[lindid]

Suured tänud info eest, väga palju abi oli.
Tundub, et keeramine tuleb siis ikka kahe kangiga teha, kuna nii hulga lihtsam.
Mis arvate, kas isetehtud lindid peavad vastu?

[metsakohin]

Diferentsiaaliga peaülekanne ei kõlba, kui tahad lihtsalt ja väikselt hakkama saada. On kaks võimalust, tegelikult kolm, aga esimesed kaks on lihtsamad:
1. Külgsidurid ja -pidurid, on juhitav nagu vene lint
2. Plantaarülekanded - kaks kiirust ja vabakäik, lisaks külgpidurid - tankid peale teist maailmasõda
3. Kummalgi roomikul eraldi käigukast (ilmselt sobivad jällegi ainult planetaarkastid) - tankid alates 70 -datest.

Hüdrauliline ülekanne on ka ahvatlev variant, annab võimaluse sujuvaks suuna muutmiseks.

Muidugi võib uurida Tiger tanki süsteemi, mida juhiti rooliga ja mis oli diferentsiaalne, see tähandab, et ühe roomiku aeglustamisel teine kiirendus ja säilis masina kiirus. Süsteem ise on suhteliselt keeruline ja sellest aru saamiseks läheb vaja üpris palju aega ning mõistust.

---

Ühe väikese roomikmasina ehitust olen kõrvalt näinud, katsetusi ka, aga edasisest saatusest ei tea midagi.
Jõuallikaks 150cm3 rolleri mootor, edasi kettülekanne (peaülekanne), siis kaks mosse sidurit (oli vist 408), kinnises karbis kettülekanded (külgülekanne), pidurid rollerilt, rattad samuti rollerilt (10 tolli).
Roomikud olid valmistatud kiilrihmadest: kaks rihma vahega umbes 15 cm, mis olid ühendatud lattmetallist (võis olla 4x40mm) juppidega poltide abil läbi rihma.

Sain ka ühe proovi sõidu, suht äkkiline masin oli. Muide minu meelest tegi selle masina tõmblevaks just halb pikkuse laiuse suhe, mis oli 1/1. Suuna muutmine toimus liiga äkiliselt ja oli halvasti kontrollitav.

Jõudu sulle.

[2715]

Et diferentsiaaliga lahendus pole suurele ja raskele masinale sobiv on täiesti tõsi.Samas on see lihtsaim ja odavaim lahendus väiksemale sõidukile.
Selline asi nagu Argo kasutab näiteks jõuülekandes variaatorit sidurina ja kiiruse muutmiseks.Edasi tuleb diferentsiaal ja sealt väljuvate võllide otsas on
ketaspidur kummagi poole jaoks.Edasi on hammasratas ja sealt läheb ketiga jõud edasi ratastele ja rattad on omavahel ketiga ühendatud.Pööramine käib juhtrauaga ja see litsub vastavalt kas parema või vasaku poole piduri peasilindrit.Terve sõiduki peatamiseks saab jalgpiduriga suruda mõlemat silindrit
ja ongi kõik.Eks ta millestki ülesõitmisel muudab ikka suunda kuid kui sa näiteks autoga takistusest üle sõidad ja rooli ei hoia, siis läheb ju samuti käest.Peale paaritunnist sõitu oskad juba silmaga hinnata millest üle sõites võib risti keerata ja korrigeerid automaatselt suunda.Üle 60 ei tahaks siiski sellega sõita.
Roomikuid saab valmistada väikese metsaveotraktori Terri eeskujul.
Seal on keeratud 4mm materjalist u-kujulised karbid ja karpide otstesse läheb 2 poldiga lamerihma riba 100mm lai ja 16mm paks.Et roomik maha ei jookseks käivad sissepoole veel samade poltide alla 65mm kõrgused nurkraua jupid, mis toetuvad rehvi siseküljele ja on rehvist pisut kitsamad ja rehv veab ka küljega.Selleks on nagu loodud Zaz tüüpi auto rehvid.
Neid roomikuid sai kunagi ehitatud ja keerulist pole midagi.
Ehitus pole ka eriti keeruline.
http://www.argoatv.com/_uploads/utility/....pdfv1.pdf

[vootele]

Ühe lahendusena pakuks välja veel elektrilise ajami. Ehk siis kummalgi lindil oma elektrimootor (näiteks 48V Etek-R), selle otsas näiteks tiguajam või planetaar-reduktor ning kummalgi mootoril oma kontroller. Samas selline lahendus on jällegi suht kallis kodus garaasis ehitamiseks. Samuti jääb küsitavaks akude mahutavus/kaal; kui just pardale ka elektriganaraatori ei tõsta.

---

Mulle aga ei meeldi üldse Vootele idee. Läbi dife ei sõida ju roomik otse. Nagu kusagil takistus ette tuleb, nii võib kohe kannapöörde teha.

Sa unustad, et lint ise hoiab suurepäraselt suunda oma pika toetuspinna tõttu.

---

---

Üks tore lahendus, mis veel pähe kargas:
Sõiduki mootori otsa panna kõrvuti kaks variaatorit, kummagi lindi jaoks üks. Tegelikult saab need variaatorid isegi kokku liita, ehk siis kahe keskmise taldriku asemel on üksainus, mis liiguks võllil telje suunaliselt.

[motamees]

...Sa unustad, et lint ise hoiab suurepäraselt suunda oma pika toetuspinna tõttu.

---

Ega ta hoia nii suurepäraselt midagi.
Kui näiteks lintraktoriga sõita otse ja siis üks küljesidur lahutada - toimub kohe sujuv pööramine. Sedasamuti toimib ka diffe. Küll pire tuimemalt.
Sa aga unustasid, et sellise pööramise ja suunahoidmise käigus läheb kaotsi hirmus palju energiat. Mootoriga punnid kangesti edasi ja samas pidurdad. Vahet pole ju, et ainult ühte poolt.

Ka variaatoritega on suur jõukadu. Üldse on kiilrihmad ühed halvad asjad. Nimi juba ütleb, et nad kiiluvad ennast kinni, veavad ja siis ...

[metsakohin]

Jalgratast pole ju mõtet leiutama hakata, kasulikum on proovida ikka kontrollitud lahendusi.
Kõik, kes loodavad roomiku suunahoidmisele tuleks panna sellise masinaga mäest laskuma eriti kurvilisel teel, need, kes ellu jäävad ehitagu difri ja kahe piduriga masin.

Projekti loojale julget ehitamist, aga mõtle asi hoolega läbi ja vaata netis neid klippe, kus näitab peale lõbusõidu tehnilist poolt ka.

[Maakas]

Ma küll ei tea kuidas to toimiks kuid üdramootorid panna mõlemile poolele oleks lihtne saada nii edaspidi kui ka tagurpidi käik, et siis teoreetiliselt nagu toimiks Kiiruse regulliga küll oleks jama st see oleks vist ainult gaasiga mängimine kuid lihtsam vist ehitada kui mingit eraldi variaatorit

[2715]

Ma küll ei tea kuidas to toimiks kuid üdramootorid panna mõlemile poolele oleks lihtne saada nii edaspidi kui ka tagurpidi käik, et siis teoreetiliselt nagu toimiks Kiiruse regulliga küll oleks jama st see oleks vist ainult gaasiga mängimine kuid lihtsam vist ehitada kui mingit eraldi variaatorit

Pigem siis kasutaks juba muudetava tootlikusega pumpa.
Saureri kataloogis täiesti olemas.Tootlikus 0-160 l min ja pöörded kuni 3200 ja
hind 10400+käive.Neid peaks siis panema 2 tükki sest muidu on tulemus ju sama mis diferentsiaaliga.Sobiv jagaja on umbes 6000 hinnaklassis ja veomootor 2x8000.Lisaks õlipaak 320 liitrit(õli peaks olema sama palju kui on pumba tootlikus)ja radiaator, sest laias laastus muutub kolmandik mootori jõust soojuseks.
Hakkab kellegi eelarve selle peale?
Samuti ei maksa ka pakkuda elektriajameid.Kardetavasti läheb see maksma vähemalt sama palju ja kardetavasti lubab kaal liikumist ainult rööbastel.
Kui kaal ja suurus ei oma mingit tähtsust siis pakuks välja kasutada kahte kaubakäru reverskasti juhtimiseks.

[korvimees]

Kõige lihtsam ja odavam oleks keeramine teha ilmselt ikkagi kahe siduriga. Saaks ju kasutada veorataste juurers kasvõi kahte sõiduauto hooratast+sidurit. Kui tahad kindlasti rooliga keerata, siis vead siduritrossid näiteks roolivarda külge ja saadki rooliga keeramise. (Kui jäi arusaamatuks, siis uuri kartide roolisüsteemi) Lisaks paned kummalegi poole eraldi piduri ning ongi kogu süsteem.

[grynno]

Kõige mõtekam oleks kasutada ilmselt ikkagi valmis lahendusi. Sellisel puhul jääb ära ka suuremahuline hüdrosüsteemi ehitus kuna veosild on kinnine ja sõltumatu teisest. Sarnast süsteemi kasutavad ka enamus nn. zeroturn niidumasinad.

[Andres_k]

Tere.

Käepärastest vahenditest kasutaksin mina kaht Muravei rolleri diferentsiaalülekannet, rakendades neid linttraktor DT-75 näitel.
Kus mõlema difri ühe veetava (pool)telje otsas linti vedav tähik, aga iga veetava telje (kokku 4 siis) peal eraldi pidur.
Muravei difris ka reevers sees, vedu ketiga.
Seesmiste, lahtiste veetavate telgede otsas olevad pidurid rakendaks vedruga (kui pidurid peal, toimib vedu), juhtimine (lahutamine siis) rooli, kangi või mingit muud moodi vastavalt ehitaja soovile.
Välimiste telgede pidurid rakendaks kahe pedaaliga (vasak ja parem, nagu traktoril), nii saab teha äkilisemaid pöördeid.


terv.
a.
minu 2 senti

[zazik]

Muravei diffrid on nõrgavõitu. Ja kettülekanne ei ole ka kõige edumeelsem lahendus minu arust. Kuigi lahendus iseenesest paistab päris hea.

Edit: Teema peaks justkui kuuluma rubriiki AMF nokitseb?

[2715]

Tere.

Käepärastest vahenditest kasutaksin mina kaht Muravei rolleri diferentsiaalülekannet, rakendades neid linttraktor DT-75 näitel.
Kus mõlema difri ühe veetava (pool)telje otsas linti vedav tähik, aga iga veetava telje (kokku 4 siis) peal eraldi pidur.
Muravei difris ka reevers sees, vedu ketiga.
Seesmiste, lahtiste veetavate telgede otsas olevad pidurid rakendaks vedruga (kui pidurid peal, toimib vedu), juhtimine (lahutamine siis) rooli, kangi või mingit muud moodi vastavalt ehitaja soovile.
Välimiste telgede pidurid rakendaks kahe pedaaliga (vasak ja parem, nagu traktoril), nii saab teha äkilisemaid pöördeid.


terv.
a.
minu 2 senti

Teoreetiliselt niimoodi saab aga ilmselt kuluvad diferentsiaali hammasrattad päevase kasutamise jooksul ja hõõrdetakistus on tohutu.
Selline asi on reaalne ainult sellise diferentsiaaliga, kus kõik liikuvad osad on laagrite peal.Paraku sellist pole kuskil kohanud ja autol puudub ka selleks vajadus.
Planetaardiferentsiaali saaks näiteks automaatkastist koos piduri ja siduriga.
Selline asi peab aga töötama õlis.
Võimalusel peaks siiski hoiduma planetaarülekannetest.Esiteks on palju liikuvaid osi ja teiseks on seda pidurit mis sõidu ajal teist otsa kinni hoiab vaja pidurdada poole suurema jõuga kui ratastele jõuab.
Kui ikka suur tahtmine lahendada keeramine siduritega siis mina teeks nii:
Automaatkastiga mootorist väljuva kardaani otsas on reduktor kust tuleb välja 2 kardaani(üks otse ja teine on ketiga kõrvale viidud).
Edasi olid mingi linnamaasturi tagaveo lülitamise sidurid mis on kujundatud nagu vahepukk ja ühendamine käis sees oleva õlipumbaga ja selle pumba pöörlemine on võetud võllide kiiruse erinevusest(millelgi oli lausa eraldi pump)
ja sinna on vaja tekitada õlituslaager, mille kaudu saab seda sidurit lülitada.
Edasi tuleks kaks tagasilda millel on sisemised pooled maha lõigatud ja differ kinni pandud.Ratta asemele käib siis tähik ja pidur on omal kohal või ka kardaanil.Sidurite ühendamiseks saab õlisurve kas automaatkastist või ka näiteks roolivõimu pumbast.Nelikveo sidurid on küll suht kallid kuid sellisel asjal kestavad praktiliselt igavesti sest seal neid ei libistata.
Enam lihtsamaks ei ole arvatavasti enam võimalik minna.

[vootele]

Muide, hüdrosüsteemides on olemas ka mingit liiki klapid, mis võimaldavad hüdromootori pöördeid sujuvalt muuta. Selles mõttes oleks hüdrosüsteem mõnusalt "puhas disain", kus mootori saab paigutada kuhu meeldib ja jääb meeldivalt palju ruumi sõitjatele/pagasile.
Muide, kas mitte bobcat-idel ka ei ole hüdraulikaga ülekanne? Neid saab küll väga lihtsalt kahe joystickuga juhtida.

[Gravity]

Tere.

Lugesin läbi kõik eelnevad postitused ning siiski jäi teemaalustaja põhipoint arusaamatuks.

Kas ta tahab sellega niisama mülkaid ja mägesid mõõta või siis kasutada kergemate tööde puhul nagu lumelükamine?

---------------

Minu idee.

Märksõnad:

* 2x sõiduauto diferentsiaali. Näiteks BMW e30,e34 jne oma. Peavad olema iseseisvad mitte ehitatud tagasilla tala sisse. Kui pilti vaatate saate ise aru.

* 2x pidurit(võivad olla nii ketas,trummel kui ka mehh,hüdrauliline) pidurdamaks tähikuid. Ketas kinnitub difri pooltelje võlli peale ning support kas siis difri korpuse külge või siis selleks kohandatud kronsteini peale.

* 2x pidurit mis on pidurtatud olekus ning võetakse maha ainult sõiduki pööramise ajaks. Kinnituvad siis ka pooltelgede otste külge. Siinkohal soovitan kasutada mehhaanilist pidurit kuna hüdraulilisetele ei sobi pikka aega olla survestatuna.

* Ühe difri. otsa läheb siis rihma või ketiratta seib mille külge kinnitub ka mootorist tulenev kardaan. Selle seibi kaudu kantakse pöörlemine edasi teise difrisse.

Süsteem pakub siis kummagi roomiku eraldi juhtimist ning 100% vedu. Lisaks on suhteliselt lihtne seda ehitada suvalises garaazi nurgas.

Meeles tuleb pidada ainult kogu süsteemi jäikust kuna igasugune mitte samateljelisus ja paraleelsus hakkab vähendama komponentide eluiga.

Kommentaare ning mõtteid paluks.

---

[zazik]

Tere.

Lugesin läbi kõik eelnevad postitused ning siiski jäi teemaalustaja põhipoint arusaamatuks.

Kas ta tahab sellega niisama mülkaid ja mägesid mõõta või siis kasutada kergemate tööde puhul nagu lumelükamine?

---------------

Minu idee.

Märksõnad:

* 2x sõiduauto diferentsiaali. Näiteks BMW e30,e34 jne oma. Peavad olema iseseisvad mitte ehitatud tagasilla tala sisse. Kui pilti vaatate saate ise aru.


Kommentaare ning mõtteid paluks.

---

Just paar postitust tagasi toodi välja põhjus, miks see ei toimi. Nimelt ei ole autode differentsiaalid ette nähtud pidevaks ühepoolseks pöörlemiseks, ikka selleks, et mõlemad poolteljed koos pöörleks (ja vaid erandjuhtudel muutuks nende omavaheline kiirus).

[Gravity]

Ma sügavalt kahtlen kas õliga juhitav vahekasti sidur peab vastu kuna jõud on olulisemalt suuremad paigutades sama asja diferentsiaali. Kui difri ülekanne on 3.6 näiteks siis on seal ka mõjuvad jõud 3.6X suuremad kui vahekastis.

Ja kui sa mõtlesid hammastega mehhaanilist muhvi mida lülitatakse õliga siis see töötab liiga järsult ja lülitused koormuse all on rasked.

Tavaline autodiffer mis on mõeldud näiteks 142 kwi peale nagu BMW 2,5L mootori puhul peab ka ilma laagriteta vastu ilusti 10-15 kw sõiduki puhul . Lihtsalt rohkem õli valada ning kuna on veel 2 diferentsiaali ka siis jõud mis mõjuvad on väga väiksed.

Arvestame juurde,et kui palju reaalselt sõidukiga sõidetakse ning kui suur on asjade tugevusvaru st. las koliseb.

Iga inimene võib tuua imelahendusi kuid vaevalt teema algataja siit abi otsiks kui rahaga oleks laialt.

[zazik]

Tavaline autodiffer mis on mõeldud näiteks 142 kwi peale nagu BMW 2,5L mootori puhul peab ka ilma laagriteta vastu ilusti 10-15 kw sõiduki puhul . Lihtsalt rohkem õli valada ning kuna on veel 2 diferentsiaali ka siis jõud mis mõjuvad on väga väiksed.

Probleem ei ole jõus, vaid satelliitide pöörlemises. Satelliidid ei ole ette nähtud pidevalt pöörlema.

[Gravity]

Tavaline autodiffer mis on mõeldud näiteks 142 kwi peale nagu BMW 2,5L mootori puhul peab ka ilma laagriteta vastu ilusti 10-15 kw sõiduki puhul . Lihtsalt rohkem õli valada ning kuna on veel 2 diferentsiaali ka siis jõud mis mõjuvad on väga väiksed.

Probleem ei ole jõus, vaid satelliitide pöörlemises. Satelliidid ei ole ette nähtud pidevalt pöörlema.

Nu seleta ära siis mis moodi pole ette nähtud pidevaks pöörlemiseks?

Auto mootori võimsuse puhul muidugi ei pea vastu kuid näiteks käega võid ajada ringi difrit aastaid. Sama hästi võid sa ka uue difri lasta pilbasteks kui paned ta alamõõdulisena mingi auto külge.



Kõik on suhteline.


Üldiselt kui teemaalgatajal on laialt käes metallitöötlemise pingid/seadmed ehitagu üks korralik külgsiduritega süsteem valmis. Ise head lihtne valmistada ning piisavalt lollikindel ka kuna kõik hõõrdepinnad saab mõõdukalt ülemäära suureks projekteerida. Lisaks oleks kogu asi laagrite peal.

[zazik]

Nu seleta ära siis mis moodi pole ette nähtud pidevaks pöörlemiseks?

Kuidas nad siis on? Satelliidid pöörlevad vaid sellisel juhul kui pooltelgede omavaheline kiirus on erinev. Selline olukord esineb näiteks pöördel (sisemine ratas liigub aeglasemalt). Normaaloludes (s.t. mitte burnoutides, mitte sõõrikuid tehes) pöörlevad satelliithammasrattad väga aeglaselt ja lühiajaliselt. Seetõttu pole nad ka valmistatud pidevaks pöörlemiseks.

Pideva rehvipõletamise üks tõenäolisemaid tulemusi (koos siduri hukkumisega) ongi laiali lennanud differ.


Jõudude suurus omab selles kontekstis palju väiksemat tähtsust (kuigi selge on see, et muravei diferentsiaal ei kannata bemari mootori jõudu).