[künnimees]

Samas vôib viga olla selles, et môned süütesüsteemi detailid on niisked vôi ôlised (näiteks kondensaator, süütepool vôi kôrgepingejuhe).Üks asi tuli veel meelde, aga see on siiski vähetôenäoline -
magneeto rootori magnetite nôrgenemine.

Millest see järeldub, et säde nôrk on?

[ispy]

Järeldub sellest, et kui ratast keerutad ja küünla võtad maha siis on säda väga hädine. Vaevalt tuleb natuke midagi peenikest vms.

Kontakte üldse ennem võrri tööle panekut natuke lihvisin. Mingi raudviiliga.

Ise tulin järgnevate vigade peale: Süütepool vigane/kahtlane whatever, kontaktides mingi kala või viimaks peksab äkki juhe kusagilt läbi. Mööda raami ta mul jookseb alt üles süütepooli poole.

uusi kontakte ei tahaks osta, kuna esiteks need maksavad 150EEK ning teiseks ma hakkasin üldse võrri uuesti korda tegema sellepärast, et vahel nati põristada niisama ning hiljem võibolla maha müüa.
Ega ma mingi paandunud võrri fänn ka ei ole, aga tahaks nüüd ikka korralikult tööle ka saada kuna ostsin juba rõngad+kolb.
Oman minskit ka, mis töötab OK-lt.

Võib mu mootori nõrkus üleüldse tuleneda sädemest? Kui sädeme saan heaks, kas siis tulenb ka jõud tagasi ning hakkab asi \"lendama\"?

Mähises ei saa ju viga olla?

Nädalalõpus lähen maale ja siis proovin ka teist süütepooli ning teist juhet (juhe mis läheb süütemängust/?\\ süütepooli). Ahjaa mingi teine mageeto on ka olemas. Selle vahetamine on vist suht kerge?

[künnimees]

Kui madalpinge osas kôik korras (kontaktid puhtad, kondensaator
korras) vôib viga olla veel selles, et auto (lugesin eelnevast postitusest) süütepoolil on trafotegur
(sekundaar- ja primaarmähise keerdude arvu suhe) liiga väike.
Ise ei oska kahjuks hetkel seda trafotegurit ôiget öelda.
Süüteküünla elektroodide vahe peaks jääma kuhugi 0,6..0,8 mm kanti. Liiga suur sädevahemik nôrgendab samuti sädet.Välistada ei saa vist ka seda, et kuskil süütepooli ja küünla vahel on
katkestus (näiteks seal, kus juhe läheb ,,piipu\",
sellesse piibukujulisse asja, mis küünla ja juhtme vahel).

[ispy]

Selle süütepooliga olen koguaeg sõitnud eelnevalt kuini siiamaani. Viimati ta töötas täisa OK-lt.
Võibolla oskab öelda kui suur peaks olema kontaktivahe ja mitu mm enne ülemist surnud seisu?
Süüteküünlal üritasin veel elektroodivahet kokkupoole ajada, kuid see ei aidanud.
Muidu see teine süütepool, mis mul olemas on on Moskvichi (kuda seda kirjutada?) oma.

[agent007]

ma oma võrril puhastasin kontakte kopikaga...sealt jäi kontaktidele selline kiht mingit sitta mis andis väga hea sädeme

[künnimees]

Agent007 jutt on täitsa loogiline.
Kontaktid on valmistatud väga kulumiskindlast metallist , aga kopikas vase ja tsingi jm metallide sulamist (päris kindel kopika koostises pole, aga vist nii oli). Kopikas ja kontaktid on nagu vôi ja sai, mistôttu mündilt jääb kontaktpindadele kiht pehmemat sulamit. Ajapikku vôib (ei oska öelda, kui kiiresti, aga kindlasti rutem kui puhaste kontaktidega) kontaktpind uuesti krobeliseks muutuda, ja kindlasti ei ühendu sedasi puhastatud kontaktid üksteisega terve pinna ulatuses.

Kontaktide vahe on vist kusagil 0,3..0,5 mm. NB! vôin ka väga palju eksida, seetôttu tasuks ära oodata kellegi teadjama vastus.

[ispy]

kusagilt kunagi kuulsin, et kontaktivahe peab olema enne ÜSS-i mingi kolme ajalehe tüki paksune? Ei tea kuidas ma seda 0,3-0,5 mm välja peaks mõõtma?

[künnimees]

Selleks kasutatakse lehtkaliibrite komplekti. Lehtkaliiber koosneb teatud ühtlase paksusega metalllabakestest, mis kinnituvad
ühe otsaga käepideme külge, nagu taskunuga. Môôtmine käib nii,
(näiteks 0,35mm môôtmisel) et pistetakse alguses môôdetavasse
kohta väiksem kaliiber (näiteks 0,30mm), mis peab sealt vabalt
välja käima. Seejärel lükatakse kontaktid sôrmega rohkem lahku ja pistetakse vahele järgmine kaliiber (ütleme, et 0,35mm komplektis pole, siis 0,40 mm), lastakse kontaktid kokku ning jälgitakse, et kaliiber oleks kontaktide poolt kergelt haaratud
(väljutamisel hoiavad kontaktid seda kergelt kinni). Môôtmisel peab kaliiber olema kontaktide pindadega paralleelne, muidu vôivad kaliibrid kôverduda ja vahe jääb suurem. Akusüüte korral
(näiteks autodel) peab süüde olema välja lülitatud, vastasel korral saab môôtja elektrilöögi ja kaliiber krobeliseks pôlenud kühmu.

[künnimees]

3 ajalehepaberi paksus on üsnagi loogiline. Ajalehepaber on umbes juuksekarva paksune, mis omakorda 0,10..0,18 mm.

[IIIFFFAR]

kusagilt kunagi kuulsin, et kontaktivahe peab olema enne ÜSS-i mingi kolme ajalehe tüki paksune? Ei tea kuidas ma seda 0,3-0,5 mm välja peaks mõõtma?

Heh, võta kolm tükki ajalehepaberit ja pista õigesse kohta vahele. Ongi Sul õige kaliiber. Ise toiminud kümneid kordi nõndaviisi mootorsaagide puhul. Noil oli vanaaja kaliibriks \"Priima\" suitsupakk. Kuna seda aga tänapäeval iga kell käepärast pole, siis tikutopsist ribakene, mis on enam- vähem sama papp. Toimib nigu midagist, pole ükski saag jäänd käima panemata. Ega need vanameestelt kuuldud nipid nii lollid polegi

[ispy]

Oletame, et saan sädeme normaalseks/heaks/tugevaks.
Kas tuleb siis ka jõud tagasi?
Ma arvan, et ma ei saa sõita lahtise õhufiltriga ka seetõttu, et däde on nõrk? Või mis? Lahtise õhufiltriga peaks moototr efektiivsemalt töötama...

[olli]

Segukruvi oled reguleerinud?

[künnimees]

Kui viga ainult süütesüsteemis, siis kindlasti. Endal kogemus niidukiga, mis puhta küünlaga käivitus, selle ära tahmas ning
jäi vähegi paksema rohupuhma niitmisel järjekordse küünlapuhastuseni seisma. Teine kogemus GAZ-24 mootoriga, millel kontaktid olid mustad ja vedru murdumas. Tahmas samuti küünlad ära ja oli jôuetu. Ükskord pandi vanaisa mossele (2141)
teeninduses jagaja valetpidi peale (vôll on alt sümmeetriliselt töödeldud), sümptomid olid samad, viga teeninduses paigaldatud osast ka otsida ei osanud.

Filter ei tohiks segada, kui ta just paksult tolmu jms täis pole.

[künnimees]

Samas vôib viga olla ka vales segus, nagu arvab Olli.

Postitasin môned päevad tagasi sinna http://forum.automoto.ee/showthread.php?...641&page=4
antud teema kohta.

Kui kinnise filtriga töötab ja lahtisega vôi ilma mitte, vôib segu olla liiga lahja, kuskilt ôhk
(enne karburaatorit) kütusetorustikku pääseda
vôi môni karburaatori düüs umbes olla.

[ispy]

Jah, ma näppisin igatepidi segukruvi.
Puhastasin ka karbussi. võtsin ilusti lahti ja loputasin bensiiniga, puhusin jne...

[ispy]

OK.
Täna siis maale minek. loodan, et saan asja ilusti jooksma. Loodame, et asi hakkab ikka jõulisemalt jooksma, siis kui sädeme saan tugevamaks
Kontrollin/vahetan siis:
süütepool
kantaktid (puhastan)
madalpinge juhe
piip
piibu juhe
magneeto
võibolla vaatan, kas mähis on ka \"märg\" kui on siis peaks kuivatama vist...

[olli]

Kui mähis on märg, siis ainult kuivatamisest jääb väheks. Isegi sooja õhuga ei saa teda täiesti kuivaks.

[ispy]

kuda siis saab teda kuiva
ks? kuumaõhupuhur vms?

[olli]

Spetsiaalse mähisele mõeldud vahendiga, mida tuleb mähisele vahele ajada ja mis kiirendab aurustumist. Põhimõtteliselt peaks ka sooja õhuga kuivaks saama, kuid minul ühe süütepooliga see korda ei läinud.

[mrt36]

Spetsiaalse mähisele mõeldud vahendiga, mida tuleb mähisele vahele ajada ja mis kiirendab aurustumist. Põhimõtteliselt peaks ka sooja õhuga kuivaks saama, kuid minul ühe süütepooliga see korda ei läinud.

Rääkisid mähisest ju,mitte süütepoolist.