(Seda postitust muudeti viimati: 14-10-2020, 09:12 AM ja muutjaks oli mossepower.)
(06-10-2020, 09:03 AM)Formika Kirjutas: Liivapritsiga sai terve auto üle käidud, välja arvatud katus. Paar kohta tuli veel välja, mis vajavad keevitust. Kõige mädanum tuuleklaasi ees oleva õhuvõtu klapi tihendi põhi. Põhi krunditud ja kivikaitse ka peal. Enne raami peale tõstmist veel vaja põhi ja tulemüür ära ka värvida.
Väga kena töö! Selline natuke kõrvaline tehnilist laadi küsimus tekkis, et kas CarRestoration töökojas antud auto põhja tegemises korral liivapritsi ja kruntimise vahel puhastati pleki pinnad ka terasharjaga või läks kruntvärv otse liivapritsitud pinnale?
Minu fotode hulgas on pilt Riia Automuuseumist, kui toimus restaureeritud ZIS101 pidulik esitlus. Meistrite kinnitusel kestis selle taastamine 2004. aastast kuni 2011. aastani.
(14-10-2020, 18:41 PM)MTJ juhataja Kirjutas: Minu fotode hulgas on pilt Riia Automuuseumist, kui toimus restaureeritud ZIS101 pidulik esitlus. Meistrite kinnitusel kestis selle taastamine 2004. aastast kuni 2011. aastani.
Jah. ZIS 101 on hullumeelne projekt. Moskvas hakkas keegi tootma ZIS 101 originaal mootori replikaid. Hinda küsitakse 250K $, ehk meie rahas 214 000.-€
(14-10-2020, 18:41 PM)MTJ juhataja Kirjutas: Minu fotode hulgas on pilt Riia Automuuseumist, kui toimus restaureeritud ZIS101 pidulik esitlus. Meistrite kinnitusel kestis selle taastamine 2004. aastast kuni 2011. aastani.
Jah. ZIS 101 on hullumeelne projekt. Moskvas hakkas keegi tootma ZIS 101 originaal mootori replikaid. Hinda küsitakse 250K $, ehk meie rahas 214 000.-€
Paaris eelmises postituses oli juttu ZIS 101 renoveerimisest, et Riia motomuuseum sai selle projektiga hakkama 7 aastaga. See on ikka mega väljaminek ja kui tuua see töömaht tänapäeva Eestisse, siis kui kogu selle aja oleks 1 mees ametis, no ütleme 10 kuud aastas, tuleb kokku 70 kuud x 20 tööpäeva = 1400 tööpäeva. See korrutame 8 h-ga teeb 11200 töö tundi ja see omakorda 25.-€ (heal juhul tunni hind) = 280 000.- ainult töö raha. Rääkimata materjalidest ja tagavara osadest. Ja muidugi auto tuleb ka osta.
Aga tuleme tagasi poolmaiste autodeni, mis kahtlemata ZIS 110 on. Nii hull selle auto renoveerimine pole ja saab läbi hulga odavamalt, muidugi võrreldes ZIS 101-ga. Kui võtta võrdluseks GAZ 21, siis muidugi tegu hullumeelse projektiga. Aga seda autot tulebki tiba hullumeelselt teha. Praegu on käsil keevitus kohtade ja stantsimis vigade parandus tinaga. Kui tehases kulutati selleks tavaliselt 200 - 300 kg tina, siis meie loodame hakkama saada 20 - 30 kg-ga. See ei tähenda, et läheb suuremaks pahtli pritsimiseks vaid plekitöö sai hulga paremini tehtud. Pahtlit paneme ikka minimaalselt.
Tinapahtli mõjust teraskerele on siin juttu olnud. Keemiline reaktsioon paneb terase nahka. Nähtud oma Pobeda pealt. Kas nii suure projekti puhul oleks mõeldav tina ära jätta?
(29-10-2020, 22:08 PM)cesium Kirjutas: Kumb keerulisem hetkel tundub, kas see Zis või viieteistkümnes Tšaika?
Kuna Zis on 30 aastat vanem, siis tehniliselt ikka tunduvalt lihtsam auto, nagu Pobeda, ainult suurem ja tagavara osad kordades kallimad. ZIL on ikka kohutav peavalu. Oktoobris pole ZIL-li juures ka midagi tehtud.
(29-10-2020, 22:18 PM)Marko Kirjutas: Tinapahtli mõjust teraskerele on siin juttu olnud. Keemiline reaktsioon paneb terase nahka. Nähtud oma Pobeda pealt. Kas nii suure projekti puhul oleks mõeldav tina ära jätta?
Marko, ma ei tea, kas sa mõtled tina pahtlit või naturaalset tina. Igatahes, kui aluspind on roostest vaba ja pole lastud niiskust tina ja pleki vahele, siis 70 aasta vanustel tinaga kaetud kohtadel polnud mingit roostet. Kõik sõltub alus pinnast. Samas ZIL-li tina all oli roostet lademetes. Lihtsalt 30 aastaga oli suurt ja igavest tabanud juba sügav pohhuismi laine, mis isegi riigi esindusautode kvaliteedis märkamata ei jää.
Tänapäeval kasutatakse tina asemel tina asendajat - auto omanik nimetab seda vast tina pahtliks? - mida kantakse külmalt pinnale. Väiksemate/kiiremate tööde jaoks on olemas ka kahekomponentne tina asendaja, mis kuivab kambris ja infrapunakuivati all 15 minutiga (toatemperatuuril 2-2,5 tundi). Tina asendaja on pahtlist kõvem ja püsib paremini pinnal.
(29-10-2020, 22:40 PM)Formika Kirjutas: Marko, ma ei tea, kas sa mõtled tina pahtlit või naturaalset tina.
Mõtlesin loomulikult naturaalset tina, mida ilmselgelt kasutad. Küllap need keemikud, kes siin eelmine kord asja selgitasid, märkavad ja kribavad siia ka midagi. Ma olin ka hämmingus, kuna teadmised keemiast nullilähedased kahjuks, aga protsessi kirjeldus oli ammendav. Seepärast tundubki, et säilivuse mõttes oleks ilma tinata parem.
ZIS 110 esiporitiivad on kokku keevitatud mitmest osast. Tõenäoliselt ei osatud nii suuri detaile veel ühest tükis teha. Kahjuks pole teadmisi, kuidas jänkid sama suuri Packardi poritiibu välja vormisid, kardan, et said paremini hakkama kui seltsimehed ZIS tiibadega. Kuidagi ei taha uskuda, et julma konkurentsi tingimustes oli jänkidel aega sellise tinutamise ja viilimisega tegeleda, seda nii otseses, kui kaudses mõttes. Igatahes viilimine ja tinutamine minu ZIS kallal kestab kolmandat nädalat.
Nende suurte plekkdetailide kohta kirjutas keegi, et venelastel polnud piisavalt head materjali, et suuri detaile ühes tükis teha. Kuna plekk kippus stantsi all rebenema, tuli teha väiksematest tükkidest. Samal põhjusel ka näiteks esimeste Pobedade katused mitmest tükist koosnevad. Tinutamist oli selle kõige juures muidugi ohtralt.
ZIS-i pleki ja tinatööd läbi ja sel nädalal sai siis värvi ettevalmistusega alustatud. Kõigepealt tuli eemaldada vana värvkate. Midagi pole öelda, kirjanduses välja pakutud 6-8 kihti jumala õige. Andis teist maha nühkida. Krunt peale ja läheb pahtelduseks. Katus väga heas seisus, nii et pahtlit palju peale ei tohiks minna. Eeldatav töö maht 2 - 3 kuud. Veebruari lõpuks tahaks ikka värvitud saada.
Aeg ka ZIS 110 projektile selle aasta kokkuvõte teha. Kuna töömees, kes tegeles ZIS-si pahteldamisega pandi LADA 03 projekti lõpetama, mis paralleelselt minu Lada 07-ga komisjoni ette täna läks, pole ZIS-i juures midagi tehtud ja pahteldus jätkub uuel aastal. Kui midagi enneolematut vahele ei tule, siis loodan, et Veebruari lõpuks saab ikka see töö tehtud.
Eelmises postituses sai mainitud, et veebruari lõpuks saab ZIS pahteldatud aga elu teeb oma korrektiivid ja kogu protsess on seal, kuhu ta aasta lõpus jäi, ehk tehtud pole midagi. Kogu aur on läinud M1 projektile. Plekimees, kui muude tööde kõrvalt aega saab, kõpitseb ka L1-te. Kuskil veel ka GAZ A ja ZIL 115. Kõik sigasitad projektid, nii finantsilises, tehnilises kui ka varuosade võttes. Mul hea Leedu tuttava, nüüd juba manalamehe autokogu lipulaev pandi müüki. Pärijad tema hobi ja kirge hinnata ei oska. Endine tema töökoja juhataja ikka helistab mulle kuus korra ja kurdab oma rasket saatust. Lesk nõuab kiiret autode müüki, samas alla omahinna ka müüa ei tohi ja paistab, et esialgsele suurele huvile Vene poolelt on isend seni ajani müümata. Tundub, et seltsimeestele ka see hind liiast. Samas olles näinud selle auto taastamist, kulutatud metsikuid töötunde, kõik praktiliselt nullist üles ehitatud ja teades, et selle auto omahind ongi üle miljoni, siis mina saan sellest aru. Tehti ju ZIS 102A ainult üks eksemplar.
Käes on Mai keskpaik ja ZIS-i rindel muutusteta. Muidugi ei tule kõne allagi, et see projekt pooleli jääb. Lihtsalt arvestades sellele autole kuluvaid vahendeid, et värvitööd perfektselt teostada, tuleb tõmmata pidurit. Muidugi veel kogu kroomdetailide pakett + sisu. Mehele ei tee midagi aga näe poisikese paneb põdema. Kuna plaan on see ZIS ikka üli originaalseks teha, siis võtsin käsile kõik kere kasutuses olnud poldid mutrid ja vaatan, mis on originaalsed mis mitte. Näiteks kere kinnituseks raamile tuleb kasutada alloleval pildil olevaid polte.
Ole hea ja ära topi neid polte kuhugile selle auto külge. Need on hoopis uuema aja poldid. Kui tahad meeldida musta nr. onudele, siis vähemalt käia maha need kirjad. Ja tore oleks muidugi see, et need oleks 12 mm. peaga. Või äärmisel juhul 14mm.
