16-07-2008, 01:14 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-08-2009, 22:10 PM ja muutjaks oli kapa.)
Hästi põnevad ja keerulised on kaheksakümnendate Hondad. Ja mulle on nad lõpuks oma väga põhjalikku ja läbimõeldud ehitusega meeldima hakanud. Tegelikult kui hästi hooldada ja armastada, on selle aja Hondad tehnikalt väga vastupidavad. Kere kohta kahjuks seda öelda ei saa.
Endalgi Honda peres olnud juba 10 aastat. Võib öelda, et lausa poolteist Honda Accordi, üks avariiline doonor ka. Küll paar aastat nooremad, aga siiski pilte vaadates on äratundmisrõõm suur. Meie autod 87 (doonor) ja 88 (töökorras, pisivigadega). Mõlemad sedaanid.
Põhiveaks on kujunenud rooste. Tagumised tiiva ääred ja tagastange alune on murelapsed. 10 aasta sees ole neid juba kaks korda remonditud.
Üldiselt olen paar aastat pead murdnud elektroonilise karburaatoriga. Ja uran siiani. Ei võta mu mõistus seda ja teenindusse pole ka nii vana autoga julgenud sõita. Auto tõmbab käivitades segu täiesti paigast, rikkaks. paar minutit soojendades kisub lahjaks ja pöörded 3000 kuni 4000 peale. Ja siis minutite pärast laabub asi. Viimasel ülevaatusel olid kõik gaasi näidud paigas, CO oli liiga madal, kusjuures sumbuti oli korras. Kuna auto pole igapäeva kasutuses, pole vaeva näinud asjaga.
Vedrustus ja sillad on üpris kvaliteetsed. 250 000 juures läksid läbi kuskil puksid ja üks sarniir. See vahetatud A osa vastu ja järgmised 100 000 on möödunud kolinateta. Sidur lõppes 340 000 peal.
Millalgi 300 000 lähenedes lõppes veepumba laager, omast lollusest ei vahetanud kohe ja ükskord jättis ta meid teele.
rohkemat väga ei meenu. Peale pikkasid seismisi tekkis niiskus elektrisüsteemi ja salongipuhur ei tahtnud tööle minna, väike kuivatus aitas.
Tänasel päeval masin seisab, kuna pole sõitjat ja vahepeal kadusid suuna ja sõidutuled. Viga pole otsinud ka keegi, sest masin seisab. Need mured lahendada, peaks isegi ülevaatuse läbima.
Doonorauto on mul ülekaela visand. 87 ja 88 aasta autodes on tegelikult meeletult muutusi toimunud.
Enda arvamus on, et sõidumugavuselt on väga hea auto tehtud. Pole midagi halba öelda. Kütusekulu on suur võrreldes tänapäeva 2.0 mootoritega ja selle pärast ta välja vahetatud ongi. Kerele oleks jaapanlased rõhku rohkem pidanud panema,
Mu pika jutu mõte oli tutvustada sulle, et tegelt oled hästi kihvti auto leidnud ja hoia seda. Neid on üpris väheks jäänud. Kui mõni tehniline küsimus tekib, võin ehk aidata. Ehk said selle pika jutustuse läbi mõne mõtte juurde ja kui ei meeldi, et risustasn su teemat, ütle ainult, ma kustutan loba ära.
Endalgi Honda peres olnud juba 10 aastat. Võib öelda, et lausa poolteist Honda Accordi, üks avariiline doonor ka. Küll paar aastat nooremad, aga siiski pilte vaadates on äratundmisrõõm suur. Meie autod 87 (doonor) ja 88 (töökorras, pisivigadega). Mõlemad sedaanid.
Põhiveaks on kujunenud rooste. Tagumised tiiva ääred ja tagastange alune on murelapsed. 10 aasta sees ole neid juba kaks korda remonditud.
Üldiselt olen paar aastat pead murdnud elektroonilise karburaatoriga. Ja uran siiani. Ei võta mu mõistus seda ja teenindusse pole ka nii vana autoga julgenud sõita. Auto tõmbab käivitades segu täiesti paigast, rikkaks. paar minutit soojendades kisub lahjaks ja pöörded 3000 kuni 4000 peale. Ja siis minutite pärast laabub asi. Viimasel ülevaatusel olid kõik gaasi näidud paigas, CO oli liiga madal, kusjuures sumbuti oli korras. Kuna auto pole igapäeva kasutuses, pole vaeva näinud asjaga.
Vedrustus ja sillad on üpris kvaliteetsed. 250 000 juures läksid läbi kuskil puksid ja üks sarniir. See vahetatud A osa vastu ja järgmised 100 000 on möödunud kolinateta. Sidur lõppes 340 000 peal.
Millalgi 300 000 lähenedes lõppes veepumba laager, omast lollusest ei vahetanud kohe ja ükskord jättis ta meid teele.
rohkemat väga ei meenu. Peale pikkasid seismisi tekkis niiskus elektrisüsteemi ja salongipuhur ei tahtnud tööle minna, väike kuivatus aitas.
Tänasel päeval masin seisab, kuna pole sõitjat ja vahepeal kadusid suuna ja sõidutuled. Viga pole otsinud ka keegi, sest masin seisab. Need mured lahendada, peaks isegi ülevaatuse läbima.
Doonorauto on mul ülekaela visand. 87 ja 88 aasta autodes on tegelikult meeletult muutusi toimunud.
Enda arvamus on, et sõidumugavuselt on väga hea auto tehtud. Pole midagi halba öelda. Kütusekulu on suur võrreldes tänapäeva 2.0 mootoritega ja selle pärast ta välja vahetatud ongi. Kerele oleks jaapanlased rõhku rohkem pidanud panema,
Mu pika jutu mõte oli tutvustada sulle, et tegelt oled hästi kihvti auto leidnud ja hoia seda. Neid on üpris väheks jäänud. Kui mõni tehniline küsimus tekib, võin ehk aidata. Ehk said selle pika jutustuse läbi mõne mõtte juurde ja kui ei meeldi, et risustasn su teemat, ütle ainult, ma kustutan loba ära.