[Martti]

See tõukevõrr võiks muidu väga huvitav välja tulla. Ette peaks panema aga mingi suurema ratta, näiteks mini mopi ratta, muidu võib kruusal sõites ja kuskile auku sattudes halvasti minna. Ja see plate kus jalgu hoitakse, peaks laiem olema, et saaks mõlemat jalga peal hoida. Aga jah keegi võiks selle projekti küll ette võtta.

Muide, ega sellest Jõgevatreffi tõukekast pilte pole?

Kus juures minul on õnnestunud lõhkuda oma võrril esimene valuvelg, mis oli valmistatud plastikust!!! Krt siiamaani teeb nalja et sellise velje sinna alla sain. Sõita sain kuskil nädala kui kui ühel pimedal suve- või oli see sügisõhtul õnnestus see puruks sõita. Sõitsime mööda kruusateed ja äkki käis raks ja esiots hakkas viskama, algul sõitsin rahulikult edasi, jõudsime asfalt teele ja hakkas juba metsikult viskama. Jätsin mootori seisma ja kättpidi sai seda uuritud kuna oli kottpime. selgus et täitsa katki veei ei ole aga üks suur pragu on küll sees. Mis siis ikka, uuesti käima ja sõit jätkus u.500m siis enam ei suutnud, hakkasin kartma et kui see tükk küljest tuleb ja rehv velje pealt kaob siis olen näoli asfaldil. Kõndisime rahulikult 1km veel ja hommikul selgus et asi polnudki nii hull kui käega tundes õhtul.
Jänestele oli vaja tuua värsket rohtu, sugulane liikus miniga ja mina mässisin enda purunenud veljele ja rehvi ümber kõvasti traati, sõita oli kokku umbes 1,5km. Traat mis sai lollipeaga valitud oli aluminium ja see teatavasti pehme ja kõik suudavat ette kujtada mida teeb 700m(üks ots) sõitu sellele. Kohale jõudes olid juba 3/4 traatidest kadunud. Sugulane vehkis juba uljalt vikatiga rohtu niita kui mina esiratta kallal mõtteid mõlgutasin.
Hakkame tagasi sõitma ja saime sõita paarsada meetrit kui mootor välja sureb, uputamine ka mingit erilist tulemust ei anna ja tagasi viis tee juba jala, võrr käekõrval. Ehk oli isegi hea et ei sõitnud sest traate ju praktiliselt enam alles ei olnudki.