Lume lükkamine

Esimene lumi tuleb alati kinni tallata nii tee peal kui õues. Siis talv aega hea muretu puskida.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Originaal sahakummi ja 50 mm üleulatusega meenutabki lükkamine pigem metallsahka.
Kumm kaitseb sahka ja traktorit maakera nuka taha kinni jäämise eest.
Traktorirehvist riba ja 100 mm üleulatus on oluliselt elastsem ja koheva lumega ka parem.
Sulalumega on jälle kõik vastupidi. Tugevam ja lühema üleulatusega kumm on tegija.
See lukuklapp võib külmunud olla ja mina sellel praegusel kujul mingit mõtet ei näe, kui just jagaja päris sai pole.
Vasta

(28-11-2022, 09:29 AM)raulex Kirjutas:  Originaal sahakummi ja 50 mm üleulatusega meenutabki lükkamine pigem metallsahka.
Kumm kaitseb sahka ja traktorit maakera nuka taha kinni jäämise eest.
Traktorirehvist riba ja 100 mm üleulatus on oluliselt elastsem ja koheva lumega ka parem.
Sulalumega on jälle kõik vastupidi. Tugevam ja lühema üleulatusega kumm on tegija.
See lukuklapp võib külmunud olla ja mina sellel praegusel kujul mingit mõtet ei näe, kui just jagaja päris sai pole.
Käisin kohas kus kummiteraga lükatud on ja sigalibe jääb!
Üks vale liigutus astumisel ja kohe pinnalaotus...
See lukustusklapp aga ei tööta vene jagaja eripärade tõttu mis ei lase survet täiesti maha siibri ja avade väga loomingulise töötlemise tõttu.
Vestlesin sel teemal õnnetu libliksaha omanikuga kelle ümberlülituse klapi siibrid olid otsast jämedaks taotud vastu korke ja ei liikunud.
Eks süüdi takerduvad fiksaatorkuulid ja elastsed kangid, et kui korraga pääseb ja jaoturi klapp kinni läheb tekitab hüdrolööke.
Mõni jagaja lõhub isegi hüdropumba seest ära ja korpuse lõhki aga teine toimetab päris talutavalt...

Mul oli 50mm paksune kumm 120mm üle ja hea oli küll üle äärekivide käia aga see libedus...
Vasta

Nüüdseks lõuna kandis oli kogunenud lumekihti ka ja sai juba tõsisemaid jõude tunda tehtud lumesahk.
               

Olgugi, et külm nagu peaks juba maapinna kinni näpistanud olema, kuna tõugatud ennem ka. Siis ikka kipub koorima maapinda. Eks selle 50mm üle serva kummitera asetusega sai alt mindud. Höövli sahk on muidugi raske ka. Ja ega ta metallterale selliselt alla ei jää.
         

Üldiselt sai aga hea asi. Pööratavaga on ikka mugavam õiendada ka.
48W lede sai ka taha 5 tk. Päris hea valge, isegi liiga valge.
               

Järgmiseks hooajaks peaks vaatama miskise veoka protektori ja sellest tegema siis pehme maa tera. Oleks lihtsasti poltidega vahetatavad terad vastavalt vajadusele.
Koduõue pole just palju, ehk 1-2 tundi tõugata vastavalt lumele. Aga see sahk ees oleks muidugi mugavam. Praegugi kaelalihased annavad taha vaatamisest tunda.
Esiripp süsteem oleks nagu kõige meelepärasem. Sellele haakekolmnurk ja omakorda külge siis sahk. 
See kaelalihase mugavus jällegi maksab:
https://www.kuldnebors.ee/search/polluma...C3%BCsteem
Vasta

Kaelalihased harjuvad ära, kui ikka stabiilselt lund annab. Ise lükkan see aasta esilaaduri ja kopaga. Pole just meeldiv lahendus, kui sahka saanud proovida, aga eks üks asi korraga, üle oma varju ei saa hüpata. Põhiline, et töö saab tehtud.
Vasta

(11-12-2022, 21:28 PM)meli666 Kirjutas:  Olgugi, et külm nagu peaks juba maapinna kinni näpistanud olema, kuna tõugatud ennem ka. Siis ikka kipub koorima maapinda. Eks selle 50mm üle serva kummitera asetusega sai alt mindud. Höövli sahk on muidugi raske ka. Ja ega ta metallterale selliselt alla ei jää.

Talveralli rajajoonistamise käigus sai möödunud nädalavahetusel mõnisada kilomeetrit Mägi-Eesti teid läbi sõidetud ja päris mitmes kohas hakkas silma, et just viimase lükkamise käigus on väga palju mätast kaasa lükatud. Just väikeste talust tallu teede peal, talude õueväravates jne. Viimati ja väga teravalt Rõuge asulas, kus valli lükkamise tagajärjel haljasala murukoorik konkreetselt koos lumega hunnikusse läks. Väheusutav, et sahamehed just nüüd palju saamatumaks on läinud või et seda haljastust igal aastal nii palju on vaja taastada.

Võibolla on see siiski tingitud väga pikast ja soojast sügisest?
Vasta

(11-12-2022, 22:48 PM)zazik Kirjutas:  ...Talveralli rajajoonistamise käigus sai möödunud nädalavahetusel mõnisada kilomeetrit Mägi-Eesti teid läbi sõidetud ja päris mitmes kohas hakkas silma, et just viimase lükkamise käigus on väga palju mätast kaasa lükatud ...
Võibolla on see siiski tingitud väga pikast ja soojast sügisest?
Nimelt, lume all on ma täiesti sula. Just sai see 30-40 cm lund kuuri juurde teerajalt minema pillutud ja lumelabidas võtab ka muru kaasa Rolleyes
Vasta

(11-12-2022, 22:48 PM)zazik Kirjutas:  ...
Võibolla on see siiski tingitud väga pikast ja soojast sügisest?

Maapind on väga soe. Paks kohev lumi on väga hea isolaator. Lund on VÄGA halb lükata...  Sad

Kraapisin küll ettevaatlikult ja tundega, aga ikka tuleb kevadel vähemalt kuues kohas õue lappida.
Vasta

Kui võtta, et 20.august oli otse kaevust tünni pumbatud põhjavee temperatuur ksf!i poolt mõõdetuna rekordilised 15,6 kraadi, siis oli see aasta maapinna energiamahutavus eriliselt pikaajaline. Tõesti seal Rõuge keskel lükati suisa murukamarat ka aga mis teha. Miinuseid on ju olnud ja teepealt on lumi ära lükatud, siis maa enda seest tuleb seda sooja veel kaua üles et isegi teekamar ei külmu niimoodi läbi. Oli näha ka ettevalmistusi praeguseks tuisuks ehk püüti kiiresti kõikmõeldavad lükkamise kohad tühjaks teha (linnas käis eile õhtul kõva äravedu) ja teed eriti laialt lahti saada. Eks seda teeservade maapinda lükati sellega ka kõvasti hunnikutesse sest maa täitsa pehme.
Vasta

(12-12-2022, 13:25 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui võtta, et 20.august oli otse kaevust tünni pumbatud põhjavee temperatuur ksf!i poolt mõõdetuna rekordilised 15,6 kraadi, siis oli see aasta maapinna energiamahutavus eriliselt pikaajaline. Tõesti seal Rõuge keskel lükati suisa murukamarat ka aga mis teha. Miinuseid on ju olnud ja teepealt on lumi ära lükatud, siis maa enda seest tuleb seda sooja veel kaua üles et isegi teekamar ei külmu niimoodi läbi. Oli näha ka ettevalmistusi praeguseks tuisuks ehk püüti kiiresti kõikmõeldavad lükkamise kohad tühjaks teha (linnas käis eile õhtul kõva äravedu) ja teed eriti laialt lahti saada. Eks seda teeservade maapinda lükati sellega ka kõvasti hunnikutesse sest maa täitsa pehme.
See puurkaev on küll mingi kuumavee allikaga ühenduses.
Tavaliselt meie Eesti põhjavee temperatuur on alla 10 kraadi.
Maasoojus.ee pakub järgmist: Põhjavee temperatuur on aasta läbi püsikindel ja ligilähedane samal sügavusel asuva pinnase temperatuurile. 25–75 m sügavusel on põhjavee temperatuur Eestis 6,5–7 °C.
Vasta

Pakuks ca 5C temperatuuriks.humalas maa alune eesti tunnelites 7+ m sügavusel minu teada aasta läbi +5,suvel palavaga lähed siis mõnus jahe olla...
Vasta

Jutuksolev 15+ kraadi on ilmselgelt mõõdetud šahtkaevust pumbatud vees. Sealgi tundub tiba kahtlane, aga ju siis oli.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

+15 vees lõhub kollibakter nõnna et peale selle joomist situd kaugemale kui näed....

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(12-12-2022, 21:03 PM)mlsluik Kirjutas:  +15 vees lõhub kollibakter nõnna et peale selle joomist situd kaugemale kui näed....

Siinkohal pean Priidu sõnu kinnitama. See vesi oli tõesti nii soe. Ja kolibakterist polnud haisugi, jõin seda vett ise, jõid lapsed (seda kulus palju, sest õhutemperatuur oli suurusjärgus +30) ja kõik teised külalised. Minu peres ühtegi kõhuhäda ei järgnenud, ka teistelt polnud midagi sellist kuulda.
Vasta

Ise kasutan juba aastataid lumetõrjeks sellist riistapuud. Oli kunagi suurfarmis sõnnikuroobina kasutusel.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta

(11-12-2022, 21:53 PM)huvi5 Kirjutas:  Kaelalihased harjuvad ära, kui ikka stabiilselt lund annab. Ise lükkan see aasta esilaaduri ja kopaga. Pole just meeldiv lahendus, kui sahka saanud proovida, aga eks üks asi korraga, üle oma varju ei saa hüpata. Põhiline, et töö saab tehtud.

Ma kah. Teed on vilets lükata, aga hoovipealset päris hea. Saab vähe paremini sättida kuhu ja kui kõrgele lund kuhjata, võrreldes sahaga. Mulle meeldib see ka, et koppa saab toetada tagumise otsa peale nii et tera natuke maast kõrgemale jääb. Siis ei lükka maasse sisse. Viimasel nädalavahetusel siiski päris mitu korda õnnestus muru ära lükata natuke..
Vasta

Täna see trall kestnud 6:00 kuni 17:30 ja 65 liitrit kütust läbi aetud.
Niigi jääb kael kangeks eri suundadesse vahtimisest kui kortermaja parklates nikerdada autodele alla 10cm distantsil.
Minu vastupanuvõime ilmselt tagasahka üle ei elaks kui üle tunni lükata päevas.
[attachment=95571]
Aga see on tänuväärne viis inimestele rõõmu valmistada!
Lükkad naisterahval aiatagant prügikasti välja mille riiklik teenus ära on matnud või teed kortermaja sissesõidu puhtaks et autod sinna kinni ei jää ning isegi Eestlane on lahke ja viisakas.
Mingid tädid muidugi on pahased ka aga see käib asja juurde.
Päeva lõpus oli nii honorari, pudel kui ja erinevaid maiustusi kogunenud pea poe ostukorvitäis.
Vasta

Minuarust läheb maapind praegu paksu lume all järjest pehmemaks, eelmine nädalavahetus jäi traktor ööseks metsa, oli põhja peal kinni, seenädalavahetus ei tahtnud hästi enam jalgsigi kanda.
Vasta

(13-12-2022, 14:02 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Minuarust läheb maapind praegu paksu lume all järjest pehmemaks, eelmine nädalavahetus jäi traktor ööseks metsa, oli põhja peal kinni, seenädalavahetus ei tahtnud hästi enam jalgsigi kanda.

Ca 30cm lumevaiba all ei lange maapinna temp. alla +3 kraadi. Sulatab vaikselt lund ja teeb maad vedelamaks. 
Päästab ainult tallamine.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Loen ja panen ka kõrva taha nippe. Esimese lume tallamine on juba mitmeid aastaid kasutusel selleks üsna raske rull lausa olemas. Pole hiljem probleemi ära lükatud muru või killustikteega. Pole Eestis veel näinud, aga kuskil You tube kanalil oli kord video, kuidas linnas lund lükati. Nimelt oli viltuse (kindlasti pöörd, võib olla ka liblik) saha otstes küljeplaadid, mis imekiirelt hüdro abil eest kadusid ja jälle tagasi tulid (kui õigesti mäletan siis olid pööratavad.. Nimelt iga sissesõidutee kohal lasti plaat alla, ja ei lükatud kõrvaltee otsa lund täis. Kohe kui kõrvaltee otsast mööduti tõsteti otsaplaat ülesse ja lumi sõitis jälle viltuse saha pealt "murule" maha. Meil on kasutusel need libliksahad, kuid see tera liigutamine sissesõidutee kohal on aeganõudev (suhteliselt) ja enne kui tera nurk muutub on teeots juba möödas., ja lund täis lükatud. Lihtsalt paar postitust tagasi olnud sõnnikuroobi küljed tõid selle video jälle meelde.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne