Mis motoplokiga on tegu?
#21

Mina arvan, (ei pretendeeri absoluutsele tõele) et käru käigukast on ainult esirataste asendamiseks tagumistega. Raske koorma veol saab esiratastelt veokäigu välja jätta - muidu siblivad tühjalt kehva haakumise tõttu - ja läbi jõuvõtuvõlli tagaotsa lükkama panna. Haakumine parem jne. Vaevalt keegi on viitsinud kärule käigukasti teha, milles kõik JVV pöörded on esirataste pöörlemisega sünkrooni viidud. Aga mine hulle tea. Kast ise tundub nii pisike ja sinna mahutada kogu see hammasrataste ja võllide värk tundub kahtlane, ja samas peab kogu aeg hoidma kahes käigukastis sees sama käiku, sest JVV pöörleb koguaeg ühe kiirusega sõltuvalt mootori pööretest, aga rattad vastavalt käikudele. Saab olema hirmus sebimine, et kohalt võtta. Big Grin
Kui siis on mõeldav sünkroniseerimine ainult ühe kindla käiguga, et teha nelivedu.

Nüüd kõvasti teemast mööda aga:
(Kui segab kedagi palun modedel tõsta paremasse kohta või kustutada.)
Sambla tõrjumiseks oli vaja kasutada väikeseid hobuäkkeid. Murutraktorile teha ja töö tehtud aga teisele platsile sõites sai terve tee ara songitud. Nüüd rattad all ja hoopis teine tera transportida. Proovisin isegi peenramaal ja ajas asja ära samuti kuigi paarkümmend kilo oleks trakatsile raskust rohkem parema haakimise jaoks vaja. Big Grin Big Grin Big Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#22

(28-04-2014, 10:21 AM)klaave Kirjutas:  ... Sambla tõrjumiseks oli vaja kasutada väikeseid hobuäkkeid. Murutraktorile teha ja töö tehtud aga teisele platsile sõites sai terve tee ara songitud. Nüüd rattad all ja hoopis teine tera transportida. Proovisin isegi peenramaal ja ajas asja ära samuti kuigi paarkümmend kilo oleks trakatsile raskust rohkem parema haakimise jaoks vaja. Big Grin Big Grin Big Grin
ausalt ei saanud piltidelt aru selle rakise ehitusest, aga vanasti hobusega toimetades oli transpordiks lihtsam võte, äkked ümber pöörata piid vastu taevast ja kõik mured murtud.
Paarkümmend lisakilo on lihtsalt toitumisega lisatavad ...
Vasta
#23

Suur tänu Gravity´le väärt info eest väikemootorite osas!

Klaave võib olla õigel teel. Ehk ei olegi tegu 4WDga vaid 2WD ümbermängimisega. Jääb ära sünkroniseerimisvärk ja inimliku eksituse võimalus (masinist lülitab kummaski kastis erinevad käigud). Kui traktori käigukast on neutraalis ja käru liigub jõuvõtu vahendusel, siis ei ole suur kunst seda ka reverseerida. Aga "võimlemist" siiski on: kui ainult käru veab, peab traktoril mõlemad rattavõllid lahutama, sest tiguülekandel on "dioodiefekt".

Kuna minul käru ei ole, tuleb see endal ehitada. Mingi toorik ja ideed on. Sel juhul võiks vedavat käru täitsa kaaluda, rasketes oludes on ilmselt palju abi. Teisest küljest on vedaval kärul ka puudusi: suurem mass ja veeretakistus, väiksem kliirens. Aga kui asi lahendada hüdraulika abil? Pump jõuvõtu otsa ja hüdromootor silda keerutama. Hüdro puhul saaks ka veokasti efektselt kallutama panna. Ära jääksid eespool mainitud mehaanilise ülekande probleemid. Selle teemaga http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28450 olen tutvunud. Jooksis läbi isegi suht konkreetne arvutuskäik. Seal küll vajalik mootori võimsus tunduvalt suurem kui motoplokil, aga samas, kui "põka" ise ka liigub ja käruvedu on vaid ekstreemoludes abistavas funktsioonis, siis äkki saab hakkama...? Odav see "nali" mõistagi ei ole.
Vasta
#24

ausalt ei saanud piltidelt aru selle rakise ehitusest, aga vanasti hobusega toimetades oli transpordiks lihtsam võte, äkked ümber pöörata piid vastu taevast ja kõik mured murtud.
Paarkümmend lisakilo on lihtsalt toitumisega lisatavad ...
[/quote]

Söömisega tegelen ja jaaniks saab kõik korda. Big Grin


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#25

Miks sa murutraktorit tapad, TZ ju kodus olemas? Smile

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#26

Ega ma rohkem põllule niitjaga lähegi, lihtsalt oli üks arvaja, et masin ei liigu meetritki ja sai vastupidist tõestatud. Ja kuna tuli niikuinii õlid filtrid enne niitmiste algust ära vahetada ja ka niiduosakond korralikult üle käia, sai mootori ilusti soojaks ja vana õli vedelaks.
Aga murupinnal TZ-ga sammalt tõrjuda pole ka kuigi lõbus- põõsaid puid ja muid takistusi nii palju, et ei viitsi TZ-ga kruttida. Samas on pind nii kõva, et need pisikesed äkked ei jäta maale jälgegi, aga sammalt riisuvad korralikult ja MTD pöörderaadius võrreldes TZ-ga on ikka tunduvalt parem. Ja juba ülesse kisutud sammal - niiduk tööle ja heki alla. Big Grin
Vasta
#27

(28-04-2014, 16:09 PM)klaave Kirjutas:  Ega ma rohkem põllule niitjaga lähegi, lihtsalt oli üks arvaja, et masin ei liigu meetritki ja sai vastupidist tõestatud. Ja kuna tuli niikuinii õlid filtrid enne niitmiste algust ära vahetada ja ka niiduosakond korralikult üle käia, sai mootori ilusti soojaks ja vana õli vedelaks.
Aga murupinnal TZ-ga sammalt tõrjuda pole ka kuigi lõbus- põõsaid puid ja muid takistusi nii palju, et ei viitsi TZ-ga kruttida. Samas on pind nii kõva, et need pisikesed äkked ei jäta maale jälgegi, aga sammalt riisuvad korralikult ja MTD pöörderaadius võrreldes TZ-ga on ikka tunduvalt parem. Ja juba ülesse kisutud sammal - niiduk tööle ja heki alla. Big Grin

Selles suhtes tõesti loogiline. Mul ka krt kevadel sammalt niiet tapab. Aga kisub pisut teemast mööda, seega OT End!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#28

Tegelesin niidumassinaga. Tervikpilti kahjuks ei ole, rahuldugem pirkaga:

   

Aparaat pole üldse see, mis Piirsoo/Hussari piiblis on Kutaisi külge "kruvitud". Küll aga on samas raamatus joonised vahvast aparaadist KMM-1, mis on sisuliselt lattniiduki ja Družba viljaka suguelu tulemus. Tolle lõikeriist kattub minu käes olevaga rohkem kui 90%. Joonis:

   



Ega ma ilma asjata laagrile ringi ümber ei tõmmanud. Joonisel täiesti tavaline laager, aga mina õngitsesin välja sellise asja:

   

Nagu näha, laagri välisvõru ristlõikes kaarjas. Kas sellel on mingi sügav tehniline tagamõte, mida ma ei taipa, või on tüüpiline CCCP: asju pandi kokku sellest, mis parasjagu kätte juhtus?

Veel mõni mittetehniline küsimus. Kas kaaperdan käesoleva teema endale projektipäevikuks või oleks viisakas uus teha?

Kuna keegi mulle sidurit pakkunud ei ole, siis äkki peaks siinsele kuulutustetulbale ehk miskit kleepima? Ricambi, ricambi! Jätkuvalt huvitatud FRIZIONE CONICAśt ja ära kulub ka FLANGIA ATTACCO MOTORE Big Grin
Vasta
#29

Mis selle laagri mõõt on?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#30

(29-04-2014, 09:15 AM)saarrand Kirjutas:  Mis selle laagri mõõt on?

204. Kuna kinnine, siis täpsem markeering 180204C17, nii on vähemalt peale kirjutatud. Mõõdud 20*47*14. SKFi "slängis" 6204-2RS1. Eeltoodu kehtib "normaalse" laagri kohta, konkreetse isendi markeeringut ei oska öelda. Küsimuse mõte ongi, et kas peab selline eriline laager olema, või ajab ka tavaline asja ära.
Vasta
#31

Selle laagri näol on tegemist pendel laagriga. Pannakse kohtadesse kus koostöötavate detailise vaheline "loperdamine" on tehasest juba sisse projekteeritud.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#32

Kogu laagerdus näeb välja selline:

   

Laagrid joontega omale kohale "tõstetud", kõnealune laager esiplaanil märgistatud täpiga. 90% kattuvust mainides pidasin silmas, et nukksidurist vasakule jääv on Družba-variandil erinev. Seal näiteks koonusrulllaager (siin 2 tavalist kõige vasakpoolsemat. Et siis Družba ei "loperda", aga kõnealune aparaat "loperdab"?
Vasta
#33

Vaadates selle seadme ehitust, siis siin ei ole küll mingit vajadust pendel laagri järele. Tundub, et keegi on kunagi juba seda masinat remontinud, ja kättesaadavate materjalidega kusjuures. Siin on ju nii võll kui pesa, kuhu laager läheb, jäigad. Vähemalt pildilt jääb selline mulje.
Pendel laager on kohtades, kus tavaliselt on laagri pukk mitte eriti jäigal alusel. Kombaini plekk seinad näiteks.

Ja veel seoses pendel laagriga. Temal peaks ju olema sisemine saale seest koonuses, kuna ta kinnitub võllile koonusega.
Kuidas see laager paigas oli?

Aquila captas non muscas.
Vasta
#34

Ei täheldanud laagrisaalel ega võllil mingit koonust. Või jäi see väljapoole mõõtetäpsust (0,1mm). Lisatud joonisel mul see koht ka suurendatud (vabandan kvaliteedi pärast, see on pildistatud, mitte skännitud). Alumiiniumkorpus koos sisikonnaga peaks olema unifitseeritud, ei usu, et kahe masina jaoks need erinevad tehti. Erinevused algavad hallist malmkorpusest.

Võimalik jah, et keegi on seda laagrit juba vahetanud. Samas võlli teises otsas (fotol paremal) olev ja ka punase "seene" avasse käiv laager on kindlasti vahetamata. Neil oli peal tehasevärv.
Vasta
#35

Kui kellegil on huvi vedava karu vasu motoblokile , siis saan neid Itaaliast tuua , hind on kuskil 2000 Euro ringis
Vasta
#36

(30-04-2014, 09:33 AM)velts1 Kirjutas:  Kui kellegil on huvi vedava karu vasu motoblokile , siis saan neid Itaaliast tuua , hind on kuskil 2000 Euro ringis

Tänan soovitamast!

Mind isiklikult huvitab sellise käru tööpõhimõte, ehk on võimalik seda valgustada? Ma kardan, et eespool arutledes ei saanud keegi pointile päriselt pihta.
Vasta
#37

Ma arvan, et käru toimib vedades ainult käru silda jõuvõtu võllilt. Kunagi sai joutubis vaadatud, vahetas käiku ainult sellest käru kastist mitte motoplokil. Arvatavasti on käru sünkroonis motoploki käigukastiga ja mingit käigud kattuvad ning saab 4x4 veo kui mõlemat käiku lülitada.
Vasta
#38

Pilte vedavast kärust. "Käimakott":

   

Tagasild:
   

Keskliigend:
   
Vasta
#39

Keegi tundis eespool huvi, et mismoodi töötab rataste lahutusmehhanism. Teeme siis puust ja punaseks.

   

Sellel pildil vedu toimib. Muhv "ahistab" kuuli oma kitsama kohaga ja tollel ei jäägi üle muud, kui kanda pöörlemist peaülekande võllilt poolteljele. Ehk siis normaalasend.

   

Sellel pildil on muhvi nihutatud tahaplaani suunas, mistõttu ta kuuli enam kinni ei hoia. Kuul saab pooltelje otsa sälgus süüdimatult üles-alla hüpelda ja vedu ei toimu.

Lihtne, kuid samas üsna pommikindel süsteem. Kõige rohkem oli kulunud peaülekande võll (kuuli kohas) ja kuulidki olid 0,1mm võrra kõhnemaks jäänud. Pooltelje ots aga päris OK. Kuule ja pooltelje otsa sälke on muidugi 3, paiknevad nagu mersu märk.
Vasta
#40

(30-04-2014, 18:48 PM)maisalup Kirjutas:  Ma arvan, et käru toimib vedades ainult käru silda jõuvõtu võllilt. Kunagi sai joutubis vaadatud, vahetas käiku ainult sellest käru kastist mitte motoplokil. Arvatavasti on käru sünkroonis motoploki käigukastiga ja mingit käigud kattuvad ning saab 4x4 veo kui mõlemat käiku lülitada.
Arvan ikkagi, et see käigukast kärul on kohaltvõtu aitamiseks, mitte kiiremaks sõitmiseks.Pagana pisike kast on, et sinna üle ühe käigu edasi ja teise tagasi sisse panna.See üks käik edasi (tagasi ei saa kuna plokeermehhanism ei lase tagurpidi käiguga jõuvõtuvõlli lülitada)võib ju olla ka sünkroonis motoploki esimese käiguga, et saab ka neliveoga startida.
Ja veel - proovi sa motoplokki ilma mootorit käivitamata lükata-tõmmata ilma külgsidureid lahutamatta. Ei õnnestu, või kui siis lohiseb toorele jõule alludes järgi. Big Grin. Kui lükkab ainult tagasild, siis on kindlasti vajalik külgsidurite lahutus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne