[valdo]

... pole vaja superviadukti Järvevanast üle raudtee Peterburi teele ja tunnelit Laagna teele. See on lauslaristamine ja ei lahenda midagi, sest sama efekti saab Sõjamäe tn kaudu. Lisaks on linnal nii palju ehitada, et sellistele superprojektidele keskendumine jätab muu linna veel aastateks kiratsema.

Me jääme selles osas eriarvamusele, sest ma arvan jätkuvalt, et Peterburi tee pikendust on eluliselt vaja. Ma vast ei põhjendanud seda enne piisavalt hästi, mille loodan nüüd korvata.

Tallinna eripära on väljavenitatus ida-lääne suunal ning peenikene talje nagu moekal saledal neiul - keskosas on Tallinna \"vöökoht\" Ülemiste järve ning mere vahel vaidi veidi üle 2 km laiune. Kuna saatus on loonud meile linna, mille servades on suured nn \"magalarajoonid\" (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe) ning töökohad on laiali kesklinnas (valgekraedele) ning äärelinna tööstuspiirkonades (sinikraedele), siis on omamoodi paratamatus meeletult suur ida-lääne suunaline liikluskoormus, mis peab nimetet 2 km laiusesse ära mahtuma.

Tegelikult on säärase \"pudelikaela efektiivseks laiuseks aga vaid alla kilomeetri, sest vahel on vanalinn ning sealt põhja pool välistab magistraalteede ehitamise raudtee ja ees \"lösutav\" Kopli kaubajaam. Nii jääbki järgi vanalinna ja Ülemiste järve vahe, kus on omakorda ees täisehitatud kvartalid, Siselinna kalmistu ja taas raudteetrass. Juba 1971. aasta generaalplaani tegemisel aduti seda olukorda ning nähti ette ainuõige ja hea lahendus Peterburi tee pikendusena Järvevana tee sihis - seda muide tollase liiklustiheduse korral! Sealt põhja pool eeldaksid igasugused uusmagistraalid (loe: igal sammul vana lammutavad läbimurded) ju lausa koshmaarseid summasid.

Nüüd vaatleme Sinu pakutud ideed loobuda Peterburi tee pikendusest ning kasutada eelmainitud massläbivusmagistraaliks Peterburi tee - Smuuli tn - Suur-Sõjamäe - Järvevana sihti.

Esiteks - Suur-Sõjamäe tänav Dvigateli tsehhide ja raudtee vahe on aga liialt kitsas, mahutamaks ära suurt paljurealist magistraali. Aga noh, tsehhid võib ju ka maha lammutada.

Teine kitsaskont on juba aga palju tõsisem - mis saab Järvevana- Sõjamäe-Tartu maantee ristmikust? Selge on see, et see Sõjamäed pidi suurmagistraali rajades tuleb see ristmik lahendada kahetasandilisena, sest idast mööda magistraali Järvevana suunas liikuvad autod ei tohi takistada Tartu maantee linna suunduvat sihti. Kui aga kahetasandiline ristmik, siis on kindlasti vaja lahendada igalt poolt igale poole peale ja mahasõidud ehk siis ehitada sinna täisvariandis \"lilleke\".

Kardan väga, et kitsale alale raudtee ja Ülemiste järve vahele säärane kahetasandiline \"lilleke\" lihtsalt füüsiliselt ära ei mahu. Ja kui varem olekski mahtunud, siis nüüd, kui seda maa-ala piirab idast veel Ülemiste kaubakeskus, ta enam päris kindlasti ei mahu. Päris järve äärde ei saa seal teedega ka ju ronida, sest tegemist on joogiveereservuaariga, mis vajab vahele nn rohelist vööndit. Olukorda raskendab veel ka asjaolu, et kesklinna poole saab sellest kitsukesest alast sõita ju vaid selle keskel asuva väheldase raudteeviadukti kaudu.

Ma kardan, et see kitsaskoht välistab Sinu variandi pea täielikult - pole ruumi.

Ja Sinu variandi kolmaski puudus - kui Peterburi tee liiklusvoog suunata mööda Smuuli tänavat Sõjamäe sihile, siis tuleb kindlasti ehitada kahetasandiliseks Smuuli-Peterburi tee ristmik, et sinna ei tekiks nn \"pudelikaela\" ja suuri ummikuid. Ning karta on, et ka Smuuli tn pikenduse suubumiskoht Suur-Sõjamäe teele tuleb lahendada sel juhul kahetasandilisena. See on aga jällegi üliproblemaatiline, sest Suur-Sõjamäe hüpoteetilise raudteeviadukti vahetus läheduses asuvad tagapool paiknevaid tööstusettevõtteid teenindavad raudteeharud. Neid ei saa suvaliste järskude kurvidega teise kohta aga komandeerida.

Kokkuvõttes arvan siiski, et kõige mõistlikum on realiseerida 1971. aasta generaalplaanis kavandatu ehk Peterburi tee pikendus Järvevanale. Ma ei näe ühtki teist nii odavat ja head lahendust.