[MeelisV]

rihmad, rattad ja muu selline on kaubaks ka nt.
alas-kuul - http://www.alas-kuul.ee/
varson - http://www.varson.ee/
laagri ja tihendi keskus - http://www.laager.ee/

ja jah hammastatud kiilrihmad olid teemaks just väiksemate rataset kasutamisel.
siledate rihmade kvaliteet kõigub - oleneb jälle mis vahetus tehases töötas, mis segu kasutati mis tehas seda alltöövõttu tegi vms.
kui varem rihmad läksid risti pooleks siis nüüd on mõned korrad hakanud pikki rihma "niite" välja ajama.

teisalt on siledad rihmad libedamad just siis kui lased pingutusest lõdvemaks ja hammastatud rihmad on rohkem kummisemad ja haakuvamad.

see siis minu arvamus asjast

[Sabaton1989]

Umbes aprilli kuus võtan sae koos mootri ja rihmaratastega tööjuurde kaasa ja ehitan ta valmis.Keegi ei oska nõu-anda ja öelda kus kohast saaks väikseid täispumbatavaid (lao)käru rattaid osta.Tööjuures on olemas materjal,treipink, MIG keevitus ja töökaaslane kes on sellise asja täiesti 0-st kokku pannud.Kui teha siis teha korralikult , põlveotsas saab ka teha ,aga see pole see.

[pontu6]

Erinevas möödus aiakäru rattaid, nii õhu kummiga kui ilma, leiab vast igast ehitusmaterjali poest. Kui neid mõtlesid.

[Sabaton1989]

Nii käisin Teisipäeval Laagri ja tihendikeskuses Laki tänaval ja pakuti rihmaratast läbimõõduga ca 350mm mootori otsa hinnaks 132 euri+käive.Loobusin sellest pakkumisest kuna see projekt läheks siis liiga kulukaks ca 400euri.Mootor juba maksis 200, ja siis rihmaratas 132 koos käibega ja sisu ka ca 20 euri.Lähen lihtsamat teed pidi ja lasen tööjuures mootorile uue rihmaratta teha.Peast käis veel selline õudne mõte läbi kui see ca 350mm rihmaratas väntvõlli otsas on ,siis ta võib väntvõlli otsa ära murda.Lisaks Honda kloonidel käivitusmehanismi kõrvad ka suht haprad kui mootoril suur koormus taga.Täna sai päev otsa netis otsitud rihmarataste ülekande valemeid ,midagi erilist ei leidnud (kooli lõpust ka parasjagu aega möödas ei mäleta enam midagi). Originaal rihmaratas mis saevõlli otsas on on 133 mm ja sama ka originaal 3 kw el mootori otsas mis teeb 1400p/min. Honda kloon teeb ,aga 3600p/min. kas oleks optimaalne kui mootori otsas olev rihmaratas oleks läbimõõduga 266mm ja saevõllile jääb originaal rihmaratas 133mm?Leidsin ka mingi valemi netist : 3600/266*133=1800p/min

[dad]

Mida sa koolis õppisid???

Rimaratas on 2D ühes mõõtmes ringjoon, ringi ümbermõõdu arvutamise valem kakspiiärri "2*pii*r". Arvutad mõlema võlli otsa rihmaseibi ümbermõõdu ja võttad omavahelise suhte.

Ntx 100mm läbimõõduga seib ümbermõõt 314mm
200mm läbimõõduga seib 628mm
siit saab suhte 1:2-le ehk siis üks ratas teeb teisega võrreldes kaks korda rohkem tiire....

Küll aga pead pöörete juures arvestama rohkem saketta joonkiirusega, st kiirem on ka "lõige" ja sinna tuleb rakendada rohkem jõudu elik kui motor on ca 4Hj siis 2korda kiirema ülekande puhul jääb järgi saevõlli otsas 2Hj .... sealt edasi on juba kettaläbimõõduga sama mängimine.

Ühtlasi tuleb ka meenutada, et tänapäevased mootorid on lühikese kolvikäiguga ja nende Hj ei ole võrreldav pika käiguga mootori Hj-ga.

Dad.

[maisalup]

mul on 100mm ratas mootoril ja 200mm ratas saevõllil. Siis saab normaalselt 850mm kettaga lõigata, kuskil 1600 tuleb pöördeid, 1800st üles poole hakkas ketas ujuma, Ilmarisel on väiksem ketas, ehk kannatab isegi 2000 pööret ennem kui käest ära läheb.
Mul kodus üle 100 ja 132 rihmarattad, väiksem siis 25,4mm võllile ja suurem 32mm võllile tapperlock. Ma panin flindist saadud siduri mootorile vahele, muidu võib starteri puruks kakkuda, aga käima ei saa. 219mm 2soonega koos taperlock südamikuga rihmaratas maksis põltsamaal moduatoris 64eur
Kui paned mootorile poole suurema ratta, siis oled asjast puhta valesti aru saanud, sel juhul tuleb kettale 7200 pööret, mis 560mm ketta puhul tähendaks 211m/sek
13hp mootor on sama väändega nagu ud1 mootor, neil sama vääne ja sarnane mootori töömaht. Samas hj 5 rohkem.
Mootori vääne on oluline näitaja, meil tööl miksri ees 90hj fendt, see vajas vahetust ja asemele tuli 120 hj massey-ferguson. Suurem ei jõudnud miksert nii pööritada kui väiksem seda tegi

[kass]

Rimaratas on 2D ühes mõõtmes ringjoon, ringi ümbermõõdu arvutamise valem kakspiiärri "2*pii*r". Arvutad mõlema võlli otsa rihmaseibi ümbermõõdu ja võttad omavahelise suhte.

Ntx 100mm läbimõõduga seib ümbermõõt 314mm
200mm läbimõõduga seib 628mm
siit saab suhte 1:2-le ehk siis üks ratas teeb teisega võrreldes kaks korda rohkem tiire....

Küll aga pead pöörete juures arvestama rohkem saketta joonkiirusega, st kiirem on ka "lõige" ja sinna tuleb rakendada rohkem jõudu elik kui motor on ca 4Hj siis 2korda kiirema ülekande puhul jääb järgi saevõlli otsas 2Hj .... sealt edasi on juba kettaläbimõõduga sama mängimine.

Ühtlasi tuleb ka meenutada, et tänapäevased mootorid on lühikese kolvikäiguga ja nende Hj ei ole võrreldav pika käiguga mootori Hj-ga.

Dad.

Päris vale jutt justkui ei ole. Ja iseenesest võiks rihmülekande ülekandearvu arvutamisel saadud rihmaseibide ümbermõõdud korrutada ja jagada veel mistahes arvude, kellaaegade vms numbritega, tulemus tuleb ikka sama ja õige. Üldjuhul aga lihtsalt jagatakse ühe rihmaratta läbimõõt teisega ja saadaksegi ülekandearv ehk -suhe. D1/D2=n
Aga see küll päris nii ei ole, et 2 x kiirendav ülekanne vähendab ülekantavat võimsust 2 x . Võimsus ja hj ei ole sugugi sama mis moment või ilus eesti keelne vääne.
Viimane väide ksf! Dadil ka sinna samasse auku läinud - hj ei ole võrreldav hj-ga...
Aga ega sel mingit tähtsust ei ole, see pole siin mingi õigekirja, füüsika ega matemaatika foorum ja kes seda ikka loeb või keda see huvitab peale Kaitsepolitsei ja FSB, vb ameeriklased lasevad ka pilgu diagonaalis üle.

[v6sa]

...
Aga see küll päris nii ei ole, et 2 x kiirendav ülekanne vähendab ülekantavat võimsust 2 x .
...

Oho, selle väite kohta tahaks kohe tõestust. Ma olen seni siis valepidi asju mõistnud.

Mis puudutab mootorite võrdlust, siis siin peab vaatama väändemomendi kõveraid, mitte võimsuse numbrit. Võimsus on väändemoment korda nurkkiirus ja sellisena enamasti kasutu number. 120 hj traktor ei saa olla jaksitum, kui 90 hj, kuid on täiesti võimalik säärase pööretevahemiku olemasolu, kus mainitud 90-jõulisel on pöördemomenti enam. Eriti siis, kui me räägime erineva põlve mootoritest... Aga see on juba räme ohvtoopik.

[dad]

Aga see küll päris nii ei ole, et 2 x kiirendav ülekanne vähendab ülekantavat võimsust 2 x .

Kass palderjanist eemale!!! Muidu hakkad siin veel füüsikareegleid painutama...

Dad.

[dad]

Mis puudutab mootorite võrdlust, siis siin peab vaatama väändemomendi kõveraid, mitte võimsuse numbrit. Võimsus on väändemoment korda nurkkiirus ja sellisena enamasti kasutu number. 120 hj traktor ei saa olla jaksitum, kui 90 hj, kuid on täiesti võimalik säärase pööretevahemiku olemasolu, kus mainitud 90-jõulisel on pöördemomenti enam. Eriti siis, kui me räägime erineva põlve mootoritest... Aga see on juba räme ohvtoopik.

Ei tea mina, kes ja mida väänab aga tihtipeale on vanad ja laisad mootorid mitmes kohas etemad, kui uued ja edevad, jama on nendega rohke küll aga minusugusel vanainimesel see rapsimine enam väga pinget ei pakugi...

Dad.

[Marko]

Pole sel paldeka uimas kassi mõistusel häda midagi. Rihmarataste ülekandearvu on lihtsam arvutada läbimõõtudest, tulemus on sama. Ja ülekandest läbi tulev pöördemoment muutub väiksemaks/suuremaks vastavalt sellele kas ülekanne on kiirendav/aeglustav. Võimsus ei kao kuhugi, kui mitte arvestada ülekande omatarvet.

[MeelisV]

Nii käisin Teisipäeval Laagri ja tihendikeskuses Laki tänaval ja pakuti rihmaratast läbimõõduga ca 350mm mootori otsa hinnaks 132 euri+käive.Loobusin sellest pakkumisest kuna see projekt läheks siis liiga kulukaks ca 400euri.Mootor juba maksis 200, ja siis rihmaratas 132 koos käibega ja sisu ka ca 20 euri.Lähen lihtsamat teed pidi ja lasen tööjuures mootorile uue rihmaratta teha.Peast käis veel selline õudne mõte läbi kui see ca 350mm rihmaratas väntvõlli otsas on ,siis ta võib väntvõlli otsa ära murda.Lisaks Honda kloonidel käivitusmehanismi kõrvad ka suht haprad kui mootoril suur koormus taga.Täna sai päev otsa netis otsitud rihmarataste ülekande valemeid ,midagi erilist ei leidnud (kooli lõpust ka parasjagu aega möödas ei mäleta enam midagi). Originaal rihmaratas mis saevõlli otsas on on 133 mm ja sama ka originaal 3 kw el mootori otsas mis teeb 1400p/min. Honda kloon teeb ,aga 3600p/min. kas oleks optimaalne kui mootori otsas olev rihmaratas oleks läbimõõduga 266mm ja saevõllile jääb originaal rihmaratas 133mm?Leidsin ka mingi valemi netist : 3600/266*133=1800p/min

vana mootor tegi 1400 p/min uus teeb 3600 p/min seega vahe on 2,571 korda
ehk sama saeketta kiiruse saavutamiseks peaks mootori rihmaratas olema 2,571 korda väiksem
ehk uue ratta mõõduks võiks siis olla ~ 51mm mis on liiga väike sellistesse tingimustesse
kui rihm on z profiil siis neid peaks olema min. ehk 2 tk aga pigem 3 tk kõrvuti ja ka siis on 51mm ratas liiga väike kandmaks edasi jõudu mootorist rihmale millele on rakendatud tugevat koormust ilma et hakkaks libisema lisaks veel ehk niiskus ja tolm.
rihmaratas võiks siis olla pigem see sama 133 või isegi suurem aga seega siis peaks olema hoopis ketta poolne ratas 2,571 korda suurem (kui mootoril oma jääb 133 peale) ehk siis veetav ratas peaks olema ~342mm hea on selle asja juures see et siis on kettale lisaks ka rihmaratas nn. hoorattaks

mul aga ka küsimus kas see mootor kannatab üldse rihmülekannet ?
kas ja kuidas elab väntvõll ja selle laagrid üle pideva külgsuunalise jõu ?
ehk on mõistlik kasutada mingit vahelüli - laagripukki, käigukasti vms.

[Veteran]

Kui saevõllil on suur rihmaseib, siis minu meelest see segab saagimist, st. ei saa kasutada kogu saeketast, pikk puu läheb vastu rihmaseibi, kui te nüüd mu jutust aru saate...

[maisalup]

Ja siit mõttetera, mootorile 100mm ja võllile 200mm seib, jube hea kui oleks saevõll niipalju pikk, et saeketta ja rihmaseibi vahe oleks 60cm vähemalt, siis saab panna mootori ja seibi sinna poole kus on juba lõigatud pakud, mitte pole pikk puu. Suht segane jutt. Mul 200mm seibiga 850mm kettal jääb puu lõikamiseks max 28cm. Siinkohal oleks võibolla mõistlik kasutada kett ülekannet, seal on võimalik kasutada väiksema mõõduga rattaid. Ja keti pingsus ei hakka ka väntvõlli murdma.

[diesel]

alternatiiviks rihmarataste suurendamisele oleks ehk rohkem pöördeid kannatava ketta soetamine?
oma saele soetasin 700 millise ketta, mille tööpöörded pea 3000.

[Laurts]

Kas teemaksolev Ilmarise kreissaag (olgu ta siis 3 või 4kW mootoriga) läheb 16A peakaitsmega iga mats tööle või on oht et see 16A kaitse võib seal midagi kõhklema hakata? Alajaam on max 100m kaugusel ja sealt tulevad värsked juhtmed

[vanaain]

Läheb jah.

[aavu]

3-faasi puhul ca 6A faasis pole nagu kaitset välja lööv. Käivitusmomendil võib ampreid rohkem olla aga olenevalt kaitsmest (A,B või C) peaks C kannatama küll. Kui mootor on ühefaasiline (väheusutav variant), siis ca 18-20A peaks käivitamisel isegi C kaitsme välja lööma.

[mlsluik]

A tunnusjoonega automaatkaitsmeid vist tavakasutaja ei kohtagi, B,C ja D aga küll. Kui C kaitse oma 10x lühivoolu kordsusega võib veel välja lüüa siis D tähistusega kaitse oli vist juba poole võimasam, iseasi mis sellepeale vanad juhtmed ja ühendused seinapeal teevad. Kui saag juba käib siis on ka 16A peakaitse piisav Ilmarise saele isegi kui vool jõuab saeni mööda vanu alumiiniumkaableid...