16-03-2013, 01:54 AM
Selles teemas räägitakse ikka palju aiast ja aiaaugust ja neist mõlemast mööda. Milleks võrrelda võrreldamatut!?
Kui kiruda hirmsasti praegu toodetavat Nivat, siis kas keegi siin on 2010 aastal toimunud uuenduste järgse Nivaga (õigemini küll Lada 4x4)sõitnud?
Täiesti nõus, et Nivat ei saa 100% võrrelda tänapäevase uue autoga ja ka kõigi nendega, mida võib liigitada kategooriasse džiip. 30 aastaga on autode kavandamine siiski edasi liikunud, kuid mitte alati pole funtsionaalsus paranenud. Samas on Niva vägagi võrreldav Jimnyga. Kui Niva tohutu vastuvõtlikkus roostele kõrvale jätta, siis muudes asjades on Niva parem. Nivas on rohkem ruumi, sõidustabiilsus ja suunastabiilsus parem, samuti vedrustusmugavus isegi väga palju parem.
Samuti ei maksa hakata võrdlema modifitseeritud autosid (sh võistlusautosid). Võtke nii 70ndatest kuni tänapäevani aluseks kõik baasmudelid ja sealhulgas kõigil salongist välja sõites allolev tänavasõidu rehv, siis pole just paljudel Niva ees eelist, kui seda üldse on. Siiski tõsi on vastus küsimusele, et kuidas muuta Niva maastikusuutlikust halvemaks. Vastuseks on, püüdes teda maastikusuutlikumaks teha. Ei kannata tõstet, suurt rehvi ega rapsimist. Selline maastikusuutlikkus, milliseks insenerid Niva tegid on aga väga hea. See kehtib ka vastupidavuse osas. Korrapärane hooldus ja mõistlik kasutamine ning kogu tehnika kestab. Eestis on aga tihti probleemiks, et odav Lada ja seda võib juba uuena lammutada arutult ja siis imestatakse, et ei pea vastu.
Ma nimetaks ka selle paljuski valeks, et Niva on sõiduautopõhine. Keres ja kandmikus ei leia te tagaveolisega midagi ühist. Esisild on täiesti teine, sh pidurid. Muide algusest peale kolme kolviga ujuvsadulad - 70ndatel polnud üldsegi nii tavaline selline lahendus. Ka tagasild on laiem kui tagaveolisel. Mootor detailides erinev, aga ajaga järjest rohkem, hüdrotõukurite ja isereguleeruva sidurini välja.
Tänapäeval on varustuse ka ABS, elektriline kiirustundlik roolivõim, püsikiirushoidik. Kardaanis klassikaliste ristide asemel püsikiirusliigendid. Lisavarustes võimalik osta misiganes asju - katuseluugit torsen lukkudeni sildades. Isegi väljalülitatav esisild on olemas.
Autoajaloost leiame palju sõidukeid, mida toodeti vähesel arvul või väikeseeriana. Pole oluline, kas omas liigis oli Niva esimene, teine või kümnes. Kindel on aga see, et Niva andis hoo sisse džiibiturule ja uute mudelite tekkimisele. Olles siiski esimene mõistlik auto selles liigis, millega kannatas sõita nii metsas kui ka linnas. Džiip, aga samas päris auto! See populaarsus, mis Nival oli, ei saanud olla ainult odava hinna tõttu, selles autos pidi muudki väärtuslikku olema. Võtame näiteks Jaapani turu - miks Niva oli seal nii populaarne, kui japsidel endal olid head asjad olemas? Või siiski polnud... Uurige netist natukene Vitara sünni kohta. Jaapanlased ise kirjutavad, et käisid Nõukogude Liidus vaatamas, kuidas Nivat tehakse.
Lääne-Euroopas, kus autot vajatakse asja pärast, mitte eputamiseks, on Nival endiselt turgu. Näiteks eelmisel aastal ostis Saksamaa keskkonnateenistus enda ametiautodeks suure partii Nivasid. Lühidalt põhjendus, et parim hinna ja omaduste suhe. Tegemist ei olnud pelgalt paberil arvude võrdlusega, vaid viidi läbi ka sõidu- ja kasutustestid, algselt kaastai testi 8 mudelit.
Kui kiruda hirmsasti praegu toodetavat Nivat, siis kas keegi siin on 2010 aastal toimunud uuenduste järgse Nivaga (õigemini küll Lada 4x4)sõitnud?
Täiesti nõus, et Nivat ei saa 100% võrrelda tänapäevase uue autoga ja ka kõigi nendega, mida võib liigitada kategooriasse džiip. 30 aastaga on autode kavandamine siiski edasi liikunud, kuid mitte alati pole funtsionaalsus paranenud. Samas on Niva vägagi võrreldav Jimnyga. Kui Niva tohutu vastuvõtlikkus roostele kõrvale jätta, siis muudes asjades on Niva parem. Nivas on rohkem ruumi, sõidustabiilsus ja suunastabiilsus parem, samuti vedrustusmugavus isegi väga palju parem.
Samuti ei maksa hakata võrdlema modifitseeritud autosid (sh võistlusautosid). Võtke nii 70ndatest kuni tänapäevani aluseks kõik baasmudelid ja sealhulgas kõigil salongist välja sõites allolev tänavasõidu rehv, siis pole just paljudel Niva ees eelist, kui seda üldse on. Siiski tõsi on vastus küsimusele, et kuidas muuta Niva maastikusuutlikust halvemaks. Vastuseks on, püüdes teda maastikusuutlikumaks teha. Ei kannata tõstet, suurt rehvi ega rapsimist. Selline maastikusuutlikkus, milliseks insenerid Niva tegid on aga väga hea. See kehtib ka vastupidavuse osas. Korrapärane hooldus ja mõistlik kasutamine ning kogu tehnika kestab. Eestis on aga tihti probleemiks, et odav Lada ja seda võib juba uuena lammutada arutult ja siis imestatakse, et ei pea vastu.
Ma nimetaks ka selle paljuski valeks, et Niva on sõiduautopõhine. Keres ja kandmikus ei leia te tagaveolisega midagi ühist. Esisild on täiesti teine, sh pidurid. Muide algusest peale kolme kolviga ujuvsadulad - 70ndatel polnud üldsegi nii tavaline selline lahendus. Ka tagasild on laiem kui tagaveolisel. Mootor detailides erinev, aga ajaga järjest rohkem, hüdrotõukurite ja isereguleeruva sidurini välja.
Tänapäeval on varustuse ka ABS, elektriline kiirustundlik roolivõim, püsikiirushoidik. Kardaanis klassikaliste ristide asemel püsikiirusliigendid. Lisavarustes võimalik osta misiganes asju - katuseluugit torsen lukkudeni sildades. Isegi väljalülitatav esisild on olemas.
Autoajaloost leiame palju sõidukeid, mida toodeti vähesel arvul või väikeseeriana. Pole oluline, kas omas liigis oli Niva esimene, teine või kümnes. Kindel on aga see, et Niva andis hoo sisse džiibiturule ja uute mudelite tekkimisele. Olles siiski esimene mõistlik auto selles liigis, millega kannatas sõita nii metsas kui ka linnas. Džiip, aga samas päris auto! See populaarsus, mis Nival oli, ei saanud olla ainult odava hinna tõttu, selles autos pidi muudki väärtuslikku olema. Võtame näiteks Jaapani turu - miks Niva oli seal nii populaarne, kui japsidel endal olid head asjad olemas? Või siiski polnud... Uurige netist natukene Vitara sünni kohta. Jaapanlased ise kirjutavad, et käisid Nõukogude Liidus vaatamas, kuidas Nivat tehakse.
Lääne-Euroopas, kus autot vajatakse asja pärast, mitte eputamiseks, on Nival endiselt turgu. Näiteks eelmisel aastal ostis Saksamaa keskkonnateenistus enda ametiautodeks suure partii Nivasid. Lühidalt põhjendus, et parim hinna ja omaduste suhe. Tegemist ei olnud pelgalt paberil arvude võrdlusega, vaid viidi läbi ka sõidu- ja kasutustestid, algselt kaastai testi 8 mudelit.