Pihustitorud
#21

(29-10-2012, 01:05 AM)Üllar Kirjutas:  ...
Kogu ooperit saadab summuti vahelt immitsev õli moodi ollus, ei teagi, on see õli või põlemata kütus. Hakka või arvama, et on vaja pump remonti viia.

Põlemata diislikütus haiseb diisli järele, õli ei haise diislikütuse järele. Wink Konsistentsilt võivad olla üsna sarnased kollektori/summuti peal...

Kõlab küll pumba jama moodi.

Küsin igaks petteks üle, mihandse mootoriga on tegu?
Vasta
#22

Paraku ma lõhna eriti hästi ei tunne, kuigi proovi tegin.
Mootoriks on kirjanduse andmetel smd62 (võibolla ka smd60, aga kuna siinmail neid palju liikunud vist pole, siis vähetõenäoline). Võib, oletada, et aastanumber on 1977+. Kütusepump on ka juba autonoomse õlitusega.
Vasta
#23

Nii, raamat ütleb sedasi:
Jaotushammasrattad pannakse kokku 1. silindri ÜSS asendis. Siis on väntvõlli HR märk otse üleval (hamba peal), sellega hambub jaotusvõlli märk K (hammaste vahel), samal võllil olev vahehammasratas (märk T, hambavahes) ja KSP ajami hr (tähis P, hambal). Kõik märgid ühel joonel.

Pumba paikapanek raamatu järgi:
1. silinder ÜSS, tekstoliitseib (on seal sihuke?) pumba võllile, pritsehetke korrektori muhvi tuleb pöörata nii, et oleks näha ajamiratta märk T (asetseb vertikaalselt) ja panna pump külge.

Kuna ma ise ei ole seda tööd teinud, siis jääb osa raamatutekstist veidi arusaamatuks...Sad

Raamat rõhutab, et pumba mahavõtmisel on vaja märkida nii pumba kere asend mootori kui KSP võlli asend pumbakesta suhtes...
Kas pritsehetke tsentrifugaalkorrektor ikka toimib? Ilma selleta ei püsi pritsehetk paigas. Nominaal on 26 kraadi enne ÜSS.
Vasta
#24

Mahavõtmisel on jah soovitav asend märkida, et hiljem tagasi pannes süüde õigeks jääks, eeldusel, et ta õige on muidugi. Pumba saab paika panna teoreetiliselt pool ringi valesti kui seda vahepeal liigutatud on, ehk siis seesama tekstoliitseib on nelja auguga, millest kaks on jaotushammakale ja teised kaks regulaatorile. Vanast kraadiklaasist tehtud toruga jälgisin kütuse liikumist I silindri otsikus ja kui hooratta märke uskuda, siis liikumine hakkas toimuma 23 kraadi enne surnud seisu (vanem kirjandus annab 23 kraadi). Aga nagu hilisemal töötamisel selgus, siis hilisemaks keerates muutus suits läbipaistvamaks ja töötamine muutus ühtlasemakski.
Kusjuures seda õlilaadset asja imbus ka siis kui süüde oli peale surnud seisu.
Vasta
#25

Soojendaks korra vana teema uuesti üles. Nimelt kuskilt kuulsin või lugesin vms, et pihustite all olevad vaskseibid peaksid olema natuke paksemad nendest, mis voolikuotste tihendamiseks kasutatakse. Kuna ma ise neidsamu voolikuseibe kasutasin, siis ongi küsimus, et kas nendel paksematel seibidel mingi uba ka on või panen rahumeeli nende õhukeste seibidega edasi.
Vasta
#26

Hakkab mingil hetkel läbi lööma.Traktoriga kaasas olevatel seibidel olid veel tehflonist rõngad sees.Peaks eriti head olema.Katsu pumpa käigu pealt keerata.Tümmani mootor kipub muidugi natuke vingutama,eriti kui on töötanud ka,mitte uus.Pump muidugi on ka paras ikaldus,mõistlik oleks panna uued tükid sisse,siis käib ka.Või kompunnida MAZi rida peale.Aga see vist läheb keeruliseks.
Vasta
#27

Eks neid juppe ma nüüd vahetangi, hülsid-kolvid on peaaegu paigas juba, uued klapid, pisividinad jne. Pump käis ka remondis ära. Millest aga see seibide küsimus tekkis on see, et võtsin pihustid oma pesadest vahepeal välja ja olid kergelt märjad. Siis tekkiski mõte, et kas asi on nendes seibides või ajab niisama kuskilt vahepealt läbi. Füüsikalist seletust ma paksemate seibide vajadusele ei oska tuletada, mõtlesin, et äkki on mingi pooleldi seletamatu, aga samas loogiline põhjus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne