, mis nagad olid, samad 15-16a vanused nolgid käisid bemmi vaatamas, tahtsid autot ära osta. Ei saanud 3000kr kokku, üritasid siis mõni nädal autot ära ajada. Käpardid ei saanud sellega KAHEL korral hakkama, kõigepealt üritati katuseluugi kaudu sisse tulla - ei saanud hakkama, ei jõudnud katuseluuki päris lahti kangutada. Teine kord tagumine küljeaken katki, rooli üritasid lahti kangutada. Lõhkusid seejuures ära käigukangi nupu, rooli lõid jalaga viltu ja katte katki, kindalaeka luuk ka jalaga katki (mis niigi oleks tulnud lahti, kui vaid nupule vajutada) lõhutud... Ostja sai leitud kes selle õnnetu auto ära ostis, samuti oli sellest masinast kõrini. Kui poleks autot maha müünud, siis oleks välja uurinud kuttide andmed ja ka politseisse avalduse kirjutanud. Sõber teadis sellega seotud tegelasi (kes pärast hakkasid kohe vältima, läksid teisele poole tänavat jne, selge et just needsamad kutid), nood elasid lähedal, nii et oleks saanud ühe andmed ja seda natuke raputanud või politseisse sõidutanud...
Oleks siis ära saanud varastada, aga nood klutid ei saanud ka kahe korraga hakkama...