[saarrand]

Praegu just teen oma metsas järjekordset lanki. Metsa vanus metsamajandamise kava alusel 80-100 aastat. 70-80cm jämedusi jõmme kasvamas omajagu. Mets minu piirkonnas on tihedalt täis sõjaaegseid kaevikuid. Kilde on leitud küttepuude ja palkide tegemisel igal aastal, kohati ka päris suuri. Omale materjali tehes ei ole sellest killust väga hullu, aga müügi palki tehes läheb killuga palk sisuliselt nulliga minema. Viimati viisin Vändrasse, siis öeldi, et killuga palkidest lõigatakse raudtee liipreid.
Omale tegin ka 10+ tm palki, materjaliks vormib selline saekaater: http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=39&t=27753

[Janka]

Bruksi vidik ka tuubis olemas.
Seesama masin, millest eespool juttu oli.

http://youtu.be/xuigBouBtew

[mlsluik]

Bruksi vidik ka tuubis olemas.
Seesama masin, millest eespool juttu oli.

http://youtu.be/xuigBouBtew

Nii väike et topi oksi nagu läbi lukuaugu...

[Janka]

Nii väike et topi oksi nagu läbi lukuaugu...

Ju siis, kui nii ütled. Suurematega kogemused puuduvad.
See pill on tegelikult samamoodi metsas töötamiseks mõeldud, nagu Silvatec'ki, millest jutuvada alguse sai.
A mina sellisega metsa ei julgeks minna. Korss kaalub omajagu ja kui selle täis nüpeldad, kaalub veel "omajagu" juurde .
Tühja se'st korsist, hullem teema on hirmraske söötmise laud (transportöör, mis põhku sisse veab). See on masina üldbalansist võimatult kaugele välja viidud ning seega raskuskese lausa mõtlematult küljele nihutatud. Väga lihtsalt on võimalik masinat laua najale greeni sättida. Piisab väikesest kallakust või pehmes kohas äravajumist parempoolsele küljele ning aidaa... - oota abi, mis sind tagasi horisontaali sikutaks. Aluskone tõstuk sellega igas asendis enam hakkama ei saa.
Proovitud. Parempoolsete ratastega madala kraavi põhja ning kriitiline kiikumine algab . Forwarder poleks taolise kallaku peale veel iitsatanudki.

[v6sa]

Bruksi vidik ka tuubis olemas.
Seesama masin, millest eespool juttu oli.

http://youtu.be/xuigBouBtew

Palju see tunnis välja sülitas? Ning palju sinist ära kuukas?

[Janka]

Tunni toodang enamvähem sama nominaaliga, mis Silvatecil ehk sinna 100 kuubi ümber.
Pärisdriver (videos), keda asendamas käisin, ladus 90-kuubise fuura 45 minutiga täis. Mul kulus umbes tund.
Kütusepaak aluskonel Timberjack 1410B on tehnilise spetsi järgi 165 liitrit.
Päevas pidi kaks korda tankima, kui päikesetõusul tööga alustati, muidu õhtuni välja ei vedanud. Ühe korra timbu paaki (õhtul) ja kaks korda Bruksi oma (töö käigus vastavalt vajadusele ja/või õhtul). 450 skanni hobust ikka jõivad seda va põlevat. Kui suur Bruksi paak oli, ei mäleta kahjuks. Võis olla saja liitrne, aga pead ei anna.
Ahh, ütleme rahustuseks 185-200 liitrit päevas. Siis peaks olema kõik "söönud".

[smdude]

Postitan ka ühe pildi(meeldib igasu masinatest jooniseid teha vms) ühe vedaja pildi postitaks siiagi,loodan,et sobib ksf-dele.

[deeremees]

5+. joonis

[Janka]

Natuke ajalugu:
http://youtu.be/w-_IRCieGew

[Jahimees]

Rumeenias valmistatud katseauto UTB-D65-F. Mis sillad sellel all võiks olla? Seda konkreetset pilti vaadates tundub, et neil on otsareduktorid.

[Jaanus9112]

https://www.facebook.com/pages/Metsamasi...282?ref=hl
Ehk pakub kellelegi huvi minu leht FBs.

[Lapik]

Rumeenias valmistatud katseauto UTB-D65-F. Mis sillad sellel all võiks olla? Seda konkreetset pilti vaadates tundub, et neil on otsareduktorid.

Väga varaste Unimog'ide nägu ja tundubb, et ka tegu

[E303]

Eestis leidub ikka huvitavat ajaloolist tehnikat nagu see kokkuveotraktor VALMET JEHU 1122 .Ime et selline on üldse pääsenud vanarauaks saamisest .Imestama paneb see et 1980 aastal soomes toodetud hüdrotõstukiga masin tundub oma aja kohta täitsa kosmosetehnika võrreldes roomikutel vintskerimisega DT-55 mis oligi valdavaks metsaveotraktoriks vene aja lõpuni. http://www.auto24.ee/used/1780539

[Matuu]

Eestis leidub ikka huvitavat ajaloolist tehnikat nagu see kokkuveotraktor VALMET JEHU 1122 .Ime et selline on üldse pääsenud vanarauaks saamisest .Imestama paneb see et 1980 aastal soomes toodetud hüdrotõstukiga masin tundub oma aja kohta täitsa kosmosetehnika võrreldes roomikutel vintskerimisega DT-55 mis oligi valdavaks metsaveotraktoriks vene aja lõpuni. http://www.auto24.ee/used/1780539

Saab tänapäeval sellega ilusti tööd kah teha muidu? mõtlen et kas varuosi saadaval jne

[v6sa]

...
Saab tänapäeval sellega ilusti tööd kah teha muidu? mõtlen et kas varuosi saadaval jne

Kui mehel mune ja tervist on, siis küll. Parem ikka, kui russiga võidelda.

Varuosi pead Soome keeles küsima Põhja-Tallinnast 300 km ülespoole... Kuluosad on saadaval isegi Tööriistamarketist, rääkimata Taurest.

[KristjanT]

Imestama paneb see et 1980 aastal soomes toodetud hüdrotõstukiga masin tundub oma aja kohta täitsa kosmosetehnika võrreldes roomikutel vintskerimisega DT-55 mis oligi valdavaks metsaveotraktoriks vene aja lõpuni.

Pole ta TDT-55-ga võrreldes mingi kosmosetehnika, tehnilised lahendused on sama lihtsad (tõsi, olemuselt neid võrrelda ei ole võimalik, tehnilisi lahendusi aga küll). Kuid Jehu pole õige asi Valmeti 80ndate alguse vedajaid esindama: juba 1979. aastal oli tehase poolt lankidel katsetamiseks 886 eelkäija (koos 902 kahehaardelise harvesteriga). Sel oli juba hüdromuundur mitte friktsioonsidur ning tõstuki juhtimine käis kärmelt läbi otse servoõli juhtiva kahe käsiku.

Varuosade suhtes, selle ajastu masinate juppe ei saa ka Soomest väga enam. Alates 80ndate algusest tootmises olnud masinate vidinaid on rohkem saada, kuid spetsiifilisi osi silmas pidades (nt ülekanne) on ka nendest põud. Katlale jah juppe saab.

Vedasin sama ajastu Valmetiga just järjest 150 tihu. Laguneb küll kogu aeg, aga parandamine on imelihtne ja harvendusel vedas 500-meetise veoga ligi 40 tihu päevas (kolmemeetrist üle 5 tihu korvis).

Omaette teema on müügis oleva Jehu hind. Huvitav, kas see on tõesti "eksponaadina" taastamise vääriline riist? Nii vana töölooma kohta on see hind kõrge, saab odavamalt paremaid lahendusi.

[alar3]

Kas on keegi kokku puutunud antud jagajaga;
Walvoil dpx100

[uko]

Olen küll,mis sa teada tahad?

[alar3]

Mure selles, et osadel operatsioonidel kaob ära servo surve.
Müüja soovitusel sai servo oppidele vahele pandud regullitavad
drosselklapid, see aga lahendas probleemi vaid osaliselt.
Drosselite tulemuseks enam-vähem liikuv, kuid rapsiv tõstuk.
Jagajat toidab 65l fikseeritud tootlikusega Sunfab kolb, millest peaks enam, kui küll olema.

[KristjanT]

Eks Uko teab täpsemalt, aga usun, et siin kuluks ära vähe täpsem seletus. Milles väljendub servosurve kadumine? Kas mõõtsid seda manomeetriga, mis see näitas? Mis survele on seadistatud peareduktsioonklapp? Millistel operatsioonidel servo ära kaob (ja kuidas kaob), kas teised töötavad korrektselt edasi? Mida pead silmas reguleeritavate drosselklappide all? Kas läbivoolu reguleerijaid? Millistele operatsioonidele need läksid? Kui jagaja ennem töötas korrektselt ilma selliste vidinateta, siis peab ka edaspidi töötama. Läbivoolu reguleerimine ei ole kuidagi moodi seotud pilootsurvega.