[Red Baron]

Ei olnud seal häda midagi, üritus oli tore ja korraldajate ja osavõtjate ees sügav kummardus. Ja saksa marsid vaheldusid sõjaaegse jänki muusikaga ja mängiti neid eelkõige seepärast, et rahvas palus. Need kes tahtsid meenutada, kuidas esmakursuslasena boheemlaste lüürilistel luuleõhtutel osaleti ja tüdrukutele üritati muljet avaldada, said oma toosi Jaak Tuksami näol ka kätte, kelle ümber küll paraku ring aina ahtamaks jäi ja haigutavate ja tegevust otsivate inimeste hulk muudkui suurenes /ei ole siin vaja rääkida suurest kunstist/ ja selle mittemõistmisest, Jaak on tubli poiss,lihtsalt koht, aeg ja auditoorium natuke valed/. Puudu oli lihtsalt Setu pillimees ja hr. Neemsalu, kes mõlemad suurepäraselt olustikku tabavad ja teavad repertuaari, mis vähe paslikum sellisele suurelehulgalisele tsiklimeeste jõugule ja mis rahval särtsu sees hoiab. Ja mis linnulaulu ja vaikust puudutab, siis seda minnakse lihtsalt loodusesse nautima, äärmisel juhul ka tsikliga üksi või kaksi aga mitte ei tulda seda otsima tsiklikokkutulekule.