[stennadi]

Laupäeval olin meeldivalt üllatunud kui minu 1983 VW Polo peale 10 päevast seismist iseseisvalt käivitus. (enne talve sai pandud uued küünlad, küünlajuhtmed, värske poolsüntõli - aku on 4 aastat vana, aga kuna auto on soomest pärit siis on paigaldatud natuke suurema mahutavuse ja käivitusvooluga aku kui tehas ette näeb)

[supp]

pagan, kui ma ära ei unusta siis uurin asja, nimelt tuleb minu juurde homme auto mille müüsin ise uuena samale omanikule aastal ´00 ja mille läbisõitud on üüratud ja seda veel venemaal suuresosas, siiani on asi käinud ainult õli+klotsid+rihmad, nüüd siis roostetas poolassi võll läbi (selle auto tüüp viga, b-osa võllil see viga puudub) , tegu on nissan primera P11 kere diisliga, üritan omanikult välja meelitada ls-i ja kas on ka mingeid jamasid olnud selle 10a jooksul (kuigi ta üldsõnaliselt mainis, et 0 jama)
mis puudutab pranslaste a-osa juppe siis on kaval vaadata peugeoti ja citika juppide hindu erivevatest esindustest, nimelt on autod ja nende varuosa koodid samad aga esinduses võivad jupi hinnad erineda kordades, seega on vahest tark a-osa citika jupp osta pesoo esnindusest ja vastupidi, sama kehtib ka renoo ja nissani puhul, siin on paraku suund ühepoolne, kuna reonoo suudab sama koodiga asja ikka nissanis kordades kallimalt müüa (kuigi ka nissan pole just säästuparadiis).
minu parim jupi kompunn oli selline, et fiati bussile (sama bussi teeb citikas ja pesoo) oli vaja ühte ainult a-osana tehtavat juppi ja kuna mul on ainult citika orig programm, siis sai analoogse citika vin-i järgi leitud jupi kood ja see jupp tellitud pesoo esindusest (kuna seal oli hind parim) ning külge läks ta fiatile

[PlyVal64]

Olematu mahutavusega aku on selge inseneripraak,

Millised nõuded akule esitab tänane euroseadus?
Selles postituses olen meenutanud vene aja seadusi mälu järgi (kusagilt kuuldud).

aavu, kui nii suure voolutarbega autol kui seda CRV on, pannakse 45 ampriline aku (armexi väide) ja selle käivitusvool on ka veel pisike, siis mida sealt tahta? Kui palju väheneb ka tuliuue pliiaku mahutavus -20 kraadi juures? Lisaks see, et vaid täiesti pilgeni täis ja suure soojusmahtuvusega aku on külmumiskindel, kui aku on kasvõi natukene juba tühjem, kardab ta külma. Mida tühjem, seda kartlikum. Ja uued tohutu elektritarbega masinad lühikestel sõitudel (eriti veel webastoga isendid) sõidavad enamasti pooltühjade akudega. Ja nii ongi sellest 45-amprisest sooja ilma akust -20 hommikul järgi ~5Ah jääk külmkäivitusvooluga X amprit. Hea, kui ta pole üldse lõhki külmunud. See ongi japside aga ka VAGi-masuudipresside suurim häda: varu pole grammigi. Moodsale diislile ei paneks mina Eesti oludes alla 85Ah ja 800A akut, moodsale suuremale bensukale 70/680. Oma elektrivabal putukal on 55/580 peal, et ikka uhkelt starteriga uhmerdada suudaks.

PS: mingitel japsidel olen märganud, et aku on termoskotti pandud, see päästab külmaga palju. Need japside patareid võiks kõik odavasse termoskotti pakkida, üldse võib ka Talverallit silmas pidades vähe viletsamad akud neisse mässida. Koidulaga peaks juba sellise suure kätte saama ja odavad kuue-õlle piknikukotid maksavad üldse 25 eeku.

Edit: kes teab, palju moodsad autod oma käimashoidmiseks voolu vajavad? Tuled koos armatuuriga ise juba ~150W, istmesoojendused 2X~50W, ventilaator, tagaaknasoojendus ka miski 40-50W, raadio, kogu auto elektroonika koos pumpadega jne, kisub juba sinna 30 ampri juurde ja vaat et rohkemgi. No ja siis eelsüüde: selline tavaline on 150W, kokku siis 600W/50A. Viskasin kiirelt pilgu diisel-CRV asjadele: starter ise 2kW (bensukatel 1kW) ehk tahab 166 amprit (84A), genekas korralik 130 A. Liidame aga teoreetiliselt kokku sellise moodsama diisli käreda talvehommiku vooluvajaduse: 30+50+166= peaaegu 250A. Kuna külmkäivitusvoolu number antakse -18 kraadi juures ja üldiselt euronormide järgi, kus peab selle ampri juures olema akus alles 10 sekundi pärast 7,5 volti... siis mitu sekundit läheb selliste amprite juures, et akul pinget ei jätku mootori käivitumiseks vajaliku elektroonika töös hoidmiseks??? Mida külmemaks, seda hullemaks...

[motamees]

Ega siis aku suurus ei päästa käivitamist. Oletame, et CRV-el on suurem aku. Lihtsalt saab siis aku otsasaamiseni sõita paar päeva kauem. Muud ei miskit.
Seda muidugi juhul, kui ei sõideta vahepeal pikemat otsa. Väga suure akuga on lootus pikema otsani välja vedada. Midagi kindlat aga pole ikkagi.

[pannkook]

kui võimas see 45A akule mõeldud genekas ka on? Suuremat akut ta täis laadida ju ei jõua, seega nokk kinni, saba lahti. A vanad eestlased kandsid oma akud ööseks tuppa. Ja siis paneb ka 45A selle honda käima

[pppp]

Lihtsalt saab siis aku otsasaamiseni sõita paar päeva kauem. Muud ei miskit.

Selle aja peale hirmkäre külm ehk möödas juba ja saab jälle rõõmsalt pooltühja akuga edasi lasta

Aku mahavõtmisega (koos pealepaneku ja korralikult kinnitamisega pärast) on nii ja naa. EU8 Civicul (selle genekas on 70A) on see suht lihtne, aga osadel päris vastik töö, mida paarikümne miinuskraadi juures hästi ette võtta ei tahaks.

Igaks juhuks märgiks veel ära, et "valim", mida mul igapäevaselt jälgida on võimalik, koosneb 3 Tallinnas ringi liikuvast Civic EU8-st. Üks siiani iga kord käivitunud, kahega on probleeme olnud (kui piisavalt voolu saavad, siis käivituvad poolest pöördest).

[uko]

No see aku asi vist oleneb või olenes kuhu sektorisse auto toodeti.Ise sõidan japsi maasturitega ,juba pikemat aega. Asi algas 83 aastal toodetud Pajerost. See oli küll algul paras õnnetus,aga oma rumalusest.Auto läbisõit oli vist miljon kilomeetrit ilmselt.Nüüd paar uuemat kasutuses.Üks 94 ja teine 02 väljalase. Need isendid mis siia kliimasse mõeldud on kahe akuga.Eelmine talv olid kõik eelsüüte küünlad peetis.25 külmaga keris lihtsalt niikaua kuni käima läks.Ei saanud algul aru kah mis kurat käivitamine nii kaua aega võtab.Kui küünlad korras praeguse 25juures ainult korraks keerata,kohe käib.Ei kurda.Sõidukad praegusel hetkel lihtsalt mitte kuidagi ei meeldi,on peetud neid küll.Tegelikult on neid juhuseid kus suuremat autot vaja ainult mõned korrad võibolla,aga kui see kord kätte jõuab...
See jutt siis Jaapni auto eest,keegi siin väitis et Mitsu eri saast,ilmselt väikesed küll.Kindlasti on Patrull japsidel veel võimekam.

[motamees]

kui võimas see 45A akule mõeldud genekas ka on? Suuremat akut ta täis laadida ju ei jõua, seega nokk kinni, saba lahti...

Jutt käib ikka A/h aku puhul. Ampreid annavad nad oluliselt rohkem.
Genekas jõuaks ka vabalt Kirovetsi aku täis pumbata. Ju siis pole mõtet nii suurt kaasa tassida. Ja ju siis insenerid kinkisid selle pisikese aku nagu kondi PlaiValile hammaste vahele. Muidu ta ei saa oma pesukotti kiita.

[Soobel]

Kui nüüd kõik ilusti algusest ära rääkida...

Siis mulgi hakkas ükskord tekkima probleeme enda VWTransporteri käivitamisega. Vaatamata 8-aastasele vanusele oli sellel ikkagi 280 000 turjal pluss veel müüjate-ärikate tagasikerimised, mõtlesin, et eks ta hõredavõitu ole. Ja ühel päeval -20 kraadi juures pidingi jala töölt koju tulema. Suurt muret ei tundnud, kuna kodus ootas Bedfordi jaoks ostetud praktiliselt kasutamata aku. Seljakott sai koormustesti 21 kiloga ja sai siis aku töö juures välja vahetatud. Ja mis välja tuli? Seda bussi enne mind omanud Võru mullatööde firma oli odavalt läbi ajanud, pannes bussile msiki 80Ah ja 380A aku. Ma ei mäletanud numbreid, aga kamraadid naersid, et kuule, diiselmootori aku peaks ikka vähemalt 500A välja andma. Jah - Bedfordi tarvis ostetud aku võimsus oligi hoopis 830A (maht 95Ah). Igatahes kui selle sinna peale nikerdasin, siis buss käivitus selle 21 kraadi juures umbes samamoodi nagu vana akuga -5 juures. Poolest pöördest mitte, starter jõudis ikka miski 5-10 ringi väntvõllile peale kedrata.

[MaxL]

Minul on talve autoks 2004 aastal Tais valmistatud diisel Ford Ranger. Ei ole tal mingit plokisoojendust ega Webastot. Käima on läinud iga ilmaga ja käib külmalt sama vaikselt kui suvel. Ei ole kasutanud ka mingit kütuselisandit, -15 sõitsin veel suveküttega. Kuna sõidan väga lühikesi otsi siis kabiin küll soojaks ei jõua minna.
Sügisel tüdrukule ostetud Chrysler Sebring Cabrio osutus aga veel paremaks talve autoks. Salong läheb uskumatult kiiresti soojaks(sama kiiresti jahtub ka maha) ja kütusekulu jääb isegi selliste külmade ja pudruste teedega alla kümne. Väga säästlik võrreldes minu Rangeri ligi kahekümnese kuluga.
Esmaspäeval oli terve päev tõõkoda muidugi Prantsuse sõidukite päralt. Need sai tõstukiga lae alla tõstetud, et teised alla mahuksid. Terve päeva jooksul ei käinud tõõkojas ühtegi mitte Prantsuse autot, see on tase!

[PlyVal64]

[Ju siis pole mõtet nii suurt kaasa tassida. Ja ju siis insenerid kinkisid selle pisikese aku nagu kondi PlaiValile hammaste vahele.

Motamees, sina võid ju omi riistasid tõesti patareiga käivitada või käima joosta. Autodega on aga asi vähe teine ja seda teadsid isegi nõukogude autoehitajad, kes tootsid erinevaid mudeleid põhja ja lõunasse. Polaaralade ja kõrbealade autodel on siiski erinevad nõudmsied.
Olles olnud ka pikemalt sees autoäris, siis Eesti on omamoodi õnnetu maa: mõne margi jaoks oleme Põhjamaa ja teise jaoks Poolaga sama kant. Jam itte üks siinne inimene ei suuda nende turundus"keejustele" selgeks teha, et ka meil on -20 tavaline talvine temperatuur, see pole vaid soomlaste ja rootslaste eralõbu. Ja vastavalt tootja arvamusele meie kliimaoludest pakutakse Eestisse ka autosid ning varustust. Akud on patareid, termostaadid kõrbesse mõeldud jne ning siis peab uue Mazda6 omanik Lätti sõiduks töökaaslaselt Superbi laenama - ei taha matstas kopsupõletikku saada. Hetkel peaks Ðkoda olema tagasiteel Lätist...

Odavauto tootja, kuhu kahjuks kuuluvad ka kõik tavajapsid sõltumata nende küsitavast hinnast, hoiab kokku absoluutselt kõige pealt. Aku, kui konkreetselt sisseostetav kallis vidin, on üks esimesi asju, mille pealt koonerdatakse. Pannakse see miinimum ja seegi tihtipeale tundmatu tootja oma, et auto hädapärast käivituks. Odavad prantslased koonerdavad jälle värviga: see paistab läbi, laki alla on vaid udu lastud. Edasimüüjad pole ka lollid: leia mõni müüja, kes auto elektrisüsteemi lahti kirjutaks! Et aku selline, genekas nii mitu amprit jne. Selge, et enamus ei saa sellest aru aga kõik pole ka lollid. Aga kui ikka kirjutad tagaklaasisoojendus või välisõhu tolmufilter, siis kõik ahhetavad... rääkimata kõigest muust ibast, mis kõik varustuse nimekirja pannakse.

Muuseas, ma olen oma tööalaselt pidanud sadamatest ära tooma tuliuusi autosid sadades, kui mitte tuhandetes, lisaks kõik teiste markide toojad samadel platsidel, kellega oleme omi käulasid lumehunnikute alt välja kaevanud ja teineteist juhtmetega käima pannud. Ma ütlen Sulle otse välja: kõikidel on tehasest vahele pandud suur fekaal, enamasti on see täiesti tühi ja talvel Muugalt autode äratoomine oli pain in ass ning vanad kalad tassivad täkku endaga kaasas. Kord tuli 100-autone politseipartii ja nendest läks peale 2-päevast külmas kaipeal seismist ise käima alla kümne. See oli Opel. Aga ei lähe käima ka kallid euromargid, japsid, koreakad jne. Eesti talvega Muugal kaipeal tuule käes pole harv ka see, kus aku on kivistunud sõna otseses mõttes aga sellise auto ostja on õnnega koos: müüja paneb sinna tavaliselt normaalse aku vahele. Korralik talv selekteerib odava sita kiiresti välja, seda ka kalli auto seest. Ja õnnetumad ostjad saavad läbikülmunud ning reaalselt tuksis akuga uue auto...

[13piisab]

huvi pärast uurisin, kuidas täpsemalt temperatuur aku mahtuvust mõjutab. Akuekspert räägib mahtuvuse temperatuurisõltuvusest
jutule leiab kinnitust ka muudest allikatest.
aku mahtuvuse nimiväärtus on antud +25kraadi juures. Järelikult -20 puhul räägime mahtuvusest 0,99^(45)=0,64.
astendaja on kole suur ja alus ilmselgelt ümardatud - sellest võib suur viga tulla. Viidatud lehelt leiab kontrolliks ka üldistuse:
iga -8.5°C vähendab mahtuvust 10%
sel puhul on meil teemaks 0,9^[(45/8,5)-1]=0,64. Suisa sama number - niiet sobib.

ehk siis laetud aku sisaldab -20kraadi korral jämedalt 2/3 nimiväärtus-energiast.
lisaks vähendavad jutuksolevat nn 100%*(2/3) Ah-hunnikut aku vanusest tulenev "sulfatiseerumine" ning laetus (aku ei pruugi täis laetud saadagi, samuti "isetühjeneb" ta seistes). Loeme nende mõju suurusjärguna nn keskmistatuna temperatuuri-karuteenega sarnaseks ja saamegi tulemiks, et harju keskmise auto aku evib praeguste ilmadega 30..50% nimimahtuvusest. 60Ah aku seega 20..30Ah ehk paremini mõistetavates energiaühikutes 12V puhul 0,24..0,36kWh.

[Jesper]

Minu piiratud ja puuduliku maailma asjadest arusaamise järgi käivitab autot võimsus (käivitusvool), mitte energiahulk.

[Tegelane5]

Minu piiratud ja puuduliku maailma asjadest arusaamise järgi käivitab autot võimsus (käivitusvool), mitte energiahulk.

Käivitus vool ei ole võimsus (sama hea kui väita et automootori võimsus on vääne)
P=U*I milles P võimsus(energia hulk), U pinge ja I vool.
Väiksema aku laetusega langeb aku pinge kiiremini koormates, mistõttu ka vool langeb. Samas ka õli paks(em), et käivitamiseks hoopis rohkem voolu vaja, ja seda enam aku pinge kukub kuni ongi kõik.

[Jesper]

Sa kuulutasid esimese lausega minu väite valeks, ja siis kukkusid tooma argumente ja valemeid mis seda tõestavad

Anyway ma ei viitsi vaielda. Minu auto, millel on mahutavuselt väike, aga ülaltoodud põhimõttest lähtuvalt valitud aku, käivitub probleemideta.

[13piisab]

mõttevahetus on jõudnud sinnamaale, et tuleks kokku leppida, mida akul kujutet numbritega öelda tahetakse. Elektrivool kui selline on pelgalt nn vahend energia väljavõtmiseks / transpodiks - mitte asi iseeneses. Oluline on aga, et akus oleks energiat ning see jõuaks tarbijani.
ma olen aru saanud, et märgitud voolutugevus on aku säilimiseks lubatav maksimaalne vool - aku näol on tegu pingeallikaga ning sellest tulenevalt saab teda lühistades kätte voolud, mis ideaalis oleks "lõpmatud". See tähendab aga, et akus sisalduvat keemilist energiat võetakse elektrienergiana välja ulmelise võimsusega ning kuna eraldub ka hea ports korstnasse lendavat soojusenergiat, läheneb füüsika (ja ilmselt ka keemia - ses osas ma sõna ei kipu võtma) kas ühelt või teiselt poolt akule suuremat sorti haamriga... Lühise puhul eelkõige just akule, kuna "kütmine" lühise korral toimub eelkõige aku sees, kus reaalne sisetakistus ei ole null, seega on vooluringi peamine "tarbija / küttekeha" aku ise.

ehk siis mu arusaamistmööda on autoakule märgitud voolunumber mitte füüsikaline piirang / aku funktsionaalsust kirjeldav parameeter vaid tootjapoolne "tärnikene" (mis on oluline just autonduses), kaitsmaks neid kurjade klientide eest, kes akut väärtarvitada võivad ning seejärel tootjat süüdistama kipuvad. Väärtarvitamine on näiteks võimsama starteriga masinale paigaldamine.

wikipedia toob samuti akude põhiomadused välja:
http://et.wikipedia.org/wiki/Elektriakumulaator

[Jesper]

Ee, ei. Lõpmatut voolu aku kohe kindlasti ei anna Annabki lühistades enamvähem selle sama voolu mis kirjas on (ma ei ole päris kindel selle arvu jaoks kokku lepitud mõõtemetoodikas, aga see vahe ei ole suurusjärkudes).

Kui see 45 Ah@12V oleks võimalik näiteks 1 sekundi jooksul kätte saada, siis võimsus tuleks megavattides Ma arvan et see paneks isegi CR-V-le hääled sisse enne kui korpuse plastmass rebeneda jõuab.

[v6sa]

Ärge ajage asja keerulisemaks, kui see tegelikult on.

Akut lühistades saab sealt kindlasti rohkem kätte, kui purgi küljele kirjutatud amprid. Iseasi, kuidas need amprid kasulikul viisil kinni püüda... Aga lubatud ampreidki ei saa enamusest akudest kätte isegi toatemperatuuril, rääkimata tänahommikusest -29st.

Starter kindlasti lühiseks ei kvalifitseeru kohe mitte.

Mis puudutab energiavaru, siis energiavaru suurus mõjutab otseselt võimalike amprite kättesaamist. Kuna meie igapäevased energiaallikad on keemilisest reaktsioonist elektrit tootvad ja ma ei oska hinnata keemilise reaktsiooni lineaarsust, siis võib mõni osa mu järeldustest olla vale. Aga mida vähem on energiavaru akus järel (olgu siis mõõtühikuks Ah või Wh), seda väiksemat voolu sealt oodata on. Erinevad akutootjad on suutnud seda mõju küll veidi kompenseerida (aku ehitus, materjalide valik ja puhtusaste), kuid tendents kahjuks jääb - külm vähendab ka hea aku mahutavust (mitte mahtuvust) ja paratamatult on -29 korral starteril tarvitamiseks vähem voolu (ehk ampreid) järel, kui toatemperatuuril. Kurb, aga pidulik.

[PlyVal64]

ehk siis mu arusaamistmööda on autoakule märgitud voolunumber mitte füüsikaline piirang / aku funktsionaalsust kirjeldav parameeter vaid tootjapoolne "tärnikene" (mis on oluline just autonduses), kaitsmaks neid kurjade klientide eest, kes akut väärtarvitada võivad ning seejärel tootjat süüdistama kipuvad. Väärtarvitamine on näiteks võimsama starteriga masinale paigaldamine.

Väärtarvitamine on ka tänahommikuses temperatuuris 12 tundi seisnud auto käivitamine...
Selge on paar kindlat algtõde sellise tüüpilise moodsa masuudipressi kohta: starter 2kW, eelsüüteküünlad 4X150W ja kõik muu käivitamiseks vajaliku põlemine/töötamine ka mingid sajad vatid (sestap osad autod "kustutavad käivitusmomendil tuled, et vajalikku võimsust vähendada). Eeslüüde jääb tööle ka käivitades ja mõned sekundid hiljemgi. Seega hommikune haamripauk akule 230-250 A 12 V juures. Akust on järgi 50%, sest tühja akut (mis ei suuda armatuuri tulesidki põlema panna) ei suuda genekas täis laadida, seega eelmisel hommikul napilt käivitunud auto on järgmine hommik veel tühjema akuga. Jne.

Siit tulebki see varu vajadus: kiiresti käivituva auto puhul ei suuda hommiku-haamer suurt akut mittetaastuva tühjenemise piirini viia või teeb ta seda väga pika aja jooksul, näiteks 2 kuud jutti praegust ilma. Piiripealse asja tapab haamer aga imekiiresti. Praeguste ilmadega vajavad mõlemad millalgi spetsiaallaadimist, lihtsalt nendel japside patakatel peab juhe kogu aeg taga olema. Ka suurte akudega diislid lühikesi otsi tehes vajavad talvel vähemalt korra soojas täis laadimist. Bensukatel on juba algne voolutarbimine poole ja rohkem väiksem: tavaliselt 1kW starter, eelsüüdet pole ja süütemäng ise küll 600W ei võta. Seega suurusjärk vast 120A ja käimashoidmiseks 10-20A (120-240W). Ja siis tulevad "3-juhtmega" Ladad-Mossed, kes peale käivitumist kohapeal enda käigus hoidmiseks ja aku laadimiseks vajavad mõned vatid Kompuutrit pole, elektriga pumpasid pole, ventikat ei pea kasutama, tuled tuleb ise sisse lülitada jne. Süütepool ja pingeregulaator on ainsad tarbijad.

[via]

Kui see 45 Ah@12V oleks võimalik näiteks 1 sekundi jooksul kätte saada, siis võimsus tuleks megavattides Ma arvan et see paneks isegi CR-V-le hääled sisse enne kui korpuse plastmass rebeneda jõuab.

Teeme siis matemaatikat: 45X3600X12X1/1=1944000W ehk u 1944 KW.
1.9MW