21-09-2022, 18:48 PM
(18-09-2022, 21:48 PM)Külahull Kirjutas: On muudki kriitikat tulnud seoses hindamisega, siis panen paar mõtet kirja, mis seotud SELLE auto hindamisega. Kuna Gaz 69 on natuke tuttavam auto, siis mõned tähelepanekud viimaseks hinnatud eksemplarist. Pühakiri, ehk detailide kataloog netis on leitav SIIT.
Sõidukile on paigaltatud CT230E starter, mis kuulub Gaz 51/52 mootorile. Peaks olema CT20. Ploki kraan mootori küljel peaks olema ПС7 on aga ВС8-1, ilmselt jahutusradiaatoril sama, kuid pildilt ei näe. Süütepooli ja jagaja vahelisel kõrgepingejuhtmel peaks olema vahel takisti СЭ-01. Kõrgepingejuhtmed on originaalis lakitud tekstiilkattega, kuid ei saa välistada, et paigaldati millalgi ka kummikattega. Salongisoojenduse radiaatoril on originaalil sissetulekul 90kraadine põlv. Antud autol see puudub. Ilmselt on kasutatud radiaatorina Uaz tüüpi radiaatorit, mis mõõtudelt identne, kuid puudub põlv ja toruots lühike. Veepumba lõdvik peaks olema tekstiilkattega, antud tänapäevane võrguga voolik, sama karterituulutusega. Õlifiltrisse sissetulev toru peaks olema põlvega (detail 298458-П) ja õlifiter ise keeratud veel 90 kraadi vasakule. Elektrijuhtmed peaks olema tekstiilkattega, kuid antud juhul mingi kile/teip vist.
Aktil märgitud, et märgutulede asukohad valed (5.6.3). Kui võtta aluseks Gaz 69-68 ELEKTRISKEEM, siis märgutuled on õigetes kohtades.
Tuvastatud on, et vedrukammitsatel on vedruseibid vahel (5.3.3), mida olema ei peaks. Tegelikuses näitab kataloog vedruseibide olemasolu. Saan aru, et eksperdid ei tea kõike, kuid mingitele asjadele keskendumine ja teiste tähelepanuta jätmine tekitab kõrvalseisjatele küll kergelt tunde, et reeglid on kuidagi venivamad.
Kunagi vist Väravamehaanik pakkus ühes teises teemas välja, et üks võimalus oleks panna sõidukid avalikule hindamisele. Auto pildid on kas 2 nädalat või kuu üleval ja kõik saavad kommenteerida. Loomulikult teemasse ja viisakuse piirides. Peale seda arutatakse asi ekspertide poolt läbi ja kui mahub protsendi piiresse, siis väljastatakse akt. Edasikaebamise võimalus puudub. Lihtsalt välistaks analoogsed olukorrad, kus meie autonduse ajaloos masslevinud sõidukil isegi starter on vale ja aktil seda ei ole. Lihtsalt huvilisele tundub hetkel asi kuidagi imelik ja süvenedes asja on olnud mitmeid kordi selline "vau, tõsiselt või" tunne.
Ps. Kuna ei tunne auto omanikku ega eksperte, siis palun ärge pikka viha pidage.
Kuna olen antud teemaga seotud, siis kommenteerin antud autot veidi. Seda teemat sai arutleda ka ekspertide laiemas ringis ja mõned vastused ülaltoodud kommentaaridele ka teiste ekspertide poolt. Meeles tasub pidada, et me ei saa alati 100% kindlusega väita, et kõik mis kirjas ja kõike mida mäletame on õige ja mingit erandit ei ole ja on olemas vaid absoluutne tõde. Aga eks vaidlustes selgub tõde ja seepärast siinsed arutelud ka vajalikud on.
1. Ainuüksi selle põhjal, et starteri otsakaas on selline stantsitud kopsik, ei saa seda veel valeks lugeda. Viimase otsa varuosamootorid olid just komplekteeritud sellise väljanägemisega kopsikutega (mitte otsakaane ja vitsaga) starteritega. (Samuti olid need varuosamootorid komplekteeritud hoopiski vaateaknaga karburaatori ja kinnise korpusega (klaaskupli asemel) bensiinipumbaga). Küll aga on erinevus lülitushoovas. 69 on see sirge (serviti või piki auto telge vaadates) aga 52 jõnksuga. Kui lülitushoob oleks sirge, siis ei saaks justkui üheselt väita, et on vale starter. Teadmata on muidugi see, kas 1970 aastal komplekteeriti sellise uuema startriga või alles 1971??? Pildil tundub olema jõnksuga lülitushoob,ja kuna 1971 aasta katalooga annab veel ka CT-20 margiga starteri, siis tuleks starer lugeda valeks. Ilmselt on seal ka kuidagimoodi hooba külgepidi painutatud, aga pildilt seda ei saa aru
2. Mootoroploki jahutusvedeliku väljalaskmise kraanide selliseid tähiseid ei ole kohanud. Tüübitähisena peaks see olema KP-21 detailinubriga 21-1305010. Eelsoojendus katla olemasolul on kraan aga hoopiski paigaldatud katla alumise toru külge ja omab koodi 51-1305040
3. Süütepooli ja jagaja vahelise kõrgepingejuhtme vahel peab tõesti takisti olema
4. Kõrgepingejuhtmed selle aastakäigu autol on 1968 aasta kataloogi järgselt margiga ПВЛ-2 ehk siis juba plastikkattega. Samas jällegi tekstiilkattega juhe võis ka antud aastatel leiduda.
5. Salongisoojenduse radiaatori muudatuse aeg on teadmata. 1968. aasta kataloogis on tähendatud igatahes vana tüüpi (sirgete toru otstega) variant. 1971 aasta katloog, mis käsitleb mudeleid GAZ-69M, 69AM, 69M/71 ja 69AM/71 aga põlvega variant. Pole õnnestunud näha ka 1970 aasta säilinud sõidukit, mille puhul oleks teada, et see on algupärasena säilinud
6. Lõdvikute ja voolikute puhul ei saa rääkida tekstiilkattest või selle puudumisest. Pigem on küsimus missuguse tehnoloogiaga on kummitooted valmistatud ja missuguseid materjali koostisosasid on kasutatud. Visuaalselt on tõepoolest tänapäeva toodang veidi teistsugune ehk pealispind siledam
7. Õlifiltrisse sisenev toru on jah 90 kraadise põlvega ja vaja keerata
8. Juhtmed ilmselt ongi tekstiilkattega, kuid kas osaliselt katki ja seepärast üle mähitud mingit sorti lindiga. Tagavaraosadena tulnud juhtmed olid lõpu otsas juba punutud tekstiilkatte asemel läbipaistva kile või plast katte sees
9. Märgutulede asukohad on aktis ekslikult märgitud valeks ehk ilmselt on mõeldud et vale värvi tuli on vales kohas. Suure tõenäosusega on see märkus kirjutatud silmas pidades vanema aasatakäigu sõidukit. Tõepoolest 1964 aasta instruktsioonis on kirjas, et jahutusvedeliku kontrolltuli , mis paikneb armatuuri vasakus alaservas on roheline ja armatuuri paremas ülaservas paiknev suunatulede kontrolltuli on punane. Millal täpselt muudatus toimus, on teadmata, aga 1968 aasta instruktsioonis on kirjas juba vastupidi, et ohtlik asi (jahutusvee ülemäärane temperatuur) on punane (armatuuri vasakus servas) ja armatuuri paremas ülaservas asuv suunatulede kontrolltuli (kui informatiivne märguanne, et kõik on korras) roheline.
10.Vedrukammitsate mutrite all olevad vedruseibid peaksid olema märkustes kirjas.
Lisaks peame ka aru saama, et ka eksperdid on inimesed, kes teevad vigu ja kindlasti esineb ka pädevuses erinevusi. Ja nagu korduvalt rõhutatud, ei pea auto originaalsus olema 100%. Täius on see, kuhu püüdleme, aga kui auto mahub vastavalt ajastule nõutud % originaalsuse sisse on ta ka vääriline saama tunnustatud.