rnkx Kirjutas:Seda ma tean, aga kuidas?
Sellel eriti sellist kohta pole kuhu lüüa.
Variant 1. Laagrit ei ole vaja tervelt (töökõlblikult) kätte saada. Mögid laagriistu MoS2 mögiga ära ja siis asetad laagri ümbruse kohalt detaili (karteripoole) puidust tugedele. Säärane puitrakis tuleb vajadusel ise valmistada. Toetada tuleb kahelt või soovitavalt isegi kolmelt küljelt laagri ümbruses. Siis võtad miski pronksjublu, mille läbimõõt on suurem laagri siserõnga läbimõõdust ja... kolaki-kolaki haamriga selle pihta. Kui oled täpne lööja, siis võid lüüa ka otse sisesaalele, aga sel juhul peab löök toimuma kogu saalele perimeetri ulatuses võimalikult võrdselt.
Kui laager ei hakka korpuses liikuma, siis soovitan vastaspoolelt peene kõvasulampulgaga meelitada laagri välimist rõngast tagurpidi mõne kopsuga, et ta oma pesas kasvõi mõni millimeetrisajandil liiguks. Siis lahtilööduna jälle kolaki-kolaki teiselt poolt.
Sääraselt siserõngast läbi kuulide välja löödud laager on igal juhul Kuusakoski kaup - löögid lõhuvad ära kuulid ja saalede tsementiiditud pinna ning hilisemal töötamisel arenevad mikrovigastused suuremateks pindvigastusteks. Kui on soov laagrit hiljem kasutada, läheb käiku:
Variant 2. Püüad lüüa laagri välis-saalele peenikese kõvasulampulgaga. Ikka nii et üks kolks ühte serva ja järgmine kolks vastasserva ja siis kahele küljele. Loomulikult peale MoS2ga mögimist ja 15 min seismist. Saale peab hakkama korpuses liikuma. Hoiduda tuleb kahe saale vahele kuuliseparaatorisse löömisest, sest siis on laager kasulik vaid Kuusakoskile
Ja hoiduda tuleb ka võimalikult kräsulise kõvasulampulga servaga laagriauku vigastamast, sest karter on tavaliselt pehmest materjalist. Seepärast tuleb valida kas vastavast terasesordist kõvasulampulk, mille ots kräsusse ei lähe või iga teatud arvu kolksude järel pulga otsa käia peal jälle ilusaks teha. Mina olen neid pulki teinud igasuguste põllumajandusmasinate (kultivaatorid jms) tööorganitest
Nimetet tööd tuleb teha võimalikult väikese vasaraga - laagri lööb lahti terav ja järsk impulss, mitte suure haamri tugev löök. Viimane võib muide purustada korpuse (karteripoole). Või muljuda selle kõveraks, mille tulemusena laagrikorpus jääb teise korpuse suhtes viltu ning sööb sinna pandud uue laagri vägagi ruttu läbi.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel