[unetu]

13piisab, ma ei saa sellest ka aru kuidas 150...200A voolu saad ?

[künnimees]

Miks ei peaks 150..200 A voolu saama ?
Isegi 600A pole midagi ilmvõimatut, ainult aparaat läheb ,,Pioneer" pliidi
suuruseks. Keevitusaparaadis on transformaator, mis teeb 220 voldist näiteks paarkümmend volti ja paarsada amprit (kaare põlemise ajal)
ning võtab võrgust ~4kW ehk 220V*18A. 1.6mm läbimõõduga elektroodidele kõlbab näiteks ~40..60A, 4mm töötavad paarisaja ampriga. Kord sain nende 1.6mm elektroodide peale kurjaks, jäid pidevalt detaili külge kinni ja põlesid hoidiku juurest läbi, ning ühendasin keevituskaabli otse reostaadi algusesse - elektrood hakkas metalli lõikama ning kaarleek oli ka päris agressiivne, pildus liite ümbrusesse sulametalli. Vool võis nii paarisaja ampri ringis olla. Liiga nõrga voolu ja jämeda elektroodi korral ei sulatata liidetavaid servasid korralikult üles
ning liide on midagi ilma räbustita joote taolist - väikesed metalli ,,kamakad" kord ühe, kord teise liidetava serva küljes.  

[Jesper]

Teet, astu ükskord mu garaazhist läbi, ma näitan sulle mõnda sellist kokkusiristatud kobakat. Minu hinnangul võtab minu MIG 3-4mm materjali täitsa okeilt. Kui ma ise osavam oleks, siis ilmselt võtaks veel palju pareminigi. Seade on tavalisel 220V voolul töötav Telwin Pionier 161/1. See 161 peaks vist ampreid tähistama, täpselt ei tea.

Unetu, TIG ei ole ainult elektrood, komplektne seade maksab alates 20k, millest käpp on natuke alla 10k. Selle mainimine ei olnud otsene soovitus.

[IIIFFFAR]

Jesper, sa räägid MIGiga (paksu seinaga) torude keevitamisest - aga kas tõesti mõne võimsama traatkeevitusega midagi enamat kui õhukest plekki keevitada annab? Sest traatkeevitused, mida mina näppinud olen (3f, 0.8mm traadiga), pole küll muuks passinud, kui õhukese plekiga mängimiseks...

teet,
tõsisemateks töödeks (s.h. väljalasketorustikud) siiski 3..4mm elektroodi ning 150..200A voolu kasutab

Sõltub vast aparaadist, ise küll suht hää "Wallius" nimelise aparaadiga

umbes nisukesega, vanem muidugi ja kulund värviga
(tööstusvoolu pealt, võimsustest ja asjadest ei tea tõttöelda miskit) olen päris paksu rauda kokku lasknud. Ka 6-8mm rauda keetis täiesti edukalt kokku. "Multilift" vahetuskastile trossikonksud näiteks külge keevitanud, kus nood vist kolm-neli aastat juba küljes olnud ja lugematuid koormaid küüti vedanud, laaduri koppadele uued terad külge lasknud jne. Kopp u. 8mm plekist ja tera 10mm. Et ei ole ta niiväga nõrga asi midagi aga hää asi muidugi maksab raip

[riko12]

Meil tööjuures samasugune masin nagu pildil ja sellega 6-8 mm rauda laseb vabalt minu arust väga hea masin isegi paar korda sai proovitud aga koju muretsemiseks hind vähe soolane pidi kuskil 35k kandis olema

[künnimees]

Arvatavasti teeb TIG-i aparaadi kalliks vajadus püsiva voolu järele keevituskaares. Püsiv vool tagab ühtlase soojuse eraldumise keevitusvannis muutuva keevituskaare pikkuse juures (käsitsi keevitamisel). Peale selle on vaja veel inertgaasi. Samas on enamik
uutest keevitustest (v.a ühefaasilised vahelduvvoolukeevitused)
alates nii 5*10^3 kr. Meile on kallis, mujal odav (~1/3 kuupalka halvimal juhul).

[IIIFFFAR]

Meil tööjuures samasugune masin nagu pildil ja sellega 6-8 mm rauda laseb vabalt minu arust väga hea masin isegi paar korda sai proovitud aga koju muretsemiseks hind vähe soolane pidi kuskil 35k kandis olema

Nii jube ta ei ole. Siin pakutakse seda 21900.- pluss käive. Masin on nii kõva, et kuniks laevu või vedureid lappima ei hakka, pole kõvemat vaja. (www.merec.ee lehel pakutakse ka sama fima odavamaid. Aga koduseks harrastuseks natuke siiski liig. Samas jälle pole kodune keevitamisharrastus nagunii miski normaalne hobi

[künnimees]

Iiifffar kirjutas:

Samas jälle pole kodune keevitamisharrastus nagunii miski normaalne hobi

Avastasin enda jaoks keevitamise sellel kevadel ning siiani on vist ainult mõned nädalavahetused ilma keevitamata ja jootmata mööda saadetud.
Keevitus on minu arvates relaka, käia, kruustangide ja puurpingi järel tähtsuselt viies tööriist. Pole mingit mõistatamist, kuhu kuidas ja millised poldid panna, kuidas omavahel ühendatavate detailide liiteid korrosiooni eest kaitsta (keevisliide on jäik erinevalt polt-mutter-liitest). Lõikan relakaga välja, puurin vajalikud augud sisse, käian teravad ääred maha,
keevitan kokku ja silun käiaga uuesti keevisliidet - jääb ilusam kompaktsem ja kindlam. Paljusid asju (kasvõi toruraami) ei saagi teisiti ehitada. Muidugi üks puudus on -mis kord valesti liidetud (näiteks soojuse mõjul ära nihkunud), tuleb uueks sobitamiseks lahti lõigata.

[unetu]

8 tonnane masin jääb nõrgaks et keevitada siukest toruraami või midagi sellist?

[diugu]

8 tonnane...mees...asja hind ei ole määrav...vaid kvaliteet....mul maal garaaziz kemppi...kõik ideaalne...kuid pole raatsinud korralikku "pitsi" asjale osta ja seega räbustab keevitamise ajala hirmsat moodi...kusjuures traat ei maxa väga palju...ja gaas samuti....kuid sinder voolu võtab kyll maru palju...
see sellex...
mina nyyd suur keevitaja ple...kuid oma esimesed keevised auto summutil sain kõik tehtud kenasti ja korralikult...nyydsex juba ka yhe suure trepi valmis keevitanud...nelikant torudest(sein 5 mm)....ainuke asi et seda kõike sai teha palju kiiremini ja lihtsamalt tavalise elktroodiga..

ega sul miskit muud endal yle jää.-...kui minna kuskile tööriistade laenutusse...nad annavad sulle nii gaasiga MIG/MAG keevitust proovida...kui ka tavalist elektroodi...ja siis ise otsusta...millise asjaga seda tööd tegema hakkad...

kui see raam mida teed on bagile...siis kysi rs motorspordist(siin foorumis kasutaja RS) millega nemad oma bagisid kokku panevad(vist oli CO keevitus)

[valdo]

Toruraami keevitamisega on see lugu et... aparaadi kvaliteedist palju tähtsamada olulisemad on Su enda oskused ja vilumused. Mina soovitaksin küll jätta sedavõrd vasturtusrikas asi oma ala spetside hooleks, kui ei ole just väga palju keevitanud ja sel alal üsna proff juba.

Miljon pisiasja/nüanssi võivad lihtsalt kvaliteeti mõjutada, mida ise tuleb "jalgratta leiutamise" metoodikaga alles omandada, profil on aga asi enesestmõistetav.

Korralik kvaliteetne keevitamine on väga keeruline teadus.

[wax]

Üks väga võhilklik küsimus siia vahele. Miks tehakse enamus bagi raamidest ümartorust? Nelikanti on ju palju parem nurkadest jätkata ning peaks ka tugevam olema...

[xander]

Tere.
Ümartoru on tugevam, kui nelikanttoru.
Kui endale keevitust ostma hakkad, siis minuarust kõige lihtsam oleks sul asi selgeks õpida co-keevitusega.Samas jällegi mingi 0,6-se traadiga ikka 3-4 millise seinaga toru ja sama paksu plekki ikka tugevalt kokku ei lase küll.Olen keevitanud iga sugu põllutööriistu ja muide selliseid massivseid asju.Isegi 0,8 traadiga co-keevitus kipub kodustes tegemistes lahjaks jääma. Kui ikka vaja asja korralikult kokku keevitad, siis olen kasutanud elektrood keevitust, kas siis vahelduvvoolu või alalisvoolu oma, oleneb kumb lähemal on. Vot siin ongi see moment, et kas on mõtet mingit odavamat traatkeevitust osta, kui selle raha eest saaks näiteks väga hea ja suhtlesilet võimsa inverteri( kingakarbisuurune alalisvoolukeevitus).
Minu meelest see inverter on üks päris hea varjant kodusesse majapidamisse. Muidugi eks ta hind kipub ka sinna 10 kilo alla jääma, aga ma arvan, et ta õigustab ennast paremini, kui odav traatkeevitus. Nagu eespool mainiti siis see korralik BlueWeld 302-e hinda on suht jäme.Samas selle inverteriga on sul võimalik keevitad praktiliselt kõikki metalle, ainul osta matrejlile vastav elektrod. No muidugi temaga ei sa alumiiniumi, malmi ja teisi sellisedi asju päris profesionaalsel tasemel keevitada,isegi kui oskusi on, aga väiksed asjad teeb ilusti ära. Selle aparaadi ostmisel tuleks vaadata, et tal võimsust ikka 150 ampri kanti on, sest elukutselised keevitajad ja kitrjandus on mulle selgeks teinud, et korraliku keevisliite tegemiseks on ikkagi vaja ka korralikku tugevat voolu. Need odavamad inverterid, mis võivad sind võibolla eksitada on mõeldud elektrikutele või taoliste tööde tegmiseks, kus põhimõtteliselt ainult natuke punktida vaja.
Muidugi endale mingi sõiduvahendi keevitamine kohe võtta esimeseks proovitööks on päris julge otsus. Võiksid väheke kogemusi hankida.
Aga minumeelest nii hull ka see asi ei ole, et ei tohiks sõiduvahendi keevitamist üldse kodustes tingimustes teostada.

[kw107]

TIG keevitus kõige parem. MIG ehk. traatkeevitus on algajale kõige parem, sest sellega kõige lihtsam, aint vajuta nuppu. Kindlasti peab olema keevitusele vastav mask, see peab ennast ise pea küljes kinni suutma hoida ja klaas võiks ka mingi 6 või 8 tumedusega olla. Elektroodist niipalju, et jube kindel käsi peab olema ja alati on nende elektroodidega mingi jama (v.a siis kui neid hästi hoiad). Osta mingi 200 amprine MIG. Kasutatud ei soovita, sest neil elektroonikaga probleeme. Ümartoru on ikka päris tugev. Proovi väänata ühte toru ja samast materjalist täis materjali. Toru on raskem painutada.

Ja ürita alguses korraliku õmbluse tegemine selgeks saada ning õpi masinat tundma. Siis võid ise oma raami kokku laksutada küll. EDU SULLE.

[13piisab]

Üks väga võhilklik küsimus siia vahele. Miks tehakse enamus bagi raamidest ümartorust? Nelikanti on ju palju parem nurkadest jätkata ning peaks ka tugevam olema...

kas nelikanttoru mittekasutamise põhjus pole mitte selles, et teda pole "tõmmatut". See tähendab, et tal on (tehase-)liitekoht ühes servas - mis teeb ta puuduliku homogeensuse tõttu vähem kindlaks/turvaliseks? Puure tehakse ju kah justament tõmmatud torust, mitte tavalisest...

ülalolev on siis pigem "suunav küsimus" kui vastus

[kw107]

Tõmmatud nelikant toru täitsa olemas. Keevis võib suure koormuse all rebeneda (mitte keevis ise, aga keevise kõrvalt) ja siis võib palju jama tulla. Aga kui natuke loogikat kasutada siis võib ka tavalisest keevisega kanttorust raami teha. Nurkasi palju lihtsam lõigata ja sobitada. Tavalisest kanttorust raami tehes tuleks võibolla lihtsalt rohkem materjali kasutada, raam ei tule nüüd küll enam sama kerge aga on see-eest tugev.

[valdo]

Kantmaterjalist on küll ja küll kaherattaliste raame tehtud nt. Nii suletud kui ka avatud profiilidest.

Tulevad meelde BMW R 35, DKW NZ 350 / IŽ-350 , DKW Sport 250 jt sõidukid...

[Jesper]

Tõmmatud nelikanttoru peaks ikka täitsa olemas olema, igatahes nelikanttoru kasutatakse autoraamide juures päris laialdaselt (Estfield, Rex). Ümartoru on lihtsalt sama tugevuse juures kergem, kuid selle eelise ära kasutamine nõuab korralikku tugevusarvutust.

[kw107]

Ma tegin oma jalgrattale uue raami. Nelikant torust ja oli veel suht õhukese seina paksusega. Keevitus kohad lihvisin ka rellakaga siledaks, kuigi see ei ole soovitav. Tegelt selle lihvimisega on selline lugu, et kande ja tõste konstruktsioonidel ei tohi keevis liiteid lihvida. Võib nõrgaks minna ja rebeneda. Enda raami juures kasutasin 40x40 toru. Väga kena sai ja kergem kui esialgne raam.

[xander]

Tere.
Olen nõus, et see MIG on algajale üks hea varjant, aga kas see odav MIG ka ennast pikemas perspektiivis õigustab on ise asi. Muidugi eks ta on ikka täiesti individuaalne, minule on see inverter kõige parem varjant kuna üha enam ja enam tuleb keevitada ka värvilisi metalle. Kellegile teisele jällegi, kellel palju plekitööd on MIG parem.
Aga jah töötada on MIG-ga kindlasti mugavam ja hõlbsam ja olgem ausad vahel ei lähe need kaks metallitükki nii hästi kokku ja siis ei jää muud üle, kui midagi vahele panna või siis väiksema vahe puhul lihtsalt kasvatada peale. Elektrodkeevitusega on sellisel juhul kehvem, kuna peab koguaeg slakki maha taguma ja kui see keevisõmblus ei tule hästi välja ka, siis ei taha see slakk veel maha ka tulla.