Tuli meelde veel üks selline liikur,millest oli juttu ühes 1991.aasta \"Rahva Hääles\".Üks (minu mäletamist mööda) Valgamaalt pärit vene nimega talumees oli ZIL-157-le pannud Belarussi mootori ning nihutanud kabiini mootori kohale,kaotades esinina üleüldse ära.Sama mees oli ehitanud ka päris suure,Vene kombaini mootori ja suure kabiiniga ratastraktori ning sõdis tol ajal bürokraatiaga,mis keelas tal isetehtud KABIINIGA traktorit arvele võtta.
Toda veokit olen üks kord ka ise oma silmaga eemalt näinud,see oli siis aastal 1991,kui AGRI näitus toimus Sakus.
Niisiis,seda resümeerides tuleb jällegi välja,et tänane ARKi bürokraatia kõiksugu ise- ja ümberehitajate kallal on jäänuk NL ajast,kus keelud ja piirangud olid päris hirmsad (isegi väiksema Lada mootori kasutamine omavalmistatuil lubati minu teada alles 1980.aastate algul).
autode ehitusest ei tea ma suuremat midagi, aga traktoreid ehitati eelkõige seetõttu, et tootmisesolevat masinat ei tohtinud vene ajal omada ja seetõttu neid ehitatigi...
näiteks tegi mu isa kombaini silla kitsamaks ja sai liaz kraana käigukasti, millel on kaks jõuvõtuvõlli, yhest oleks saanud hüdropumba jaoks pöörded ja teisest jõuvõtuvõlli, aga siis sai ta RS- 09 ja see projekt jäi poolikuks, aga ise ehitatud traktoreid on meie talus olnud 3 tükki....
eks autosidki ehitati seetõttu, et ei saadud ostulubasid ja muu selline bürokraatlik stuff, mis hästi organiseeritud hullumajas toimus...
Kas tõesti sellest masinast kellelgi pilte pole? Tuli mulle teisipäeval järjekordselt Kükita Grilli lähistel vastu..
Alts Kirjutas:Olen Paides käies korduvalt üht kollast kupee kerega masinat sõitmas näinud ja see liigub vist siiani ringi. Tundus mosse ja siksi juppidega tehtud olevat.
mul oli maal olnud Gaz AA põhjal ehitatud traktor mis 80-ndate lõpul ää viidi. sellel oli raamil kabiini tagant raamil tükid vahelt ära lõigatud ja suured tagarattad kabiini kõrvale toodud. siiamaani on kogu hoov ja kuurid AA juppe täis.
PS. andke teada kui kellegil AA juppe vaja läeb, äkki leian midagi
Nüüd viimati jälle Tallinnas käies sirvisin TTÜ raamatukogus 70.-80.aastate \"Tehnikaid ja Tootmisi\".Ühes 1980.aasta sügisepoole numbris oli kahel leheküljel juttu tol aastal ka Eestit läbinud iseehitatud autode tähesõidust.Seal oli ka igatsugu liikureid näha,alates lihtsalt muudetud välimusega Žigulidest (meenutasid pigem Skodat või tolleaegseid \"jaapanlasi\") lõpetades ZIL-130 kabiinil ja juppidel baseeruva armeenlaste matkabussiga.Tõsi,viimase kohta oli artiklis mainitud \"matkabusside ehitamist vaevalt ka tulevikus sanktsioneeritakse\".
Ühes 1980. aasta numbris oli juttu ühe Riia mehe autost.Tehtud avarii teinud 01 raamile,kere kahe uksega,kujult meenutas veidi Polonezi.
Siis veel mingis 70ndate keskpaiga numbris Venemaal tehtud,Volga mootori,ZIMi kütusepaagi ja igasugu eri autode veermikuosadel põhinev,üsna professionaalse välimusega klaasplastkerega kupee.
Nii et-tasub huvilistel need aastakäigud üles otsida...
Käis see tähesõit tollal ka Tartust läbi, nägin neid liikureid oma silmaga, lisaks lugesin neist pikemalt ajakirjast \"Tehnika Molodjoži\", kes oli ka tähesõidu korraldaja. Praegu on naljakas meenutada, et domineerisid kupeed ja luukpärad, mida nõukogude autotööstus ei valmistanud, kuid välismaal olid need ju üsna tavalised. Eks ise ehitatakse ikka seda, mida turult ei leia. Vist Tehnika&Tootmine mainis tollal, et iseehitatud autod on kõvasti edasi arenenud ajast, kui propageeriti gaasipliidi plekkidest kerega ja invaliidikäru mootoriga liikurit (olen toda artiklit ka ise lugenud, päris jube liikur oli). \"Iseehitised\" nägid eemalt päris kenad välja, lähemalt vaadates olid enamasti paras kirvetöö, vast kõige parema kvaliteediga jäi meelde 60-ndate Pontiaci sarnaseks disainitud Žiguli. Ei mäleta, et tähesõidus oleks osalenud mõni Eestis tehtud sõiduk.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Iseehitatud autodele kehtis vene ajal pikka aega 1 l (?) töömahu reegel. Sisuliselt jättis see ainsaks legaalseks mootoriks sapaka oma. Enamus (ka Tehnika Molodjoži) autodest olid tõesti pesuvanni sarnased... Klaasplastitehnoloogia arenguga hakkas ka auto moodi asju tulema.
Traktoritega oli lugu nii, et väga tihti ehitati ka kolhooside töökodades ise masinaid. Küsimus polnud mitte selles, et nad ei oleks uusi masinaid kätte saanud, aga tihti läks vaja masinaid, milliseid ei olnudki olemas. Mäletan, et kolhoosis, kus poisina suvel tööl käisin, ehitati kombaini juppide ja SaksaDV silokombaini heeder baasil pika haljasmassi lõikur, mis lõigatud kraami ka kohe kärusse laadis. Venemaal käis sel ajal töö alles hanguga, sellis masinat lihtsalt polnud olemas. Hiljem hakati tegema Zil-kallutaja raami peal Bellarussi mootoriga väetisekülvikuid, taha pandi hästi laiad balloonrehvid. Oli mugavam ja ökonoomsem kui traktori järel veetav väetiselaotaja. Elu sundis ise tegema
1 liitri töömaht kehtis minu teada 80ndate 1.pooleni,samas ehitati pidevalt ka suurema mootoriga aparaate (iseasi kuidas punastel aegadel neid arvele saadi).
Aga põllumajandusmasinaist oskan öelda,et isegi mõnes \"Sotsialistlikus Põllumajanduses\" ilmus nende pika heksli masinate kirjeldusi,kuid aretati neid enamasti DDRi liikurhekseldeist E280/281.Ammusest ajast mäletan ühte korda kui sai ühe sellise aparaadi peal turnida,kabiin oli sel igal juhul E-lt,mootor Belaruss ja saagi laadimiseks viis pikk konveierlint taha.Kuulus Läänemaal kunagisele Linnamäe kolhoosile.
Veel ehitati päris palju ka liikuvaid mürgipritse,need paigaldati enamasti GAZ-66 raamile.Mootoriks neil sageli Belarussi diisel (D-240).
Ning isetehtud traktoritele kehtis veel 1990ndate alguses (minu ees praegu 1991.aastal ilmunud raamat \"Väiketraktorid ja -mehhaniseerimisvahendid\") kabiini paigaldamise keeld.
ennww Kirjutas:Iseehitatud autodele kehtis vene ajal pikka aega 1 l (?) töömahu reegel. Sisuliselt jättis see ainsaks legaalseks mootoriks sapaka oma. Enamus (ka Tehnika Molodjoži) autodest olid tõesti pesuvanni sarnased... Klaasplastitehnoloogia arenguga hakkas ka auto moodi asju tulema.
Traktoritega oli lugu nii, et väga tihti ehitati ka kolhooside töökodades ise masinaid. Küsimus polnud mitte selles, et nad ei oleks uusi masinaid kätte saanud, aga tihti läks vaja masinaid, milliseid ei olnudki olemas. Mäletan, et kolhoosis, kus poisina suvel tööl käisin, ehitati kombaini juppide ja SaksaDV silokombaini heeder baasil pika haljasmassi lõikur, mis lõigatud kraami ka kohe kärusse laadis. Venemaal käis sel ajal töö alles hanguga, sellis masinat lihtsalt polnud olemas. Hiljem hakati tegema Zil-kallutaja raami peal Bellarussi mootoriga väetisekülvikuid, taha pandi hästi laiad balloonrehvid. Oli mugavam ja ökonoomsem kui traktori järel veetav väetiselaotaja. Elu sundis ise tegema
Täiendaks seda juttu veel sellega,et annan täpsed TjT numbrid:
Riia mehe auto:11/1980
Tähesõit:12/1980
mrali Kirjutas:Nüüd viimati jälle Tallinnas käies sirvisin TTÜ raamatukogus 70.-80.aastate \"Tehnikaid ja Tootmisi\".Ühes 1980.aasta sügisepoole numbris oli kahel leheküljel juttu tol aastal ka Eestit läbinud iseehitatud autode tähesõidust.Seal oli ka igatsugu liikureid näha,alates lihtsalt muudetud välimusega Žigulidest (meenutasid pigem Skodat või tolleaegseid \"jaapanlasi\") lõpetades ZIL-130 kabiinil ja juppidel baseeruva armeenlaste matkabussiga.Tõsi,viimase kohta oli artiklis mainitud \"matkabusside ehitamist vaevalt ka tulevikus sanktsioneeritakse\".
Ühes 1980. aasta numbris oli juttu ühe Riia mehe autost.Tehtud avarii teinud 01 raamile,kere kahe uksega,kujult meenutas veidi Polonezi.
Siis veel mingis 70ndate keskpaiga numbris Venemaal tehtud,Volga mootori,ZIMi kütusepaagi ja igasugu eri autode veermikuosadel põhinev,üsna professionaalse välimusega klaasplastkerega kupee.
Nii et-tasub huvilistel need aastakäigud üles otsida...
Alts Kirjutas:Olen Paides käies korduvalt üht kollast kupee kerega masinat sõitmas näinud ja see liigub vist siiani ringi. Tundus mosse ja siksi juppidega tehtud olevat.
ma vist aiman millisest autost jutt käib... ees on tal 03 toppelt-tuled... kunagi oli minu teada tal ees 6 tuld aga teadagi ew seadused, ju pidi 2 üleliigset ära koristama... see on arvatavasti vene ajal ehitatud klaasplast-autode tipp... neid valati vist ca 3 tükki... teiste saatust ei tea...
ma tunnen toda onklit põgusalt ja tean et ta töötas kunagi päästeteenistuses ja ta ehitas oma autole tulekustutussüsteemi nii et ku juhtub põlema minema siis keerab kraani ja läbi torustiku pihustatkse co laiali...
kuna mul digifotokas puudub siis pole võimalik ka pilte teha sellest autost kahjuks...
(Seda postitust muudeti viimati: 28-10-2004, 21:33 PM ja muutjaks oli Tom.)
Vabandan teema risustamise pärast - see järgnev ei kuulu küll kuidagi teemasse \" Eestimaal ehitatud\" aga kokkusattumuste tõttu - eriti just siin teemas läbi käinud Hr. Wax\'i kommentaar: \"...nii \"musklis\" datsunit pole mu arust olemas....\" (kuigi see oli ilmselt deklareeritud läbi huumoriprisma ) ning täna ühte \"hkhmmm!\" -lehekülge külastades nähtud huvitavad fotod ajendasid mind neid järgnevaid siia postitama. (Ei tea kas olen vaimne impotent aga antud juhul tekitas piltidel olev mehhaaniline tegelane kõvasti rohkem huvi, kui anatoomiline... ):
Et kas on musklis Datsun, või ei!?
(Muuseas - ise näen sellist iludust esmakordselt... Mis mudeliga tegu? Ja ma tõesti ei pea hetkel silmas seda tibi... )
(Seda postitust muudeti viimati: 28-10-2004, 22:33 PM ja muutjaks oli Alts.)
Datsun 1600 cabrio, toodeti kuuekümmnendate lõpul
(see tuli googeldamise peale)
Miski cabriote kataloog pakub aga pildil olnuks Datsun Sports 2000 (1967-1969) 4 silindrit, 1982 cm3, 110 kw/150 hj @ 6000 p/min!!! (tol ajal sellisest kubatuurist).
Alts Kirjutas:Olen Paides käies korduvalt üht kollast kupee kerega masinat sõitmas näinud ja see liigub vist siiani ringi. Tundus mosse ja siksi juppidega tehtud olevat.
ma vist aiman millisest autost jutt käib... ees on tal 03 toppelt-tuled...
Alts Kirjutas:Olen Paides käies korduvalt üht kollast kupee kerega masinat sõitmas näinud ja see liigub vist siiani ringi. Tundus mosse ja siksi juppidega tehtud olevat.
ma vist aiman millisest autost jutt käib... ees on tal 03 toppelt-tuled...
Paides, Assotransi territooriumil, 31. juulil 2004. 03 topelt-tulesid tal tol päeval küll polnud.
Kangesti sarnane tundub olevat küll... Näinud olen teda küll mitmeid kordi aga alati vilksamisi... Sellist võimalust ikka ei tohiks olla, et sealkandis kaks samalaadset ja sama värvi masinat. Igatahes lahe liikur!
Kunagi ühes teemas mainisin, et mul Vanaisa ehitas ise 2 kupee Mosset, 1 müüs maha teisega sõitis ringi. Nüüd leidsin ühe pildi diapositiivilt ülesse. Mis autost saanud on pole mul õrna aimugi. Võimalik et ta müüs selle maha või seisab kuskil kellegi garaazis.
) ning täna ühte \"hkhmmm!\" -lehekülge külastades nähtud huvitavad fotod ajendasid mind neid järgnevaid siia postitama. (Ei tea kas olen vaimne impotent aga antud juhul tekitas piltidel olev mehhaaniline tegelane kõvasti rohkem huvi, kui anatoomiline... 
):
