[kris]

Grande finale – just selliste sõnadega võiks iseloomustada seisu, mis tänaseks on saavutatud.
25.11.09 võib lugeda Saunabussi ümberehituse lõpuks ja legaliseerimise ajaks. Panen lühidalt kirja, mis toimunud peale viimase postituse tegemist.
Eelmises postituses mainitud veepump on välja vahetatud võimsama vastu ja duðð töötab korralikult. Tellisin matkasuvilad.ee kaudu omale sellise asja: http://www.reimo.com/en/62002-shurflo_tr...liter_min/

Kõik kuus rehvi on vahetatud tutikate (loe: kasutamata) vastu – kuna vanad olid pragulisedki, siis pelgasin ametnike ette sellistega minna. Bussile iseehitatud kärukonks pidas samuti hästi vastu, kuigi sõita kerghaagisega oli väga naljakas. Käru näed ainult järskudel pööretel, tagurdamisrõõmudest rääkimata.
Ei pääsenud ka väikesest ümberehitusest, kerise ümber olnud fassaadiplaat Kivex kõlbas siiski ainult fassaadile, kuumaga hakkas kärsakat välja andma ja see ei kadunudki ära. Lammutasin selle välja ja asendasin Minerit plaadiga, vaid põrandale jäi vana plaat. Nüüd leiliruumis kogu aeg värske õhk.



Lava tegin oslaiselt kokkupandava, mis annab võimaluse suurendada leiliruumis istujate arvu, olla laval ka pikali ning kasutada ka tagumist ust.




Paigaldatud pakiraamile ka terrassilauad ja tehtud redel. Kunagi käis peast läbi idee panna katusele roostevabast rest, kuid hind ca 20 kilo tõi kiire meelolumuutuse. Selle kaalgi oli sadades kilodes…



Kindlustamaks juriidiliselt korrektset asjaajamist, paigaldasin eesruumis istmed täpselt nii, nagu originaalis oli ette nähtud. Lootsin nii vabaneda turvavööde nõudest.



Eksperdina kasutasin Jaan-Peeter Taklajat, kes käis ka aasta alguses mu bussi üle vaatamas ja jagas näpunäiteid kuidas ja mida teha, et ekspertiis õnnestuks. Sisuliselt tähendas ekspertiis erinevate markeeringute kontrollimist tuledel ja rehvidel ning mõõdulindiga kõikvõimalike mõõtude võtmist. Kontrolliti ka erinevate poltide läbimõõte ja muid pisiasju.



Peale ekspertiisi linna tagasi sõites tuli eksperdil tõdeda, et ei olegi millegagi norida, kuid ARK arvas siiski teisiti. Eksperdi esimesel külastusel tehtud soovituse kohaselt olin välja vahetanud juhiistme, sest originaal oli tõeliselt vana ja väsinud. Kuid et koduhoov puhtam oleks leidsin ei tea kust ka tikud ning saingi metallikokkuostu minevasse hunnikusse paar kilo rauda juurde. ARK soovis uue istme kohta saada vastavussertifikaate ja ma ei tea mida veel. Läksin kergemat vastupanu teed, tänu äiale sebisin samasuguselt bussilt originaalistme, panin peale ja tegin uued pildid, mis lisati ekspertiisiaktile, mille tulemusel väljastas ARK ka otsuse ümberehituse kohta.



Kuna motamehe foorumipajatustest sain aru, et tema vormistas ARKis masina ümber seda ette näitamata, proovisin seda minagi teha. Ei raatsinud taas 220 kroonist kindlustust üheks päevaks teha (rehvivahetusel olin sunnitud tegema). Kuid ei Tallinnas ega Sauel mind jutule ei võetud, püüdsin vähem või rohkemal argumenteeritul viisil selgeks teha, miks ei peaks bussi kohale tooma, kuid ka kohalekutsutud peaspetsialistid jäid endale kindlaks. Ka ühestki seadusepügalast ei olnud kuskilt kinni hakata, sest ekspertiisiga ümberehitatud sõiduki ARKis ettenäitamise kohta täpne regulatsioon puudub. Pärast Sauel ette näidates oli ARKil õigust ülegi, väidetavalt on mu bussile kerenumbriks pandud mingi suvaline number, mis kuskilt kere pealt oli leitud. Kuna käisin laupäevasel päeval, siis ei saanud nemad infosüsteemis andmeid muuta, kuna tegemist on uue tüübikoodiga ja tahtsid alguses tagasigi saata, kuid lõpuks leidsime kompromissvariandi, kus õige number kirjutati märkustesse.



Nii sündiski üheksakohaline sõiduauto aastast 1990, millel ei ole ettenähtud turvavöid ja mille täismass on 6,44 tonni. Võrdluseks ka andmed, mis bussil muutusid.




Julge hundi rind pidi olema rasvane ja püüdsin ühe soojaga ka ülevaatuselt läbi saada. Oma lemmikkohta Pikaliivasse masin ei mahtunud sisse (seal ukse kõrgus 3 m, mul oleks vaja olnud rohkem), läksin Laagrisse Sagrosse. Saunabuss võtab iga inimese suu naerule, kuid kui CO2 ikka ei vasta, siis ei ole võimalik ka ülevaatust läbi saada.



Sarnaselt Pikaliivale raha ei küsitud, paar päeva hiljem kõrval töökojas timmiti CO2 paika ja tegid ise ka ülevaatuse ära ning täiesti legaalne sõit võis alata. Nüüd on isegi kindlustust rõõm teha – aasta sõiduautona 1332 krooni vs bussina 220 krooni üks päev.

Iga asja lõpp on uue asja algus. Mida veel vaja teha:
Eesruumi väikene ümberkorraldamine, vaibavahetus
Salongi kütteradiaatorile katte leiutamine
Kardinad eesruumi
Väline disain (reklaamid, kontaktandmed), leiliruumi akende osaline kinnikatmine
Kindlasti veel palju pisiasju (boileri kaitseklapi nõrgema vastu vahetamine, kuumavee torude isoleerimine jne)

Kunagi tuleb üks tagavedru ka välja vahetada, üks pool on liiga ära vajunud – buss seisis mitu aastat veidi kaldus maapinnal. Kui kellegi on pakkuda, siis võtan hea meelega vastu. Samuti oleks vaja kummipatja abivedrule.

Tahan tänada kõiki, kes siiani saunabussi teemas oma mõtteid on jaganud ja nõuga toeks olnud. Et tänutunnet veelgi rõhutada, olen nõus pakkuma saunamõnusid. Ehk kui keegi selle teema senistest postitajatest tahab minu juures Tabasalu kandis saunabussi leili tunda, siis ärge häbenege soovist teada andmast – kui kodus olen ja aega on teeme ära.