02-02-2023, 23:24 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 03-02-2023, 02:43 AM ja muutjaks oli TeeTL.)
Meite kodune Elite Diesel oli mulle teadaolevalt soetatud ametlikke/riiklikke kanaleid mööda (ilmselt Avtoexpordi Tallinna putkast).
Ju siis polnud riigil midagi selle vastu, et kodanikud ostaks legaalselt autosid, millele kütust ei olnud just lihtne legaalselt saada (mingid talongivõimalused vist siiski eksisteerisid).
Ja osta tuli tol ajal ju autosid, mida saada oli, mitte autosid, mida tahtnud oleks
Igatahes, diiselauto omanikule olid kasud ilmsed - kütus tuli kätte küll ebamugavalt, aga see-eest poolmuidu või suisa tasuta. Näiteks, - selle auto järgmine omanik oli traktorist, kellel diisli hankimisega arvatavasti mingeid probleeme polnud Ja 1982ndal aastal oli müügihind 3000rbl, ehk 10 aasta jooksul hinnalangus ainult 14%
Seda, et diiselmootor paigaldati Rootsis, võiks oletada rootsikeelse mootoripaberi järgi. Too Malte Månson AB butiik, mille nimi mootoripaberil ilutseb, tegutseb seal mootorite alal tänaseni.
Aga miks just diislit sinna aistevahele tarvis oli, on tõesti küsitav. Auto pesitses Põhja-Rootsis, Luleas, 170km polaarjoonest siinpool.
Seda ei mäleta, kas tal elektriga mootorisoojendus oli, nagu põhjamaades kombeks, aga eetri jaoks seisis kapotiall spetsiaalne potsik küll ja ka Eesti talvedes läks seda vaja üsna kindlalt.
Mõned detailipildid veel (kvaliteet väga udune, aluseks on ikkagi 1972-74a tehtud slaidid)
Väljamaiste tähtedega porilapatsid (1973). Kas need läksid tehasest kõigi ekspordimasinatega kaasa, või on maaletooja fantaasialennu vili ?
Siin porilapatsist juba alt tükk kadunud, aga kiri tervikuna näha (1974)
Täisvalge "nahktuba". Kõige varajasem pilt üldse (kevad 1972), hiljem juba katted peal. Tagaistmelt paistab vist ka põhjus, miks neid katteid oli eriti kiiresti vaja peale panna
Ju siis polnud riigil midagi selle vastu, et kodanikud ostaks legaalselt autosid, millele kütust ei olnud just lihtne legaalselt saada (mingid talongivõimalused vist siiski eksisteerisid).
Ja osta tuli tol ajal ju autosid, mida saada oli, mitte autosid, mida tahtnud oleks
Igatahes, diiselauto omanikule olid kasud ilmsed - kütus tuli kätte küll ebamugavalt, aga see-eest poolmuidu või suisa tasuta. Näiteks, - selle auto järgmine omanik oli traktorist, kellel diisli hankimisega arvatavasti mingeid probleeme polnud
Ja 1982ndal aastal oli müügihind 3000rbl, ehk 10 aasta jooksul hinnalangus ainult 14%Seda, et diiselmootor paigaldati Rootsis, võiks oletada rootsikeelse mootoripaberi järgi. Too Malte Månson AB butiik, mille nimi mootoripaberil ilutseb, tegutseb seal mootorite alal tänaseni.
Aga miks just diislit sinna aistevahele tarvis oli, on tõesti küsitav. Auto pesitses Põhja-Rootsis, Luleas, 170km polaarjoonest siinpool.
Seda ei mäleta, kas tal elektriga mootorisoojendus oli, nagu põhjamaades kombeks, aga eetri jaoks seisis kapotiall spetsiaalne potsik küll ja ka Eesti talvedes läks seda vaja üsna kindlalt.
Mõned detailipildid veel (kvaliteet väga udune, aluseks on ikkagi 1972-74a tehtud slaidid)
Väljamaiste tähtedega porilapatsid (1973). Kas need läksid tehasest kõigi ekspordimasinatega kaasa, või on maaletooja fantaasialennu vili ?
Siin porilapatsist juba alt tükk kadunud, aga kiri tervikuna näha (1974)
Täisvalge "nahktuba". Kõige varajasem pilt üldse (kevad 1972), hiljem juba katted peal. Tagaistmelt paistab vist ka põhjus, miks neid katteid oli eriti kiiresti vaja peale panna