Isevalmistatud kaevekopp

Toolikul u.10-liitrine paak, nš-10 uhab koguaeg ja suvel läks lõpuks ikkagi päris kuumaks. Üle tunni järjest ei kannatanud sõita ja tagakoppa kasutada.
Vasta

Tundub, et hüdropaagi otsingud hakkavad lõppema. Kui asi valmis, saab täpsemalt rääkida.
Järgmine mure, kütusepaak. Mõte oli/on lehtmetallist ise teha. Teraspaak aga parim lahendus pole, mõte liigub plastiku suunas.
Mõtlesin, et need üpris kallid. Aga sellise hinna eest ei ole mõtet teraspaagi tegemise peale üldse mõeldagi:
https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...44804.html
Tagasivooluga variant. See oleks vajalik, aga pildilt ei saa aru, kus see tagasivoolu ühendus siis on. Eeldan, et see must põlvega ots on ikka paagist väljavool:
https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...33.22.html
Olemas veel ka miskised kiirliited. Kuna metsakraavide puhul ilmselt iga õhtu kopalist koju ei too, siis selle abil  kütusepaak/kanister kergesti masina küljest eemaldatav. Võta aga näpu otsa õhtul ja järgmine päev täispaagiga tagasi:
https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...05.57.html
Kindlasti oskab merenduse spetsialist Ksf Plyval ka mõne soovituse anda. Näiteks, kuidas need paagid paatide puhul kere külge kinnituvad, et neid lihtne eemaldada oleks. Samas aga sõidu ajal ikka kindlalt kinni oleks. Ämblik hakkab omajagu raputama kaevamise ajal.
Vasta

Ega neid paadis keegi kinni ei pane eriti.
Lihtsalt istme alla panipaika ja luuk kinni.
Antud juhul siis lattrauast paagi järgi selline pesa kuhu see kanister tihedalt sisse läheb ja pealt kummipaelaga kinni?
Nende kiirliidetega aga on vähemalt mul küll koguaeg mingi jama olnud.
Küll lekivad ja tõmbavad õhku vahele ning seepärast paadimootoril käib sinna kummivoolik otsa ja on täiesti töökindel.
Vasta

(13-11-2019, 23:21 PM)meli666 Kirjutas:  Kindlasti oskab merenduse spetsialist Ksf Plyval ka mõne soovituse anda. Näiteks, kuidas need paagid paatide puhul kere külge kinnituvad, et neid lihtne eemaldada oleks. Samas aga sõidu ajal ikka kindlalt kinni oleks. Ämblik hakkab omajagu raputama kaevamise ajal.

Merel käivad sellised kütusetangid, akud/akukastid jms kinni tavaliselt kiirkoormarihmaga. Rihk ise masina külge ja sellest täiesti piisab. Vähe aeglasematel pillidel ja vähempõrutavatel ei pane neid aga üldse keegi kinni. Tavaliselt suratakse tagumise istme alla panipaika ja kõik. 
Ma muidugi rohkem purjemees ja merel plärististega väga ei tegele. Aga ehitad/remondid ja mõnikord ikka ka kasutad, siis nii on. Kiirliited on omajagu nikastused küll aga toimivad. Mootorpaadi raputamine on tegelikult päris jõhker ja ei ole need küljest kukkunud. 

Samas rootslaste Trolle puhul on kasutatud lihtsalt tavakankut! Pole ka paha mõte. Samas diislid ei taha kuivale jäämist ehk vast statsionaarne paak ikka on õigem? Peravurrid ja seesinane pisilint ikkagi bensumasinad.
Vasta

Paljudel pisiasjandustel on standardse metallkanistri korgi asemele käiv kütusevõtturi krae ja selle küljes piisavalt pikad paelad, et majandamist ei segaks. Kanistrivahetusel torust väljatilkuv mõnikümmend ml ei ole probleem, kui imiliini teha look allapoole kanistripõhja ja hoolitseda, et voolikud ei saaks sellest loogast allapoole langeda hooletul käsitsemisel. Hoolikal käsitsemisel pole üldse muretWink

Pole küll päris sama asi, aga oma Krooksul olen laiskusest just tavalise 10l plastkanku peale läinud. Sest see oli olemas üks värdja mõõduga kaelaga vinku, mille kork enam ei pidanud. Lõin toru sealt sisse ja sobiv kalts tihenduseks ümber. Üle poole ei tohi sisse panna, aga ega pole ka tarvidust. No säärane lahendus ilmselt ämblikule ei ole kohane.

Samas pakutakse ju paake igas mahus ja mõõdus - võib ka E.T.V.A-st küsida - vahel on seal mõni asi päris viisaka hinnaga.

Variant on ka võtta väiksem paak mõne geneka või pumba pealt, aga neid vist üle 8 l ei esine vanarauas? Tavaline väikemootor on üldse vist 4-liitrine?

Nii teadmiseks: mul on üle üks T-16 paak. 40 l üldmahtu, aga on lihtne teha poole madalamaks. Kui on huvi, saab pilti ja mõõtu.
Vasta

ma ole ka merehaige ja paadis seesama paak täitsa lahti ja ei sõida ta kuhugi.need kiirliited vähemalt tohatsul küll ei ole lekkinud minul.universaalsed võivad küll lekkida,aga firmakad küll mitte.tagasivooluga pole veel näinud ja see promarine on väga kirves koht,osta parem mu sõbralt http://www.marintech.ee/?view tahtsin ka suuremat 24L paaki oma paadile,aga umbes ei müünud ja võta,aga liited voolikud ühes ja sobitame täpselt kokku ja ei mingit lekkimist.
Vasta

https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...05.57.html  see on mõeldud paadi mootori külge ja vasemalt läheb voolik mootori kütusepumpa ja sellist sinul ilmselt vaja pole,sul vaja sellist nagu ka suruõhul mis käib paagi külge ja tohatsul see metallist nii papa kui mamma. https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...32.20.html selline on selle vastaspool.
https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...95.42.html selline läheb vooliku otsa mis paaki läheb.
https://www.promarinetrade.com/kutusepaa...95.30.html ja see paagi küljes.
Vasta

Kuna võimalus soetada sobiv valmis kasutatud hüdropaak läks aiataha. Siis tuleb ikka ise teha.
Selleks sai ostetud kastitäis asju.
   

Hüdropaagi küljele ühise seinaga teeks äkki ka kütusepaagi. Samas, õli võib minna ka 70 kraadi juurde. Teagi, kui hea sellise temperatuuriga kütus membraan etteandepumbale oleks? Samas kütuse pealevool nirisemine ja ilmselt jõuab see enne etteandepumpa jõudmist ehk voolikutrassis ja filtris maha jahtuda.
Kütusefilter plaanis CAV 296. 
Vaatasin Tööriistamarketis kahte varianti. 
Kahe elemendi ja klaaspõhjaga:
https://www.tooriistamarket.ee/et/k%C3%B...ter-kahene
Ühe elemendi ja klaaspõhjaga:
https://www.tooriistamarket.ee/et/k%C3%B...C3%B5hjaga
On mingi argument, et võiks selle kahepotise võtta? Iseensest ju elemendid sel ühesugused ja vahe ainult selles, et küte saab topelt filtreeritud.
Isiklikult meeldiks selline käsietteande pumbaga CAV 296 variant. Mugav peale filtri vahetust küte üles saada. Peab ainult vaatama, kust sellist saab.
   

Otsin ikka veel ka pöörde leevendus kummipuksi. Kummi paksus 30mm, diameeter 80mm. Keere M14.
         

Tööriistamarket pakub M16 keermega sellist asja:
https://www.tooriistamarket.ee/et/kummia...0x60xm16-1
Teoreetiliselt, kui pooleks lõigata ja keere ringi teha, saaks kaks tükki.
M14 oleks muidugi parem, kellegil pole Tartu kandis silma jäänud, kust saab?
Mingi variant oleks ka see:
https://www.tooriistamarket.ee/et/kummiamort-40x40xm8-0
Tööriistamarket küsitud M14 peale laiutab käsi.
Vasta

Viimati ostsin kummipatju keermepulga otsas Artiumist aadressiga Klaasi 4 kuid 14 keermega ei olnud neilgi valik kiita
Vasta

Mingi auto mootoripadjad ehk väikese modimisega?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kummipuhvrit siin paistab midagi olevat: viide Vaja pooleks? lõigata, vbl saab 2 poolt.
Siit saab vist päris õige: viide
Väiksemad olid Tallinnas riiulis, just käisin.
Vasta

rabifleksis hüdropaagid laokaup ja erinevad suurused ja need on ainult paljad paagid ilma muu mudruta ja ümarad olid,äkki on abiks.
Vasta

Oli vaba aega ja tegelesin mootori ja hüdropumba ühendamisega.
Selleks sai poest ostetud sidurikomplekt.
         

Valmis ka identne mootori otsaplaat, et saaks sidurikoja moodustada.
   

Kahe plaadi vahele käib 11 treitud puksi. Pukside vahele omakorda keevitan veel lehtterasest ribad, et jäikust saada.
   

Väntvõlli ja hüdropumba ühendamisel on suht tähtis samatelgsus. Sidurikomplekt küll annab ka natuke eksimisruumi. Siiski sai ostetud ka vahetükk, mis pumba külgsuunalise jõu välistab.
         

Pumbamajandus plaanis kinnitada plaadi külge treitud toru ja veel ühe tehtud plaadi abil.
   

Üks küsimus on ka tekkinud. Tehase lahendus sidurikoja osas on selline. Külgedelt on ka kõrvad sirurikoja ja mootoriploki ühendamiseks.
   

Kas peaks ka miskit tegema või siiski ei ole need jõud nii suured. Väliringist siiski kahe poldiga ainult on plaat mootori küljes. Ülejäänud on hooratta taga asuvad.
               
Vasta

Tsitaat:Kas peaks ka miskit tegema või siiski ei ole need jõud nii suured.
Ei pea muretsema.

Seda tüüpi väikemasinatel on tavaks, et mootori raskus toestatakse hooratta karterilt.
Kui sul sidurikoda kannab ainult hüdropumpa, pole muretsemiseks mingit põhjust.
Vasta

Ämblikkopa niiöelda südametööd jõudsid enam vähem lõpule.
Siduri üks pool sai kinnitatud lõplikult hooratta külge.
   

Sidurikoda sai ka valmis ja tulemus selline.

         

Hüdropump mootori küljes.

         

Sidurikoja sisse sai auk ka tehtud, elastikelemendi kulumise hindamiseks.

   

Mootori juures oleks vaja ära lahendada veel summuti mure. Ehk keegi oskab öelda, kust võiks saada sellise hea toimiva summuti?
Olen mõelnud auto omade peale, aga valik suur ja ei tea, mis oleks selline väiksem. On muidu keskpütt ikka parema summutamisomadustega kui lõpupütt?
Või kui kellegil miskit head Lõuna kandis pakkuda, siis palun teada anda.
Praegu mootori küljes selline kontsik. Eks summutisukk tuleb ka vahele panna.
   
Vasta

(12-12-2019, 22:11 PM)meli666 Kirjutas:  Ühe elemendi ja klaaspõhjaga:
https://www.tooriistamarket.ee/et/k%C3%B...C3%B5hjaga
On mingi argument, et võiks selle kahepotise võtta? Iseensest ju elemendid sel ühesugused ja vahe ainult selles, et küte saab topelt filtreeritud.
Isiklikult meeldiks selline käsietteande pumbaga CAV 296 variant. Mugav peale filtri vahetust küte üles saada. Peab ainult vaatama, kust sellist saab.
Mul on sulle pakkuda Mitsubishi käsipumbaga kütusefilter millel käib keeratava filter. voolikute ühendamine käib otsapistetavalt ja klambritega. Vahetus lihtsam kui sellel mis pildil
Vasta

Ma tänan pakkumise eest, kuid Tööriistamarketist sai juba filter ära ostetud.
Kuna väikemootoritest teemat foorumist ei leidnud, siis küsin siin.
Ühe tuleviku mõtte jaoks sai ostetud Hatz 1D81Z diiselmootor. Hatzi üldiselt kiidetakse, aga mind häirib üks asi selle mootori juures. Käib väga häälekalt, eriti kui täisgaasist pöördeid natuke allapoole tuua.
Algul ehmatas üldse ära, et oleks nagu kolin mingi ülemäärase kulumise tõttu sees.
Mootor selline.
         

Hääl, mis häirib on selline. Suvalised videod Youtubest. Viimane video õige hull. Mis asi Hatzi juures sellist "kolksu" põhjustab. On olnud kokkupuude ka 1 silindrilise Yanamariga, mis on häälelt hoopis vähem ajudele käiv.



Vasta

See Hatz on ju otsepritse diisel. Selline ta lihtsalt ongi. Kuna ei ole ka vedelikjahutust, siis on ka hääl tugevam. Kubota on aga kaudpritse diisel ning see jääb töösoojaks saades eriti vaikseks. Erinevad tootjad suudavad loomulikult ka olenemata pritse tüübist vaiksema käiguga isendeid toota. Väikseid ühesilindrilisi vist kaudpritesena eriti ei liigu. Siis oleks ka küünalt vms vaja, kuna kaudpritset on väga raske külmalt eelsoojenduseta käivitada.
Vasta

Näedsa endal sama projekt pooleli st lõpusirgel  - mootori vahetus ja tagasi istutamine masinale. Ülejäänud masin on ikkagi tehasetoodang.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta

See viimane video on küll sellise häälega, et kepsusaales on 2mm lõtk.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 56 külali(st)ne