[viplala]

...
Ei ole võimalik, et plahvatus toimub aga tänu sädemele venib nagu tatt, ning klapid jõuavad enne lahti minna, kui plahvatus otsakorrale saab.
...

Selles asi ongi, et plahvatust (ehk kiiret ja täielikku põlemist) ei teki. Nigela sädeme puhul tekib süttimine piiratud ruumis, mille energiast ei piisa kogu segu süütamiseks ja leek sumbub. Soss...

Mida kõrgem on surve silindris survetakti lõpul, seda suuremat energiat edukas süütamine vajab.

Segu süttib ühes kindlas punktis. See punkt asub küünla elektronide vahel. Kohe kui süttimine on tekkinud, käib plahvatus. Plahvatab segu aga omapäi juba, mitte küünla abiga. plahvatusest alates ei saa me rääkida enam mingisugusest sossist. Kui plahvatust ei teki, siis ei teki. Ei ole olemas poolikut plahvatust silindris.

Jah, mida suurem on surve, seda parem peab olema säde. Lahja säde ei ei tekita piisavalt kuumust, et gaasid saaksid süttida. Kuid kui nad juba süttivad, siis järgneb ka plahvatus, kui ei järgne, siis pole nad ka süttinud. Nagu ma enne mainisin, siis plahvatuses ei mängi küünal ega säde enam mingit rolli.

Gaasid seal küünla ümber kas süttivad või mitte. Kui ei sütti, ei teki plahvatust, kolb peksab korra tühja. Kui süttivad, käib litakas ära. Gaaside süttimisest plahvatuse lõpuni, mängivad rolli gaaside koostis, õhuvoolud silindris jne.

Ka see 'Soss' seal alguses on mitte süttinud gaasid. Seega pole halli ala. Kas litakas käib või ei käi.