13-05-2005, 20:05 PM
Probleeme oli pidevalt, kuna ajanappuse tõttu asusin teele pooleldi ettevalmistatud masinaga lootuses paari esimese päevaga vajaminevad tööd teostada.
Teele ei jäänud (kirjutasin ju et jõudsin tagasi), ning püsisin ilusti graafikus. Alguses tegi küll muret üliväike keskmine liikumiskiirus mis oli tingitud sõitmisest väikestel külavaheteedel (tegelikult kaasasolnud kahe naisterahva tõttu ka) aga värskete juppidega mootoris ei tahtnud otse kiirteele minna.
Kiirustest niipalju, et esimese tuhande kilomeetri läbimisel jäid maksimumkiirused alla 80, peale seda juba 90 kanti. Kütusekulu oli keskmiselt mõni gramm vähem kui 7 l/100km, mis oli isegi väike arvestades, et masina täismass kuskil poole tonni tuuri oli. Väga abiks oli kiire neljas käik.
Ja et mis siis ikaldusid? hmm...
Kõigepealt tahtis alt ära kuluda külgkorvi ratta kumm. Suur kivi ja puuront tegid selle mure kahjutuks - paar hoopi vastu korvi raami ning kokkujooks omandas õige väärtuse.
Ja siis pidurid - mida rohkem peale keerasin ja pidurit vajutasin seda kiiremini nood järele andsid. See oli üks asi, mida ma parandada ei jõudnud. Võtan selle ette lähipäevil. Njah, üks hetk esipidurit rebides jäi tross otsast ilma. Tagaratast putitasin 2 korda. Üks kord oli kumm liialt kulunud (kodust minnes läks alla korvi reguleerimiseks sobiv juba suht kulunud pastel). Teist korda olid ootamatult purunenud 6 kodarat peaaegu et järjest ja ühelt küljelt. Ühe korra reguleerisin klappe, panin esitulele uue massijuhtme, et latern ikka käratama hakkaks. Ühe korra eemaldasin parempoolse silindri et lokaliseerida seal aegajalt häält tõstev kõlin. Selleks osutus kolvi alaosale tekkinud mitu millimeetrit paks tahmamoodustis, mis tõenäoliselt tekitas gaasi andes hõõgsüüdet ja/või käis vastu silindripead. Suure tõenäosusega pean tänama tänapäeva kvaliteetseid õlirõngaid, mis vajavad sissetöötamiseks rohkem kui 2500km.
Lepingu lõpetas ka siduripoolne väntvõllitihend, kuid see sõitu ei seganud, pidin vaid 2 korda päevas õli juurde kallama ning peatudes kopsiku karteri alla panema. Ongi \"kõik\".
Üldiselt võiks öelda, et tehnika pidas vastu, kuid nagu vene rattale ikka omane, peab tööriistad alati kaasa võtma.
Teele ei jäänud (kirjutasin ju et jõudsin tagasi), ning püsisin ilusti graafikus. Alguses tegi küll muret üliväike keskmine liikumiskiirus mis oli tingitud sõitmisest väikestel külavaheteedel (tegelikult kaasasolnud kahe naisterahva tõttu ka) aga värskete juppidega mootoris ei tahtnud otse kiirteele minna.
Kiirustest niipalju, et esimese tuhande kilomeetri läbimisel jäid maksimumkiirused alla 80, peale seda juba 90 kanti. Kütusekulu oli keskmiselt mõni gramm vähem kui 7 l/100km, mis oli isegi väike arvestades, et masina täismass kuskil poole tonni tuuri oli. Väga abiks oli kiire neljas käik.
Ja et mis siis ikaldusid? hmm...
Kõigepealt tahtis alt ära kuluda külgkorvi ratta kumm. Suur kivi ja puuront tegid selle mure kahjutuks - paar hoopi vastu korvi raami ning kokkujooks omandas õige väärtuse.
Ja siis pidurid - mida rohkem peale keerasin ja pidurit vajutasin seda kiiremini nood järele andsid. See oli üks asi, mida ma parandada ei jõudnud. Võtan selle ette lähipäevil. Njah, üks hetk esipidurit rebides jäi tross otsast ilma. Tagaratast putitasin 2 korda. Üks kord oli kumm liialt kulunud (kodust minnes läks alla korvi reguleerimiseks sobiv juba suht kulunud pastel). Teist korda olid ootamatult purunenud 6 kodarat peaaegu et järjest ja ühelt küljelt. Ühe korra reguleerisin klappe, panin esitulele uue massijuhtme, et latern ikka käratama hakkaks. Ühe korra eemaldasin parempoolse silindri et lokaliseerida seal aegajalt häält tõstev kõlin. Selleks osutus kolvi alaosale tekkinud mitu millimeetrit paks tahmamoodustis, mis tõenäoliselt tekitas gaasi andes hõõgsüüdet ja/või käis vastu silindripead. Suure tõenäosusega pean tänama tänapäeva kvaliteetseid õlirõngaid, mis vajavad sissetöötamiseks rohkem kui 2500km.
Lepingu lõpetas ka siduripoolne väntvõllitihend, kuid see sõitu ei seganud, pidin vaid 2 korda päevas õli juurde kallama ning peatudes kopsiku karteri alla panema. Ongi \"kõik\".
Üldiselt võiks öelda, et tehnika pidas vastu, kuid nagu vene rattale ikka omane, peab tööriistad alati kaasa võtma.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.