Jama Belarus metsaveoki kardaani veoga!!!
#21

Mis on eesmärk?

Ehitamine ja nokitsemine? Siis lase käia. LKT peaks olema päris korraliku varuga, seda peaks kannatama üksjagu mudida.

Kui endale leiva hankimise vahendi tekitamine, siis odavat ja head ühekorraga ei saa. Kui on tahtmine leiba teenida, pead asisema riista saama. Siin on eelkõneleja olulise ää öelnud. Nõustun ja kinnitan. Lisan veel nii palju, et rehvirõhku tasub pehmes hoida nii madalana, kui vähegi kannatab (koormustaluvus sellel rõhul ja rehvi vastupanu torgetele). Maanteel jälle rõhk üles (või kiirus alla, et mitte rehvikarkassi lõhkuda).

Head on tänapäevased PMrehvid (kõrge kandevõime madalal rõhul ning hea mustri isepuhastumine), kuid nende torkekindlus on nigel... Ning hind kallis.

Roomikute kasutamisel peab olema PALJU MÕISTUST - russi jõuülekanne pole just kuigi hea varuga ja poolroomikutega müramisel on lihtne jõuülekannet lõhkuda.

Kui millestki ehitada, siis mina panustaks T-150K peale - suure varuga raam, keskmine mootor ja hoolika mehe käes üsna töökindel jõuülekanne. Lisaks neli käiku, mida vahetades vedu ei katke. Kui sellele korralikud balloonid alla panna, saab odavalt pädeva masina. Tõsi, päris mudasse sellega ei lähe ja kui sihuke maa sisse peitu läheb, siis seda kätte saada on paras peavalu.
Vasta
#22

Suure tehnika austajatele, videolt paistab K-700 baasil tehtud elukas.

http://www.youtube.com/watch?v=mQuMzRdmJ...re=related
Vasta
#23

(04-04-2010, 08:38 AM)2715 Kirjutas:  Kuna sellele riistale pole väidetavalt varuosi saada, siis mina isiklikult ei saa küll aru miks ehitada ümber asja mille remont võib teadmata ajaks venima jääda.Pealegi kui panna ka taha kaks silda, siis esiots upub tal nagunii ja ikka on tegemist pooliku asjaga.
Sai kunagi jälgitud ilma esisillata Belarus traktori ponnistusi pehmel maal ja esiots oli tal pidevalt maa sees.
Paraku saavad suured tegijad kõik paremad langid omale ja järgi jäävad kas väikesed või siis pehme maaga langid.Vähemalt mei lõunas on nii.
Pigem täita ära see tühik ja panustada soiste ja väikeste lankide tegemisele.
Väikeste lankide jaoks peab vedaja olema tänavalegaalne ja soo jaoks laiade rataste ja veel parem lintidega.
Neile nõuetele vastab kõige paremini põllumajandustraktor ja võimalikult suure
rataste vahega kardaaniveoga käru.
Meil siin liigub üks selline,millele pannakse taha riisikombaini rattad ja kärule lindid alla ja veab ta ära ka sellised kohad kus maa ei kanna ka ATVd.
Tagarehvid on umbes meetri laiused ja kärul on all 750x21,5 rattad ja lindid on ise tehtud tavalisest suurest ketist ja ümartorudest.

Äkki saaks pildimaterjali või koguni näha seda. Juppide kohapealt niipalju, et neid saab tellida Peetri Talutehnikast ja on ka üks firma kes juppe maale toob. Ise mõtlesin Doni rehvid oma masinale alla panna. Mul just hetkel probleem tagumise otsaga. Aga jutus muidugi iva sees.
http://www.youtube.com/watch?v=UjiPvE3rkSY

Mõtlesin sellise ehitada.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#24

Kas kusagil ei vedele Urali või Kamazi tagumisi sildasid?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#25

(04-04-2010, 17:34 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  Kas kusagil ei vedele Urali või Kamazi tagumisi sildasid?

Saab lasta Venest tuua, kuid käru jaoks pole tegu eriti hea lahendusega.
Pealegi on venelased aru saanud milleks Eestlased neid tahavad ja hind on soolane.Pealegi on kliirens madal ja puudub ka diferentsiaalilukk.Eelkõige on aga puuduseks suur kaal.Eriti Kamazil.Kergeimad seda tüüpi sillad on ikkagi Zil-131 sillad ja reeglina tõstetakse alla terve alusvanker.
Eelmainitud sookollil on all Zil-157 sillad omatehtud portaalidega ja väidetavalt pidi kogu käru kaal olema koos tõstukiga 1800kg.
Pigem otsiks kas mõne väljavedaja tagumise otsa ja ehitaks sellest
või ka väikse teehöövli tagasillast.
Eelmine aasta oli vanarauda toodud põlenud väljavedaja ja tagaots läks paari tunniga metsakäru doonoriks kahekordse vanaraua hinnaga.
Teehöövleid ikka aegajalt liigub ja selle saamine lihtsam.
Viimase kahe variandi puhul jääb vähemalt kliirens normaalne ja tugevusvaru on mitmekordne.
Vasta
#26

On olemas Kamaz millel diffrid õhu pealt. Selline varjant oleks päris hea kuna siis võimalik ka kõik rattad vedama panna. See tuleks soodne kah. Väljavedaja perseid pole kusagilt saada. Olen ennast halliks otsinud. Kui on saada siis hind VÄGA krõbe.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#27

On see kindel, et õhuga lukustub silla differ? Tavaliselt lukustati õhuga vaid sildadevaheline ülekanne...

Saada pole ilmselt midagi enam. Nüüd on igal asjal hind. Enamasti kahe- kuni kolmekordne Kuusakoski sisseostuhind, mis gabariitsel on täna 3+ kr/kg...
Vasta
#28

Krt yhel vanamehel seisid sillad mis olid õhu pealt ja ytles et Kamaz aga ei anna pead. Ja too maha ei myy

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#29

Alles oli mini Brunet müüa,aga osta Nafi sild ja ehita korralik asi nagu Kronosel on tehtud.
Vasta
#30

Hari lolli...Misasi on NAF

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#31

On mitu tootjat,ilmselt on neid palju rohkemgi,Metsis kasutab Naf i toodangut,Logtehnika müüb Dana asju.Mõlemad siis teevad tandem sildasid ja ülekandeid.Mis see kõik muidugi maksab?
Vasta
#32

Sellist raha ei ole kyll kusagilt võtta. Eks ole paista mis aeg toob. Praegu metsas kyllaltki pehme ja seetõttu väike puhkus.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#33

Tekkis uus küsimus seoses rehvi pumpamisega. Kärul jookseb üks rehv vahest tühjaks ja pakub huvi selline asi, et kas võib otse Belarusi kompressori pealt õhku võtta.`? Üks siin räägib et võib kokku joosta kompressor. On sellel tõepõhi all.?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#34

(10-04-2010, 17:52 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  Tekkis uus küsimus seoses rehvi pumpamisega. Kärul jookseb üks rehv vahest tühjaks ja pakub huvi selline asi, et kas võib otse Belarusi kompressori pealt õhku võtta.`? Üks siin räägib et võib kokku joosta kompressor. On sellel tõepõhi all.?
Kui tal kokku jooksis siis viga millegis muus.
Omal ka kahel mtz-il otse voolik kompressori peal ja ei juhtu midagi.
Kui paned otsaga vooliku siis tasuks lasta õhku kogu aeg välja kui kummini jookstakse,muidu lööb vooliku lõhki või annav ad klambrid järgi.
Vasta
#35

(10-04-2010, 17:52 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  Tekkis uus küsimus seoses rehvi pumpamisega. Kärul jookseb üks rehv vahest tühjaks ja pakub huvi selline asi, et kas võib otse Belarusi kompressori pealt õhku võtta.`? Üks siin räägib et võib kokku joosta kompressor. On sellel tõepõhi all.?

Kokku lasta seda kompressorit on ikka väga keeruline üritus.
Kindlasti peab õlitoru küljes olema ja ei tee ka paha töötava mootoriga õlitoru sutsi lahti keerates veenduda, et keegi pole alla punni ette löönud.
Pumpamiseks peab olema ilma püstolita otsik, sest nagu eespool ära mainiti ei ole seal tühikäigusüsteemi ja surve läheb kuni 15 baarini.
On kah traktoril voolik küljes ja keritud ette radiaatori juurde kahe pulga peale.
Õnnetuseks pumpab ta kummi väga aeglaselt ja kasulik on pöördeid lisada pumpamisel ja ka ilmaasjata sees hoida pole mõtet.
Vasta
#36

Vedasin hüdrovooliku, mis siin suurtest ehitamistest üle jäi taha käruni ja sealt edasi läheb kompressori voolik. Asi toimib. Mul otsas püstol, aga see traadiga kinni pandud niiet pumpab koguaeg. Vahest vaatan kiirelt rõhu ära ja panen uuesti traadi taha päästiku. Sai väga hea Toungue

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#37

Kardaani rist sai valesse kohta veidi. Vaia teha vlants vahele kuna rist jäi liiga traktori taha. Aga muidu kõik OK.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#38

(12-04-2010, 10:37 AM)Jaanus9112 Kirjutas:  Kardaani rist sai valesse kohta veidi. Vaia teha vlants vahele kuna rist jäi liiga traktori taha. Aga muidu kõik OK.


Niiniii täna selgus tegelik jama. Nimelt ei sobi Zili kardaani risti kärule. Ei ole mõeldud järsemateks keeramisteks. Ostsin võimsa risti ja see peaks nüüd kyll pidama.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#39

Mitte ükski ühekordne rist ei talu 35 kraadist kangemat nurka pikema aja vältel.

Suuremaks keeramiseks tehakse topeltristiga ülekanded.

Üldiselt ei ole insenerid ühtegi asja päris ilmaasjata välja mõelnud. Mis muidugi ei tähenda, et teatud asjaoludel ei saaks lihtsamalt läbi ajada...
Vasta
#40

Olgu teiste kardaanidega nagu on, kuid esimene rist peale jõuvõtuvõlli PEAB olema topeltristiga. Ühe ristiga hakkab jõnksutama juba 30*nurga juures ja loomulikult lõhub see ka muid asju.Eriti jõuvõtuvõlli ajamit.
Pealegi on töötada võrratult mugavam kui ei pea iga pöörde ajal käru tiislit keerama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne