22-04-2005, 13:33 PM
Põhimõtteliselt on võimalik uuemate tüüpide kägukaste kasutada küll: 634 kasti saab sisse panna ilma mingeid muudatusi tegemata, 638 kasti puhul tuleb töödelda kas käigukasti lühemat võlli või siis karteripooli.
Aga enne oleks raha kokkuhoiu ja originaalsuse huvides mõttekas siiski vana kast korralikult üle vaadata. Kalasaba-jutt unusta ära, sest kui kolmanda käigu lülitumist vaatad, siis näed, et lühema võlli peal olev hammasratas (kohe võlliga ühes tükis tehtud hammasrattast järgmine) läheb oma sisemiste soontega võlli peal olevatele nuutidele. Tehase andmete järgi peab kattumine olema lülitatud seisus 4-4,5 mm. Tavaliselt on probleem selles, et võlli nuudid on suht nõrgad asjad ja kipuvad otstest kiilukujuliseks kuluma. Sama probleem on ka hammasratta sisemistel soontel. Selle kulumise tulemusena tekib käigu lülitatud asendis telgsuunaline jõud, mis surub hammasratast võlli nuutidelt maha - käik hüppab välja. Võlli saab taastada pealekeevitamise ja järgneva lihvimisega, hammasratas tuleks aga kindlasti välja vahetada.
Isegi kui sul need õhukesed vasest seibid võllidelt puudu, ei pruugi midagi korrast ära olla - JAWA tehase kataloogides on märgitud ,et seibe kasutati ainult \"vajadusel\", s.t. igal masinal ei pruugi neid ollagi. Võllide telgsuunalise lõtku kontrollimiseks soovitan järgmist: enne mootori järjekordset lahtivõtmist võtad siduripoolse kaane maha ja proovid alumist (lühemat) võlli aksiaalsunnas nihutada (supler abiks). Kui lõtk on suurem kui 1/2 mm, soovitan panna vastava paksusega seibi kõige suurema hammasratta ja pronkspuksi vahele. Ülemine võlli kontrollimiseks oleks parem muidugi sidur maha võtta. Põhimõtteliselt käib selle lõtku kontrollimine samamoodi, ainult et võll istub enamasti laagrite peal pinguga.... Minu kogemus näitab siiski, et võllide telgsuunaline nihkumine on käigukasti probleemide korral peaaegu olematu tähtsusega....
Viimane võimalus on panna sisse täiesti uus käigukast, mis on aga ütlemata kallis lõbu. (soovi korral võin muretseda).
Aga enne oleks raha kokkuhoiu ja originaalsuse huvides mõttekas siiski vana kast korralikult üle vaadata. Kalasaba-jutt unusta ära, sest kui kolmanda käigu lülitumist vaatad, siis näed, et lühema võlli peal olev hammasratas (kohe võlliga ühes tükis tehtud hammasrattast järgmine) läheb oma sisemiste soontega võlli peal olevatele nuutidele. Tehase andmete järgi peab kattumine olema lülitatud seisus 4-4,5 mm. Tavaliselt on probleem selles, et võlli nuudid on suht nõrgad asjad ja kipuvad otstest kiilukujuliseks kuluma. Sama probleem on ka hammasratta sisemistel soontel. Selle kulumise tulemusena tekib käigu lülitatud asendis telgsuunaline jõud, mis surub hammasratast võlli nuutidelt maha - käik hüppab välja. Võlli saab taastada pealekeevitamise ja järgneva lihvimisega, hammasratas tuleks aga kindlasti välja vahetada.
Isegi kui sul need õhukesed vasest seibid võllidelt puudu, ei pruugi midagi korrast ära olla - JAWA tehase kataloogides on märgitud ,et seibe kasutati ainult \"vajadusel\", s.t. igal masinal ei pruugi neid ollagi. Võllide telgsuunalise lõtku kontrollimiseks soovitan järgmist: enne mootori järjekordset lahtivõtmist võtad siduripoolse kaane maha ja proovid alumist (lühemat) võlli aksiaalsunnas nihutada (supler abiks). Kui lõtk on suurem kui 1/2 mm, soovitan panna vastava paksusega seibi kõige suurema hammasratta ja pronkspuksi vahele. Ülemine võlli kontrollimiseks oleks parem muidugi sidur maha võtta. Põhimõtteliselt käib selle lõtku kontrollimine samamoodi, ainult et võll istub enamasti laagrite peal pinguga.... Minu kogemus näitab siiski, et võllide telgsuunaline nihkumine on käigukasti probleemide korral peaaegu olematu tähtsusega....
Viimane võimalus on panna sisse täiesti uus käigukast, mis on aga ütlemata kallis lõbu. (soovi korral võin muretseda).