[tonuonu]

Paar teadet eespool on tema telefoninumber. Aadress on tal Pärnus Lennuki 1a-12 ning see asub Pärnus Riia poolses raudteejaama läheduses. Samas kuna ma seal käisin sain ettekujutuse, et tegelikult pole seal vaadata midagi. Vähemalt nendele, kes kodutöö on internetis ära teinud. Küll aga on see mees teinud ära korraliku töö info süstematiseerimise alal kuid ei tea midagi Internetist. Kui juba sinna lähete võtke läpakas kaasa ja näidake talle miskeid asju internetist samal teemal. Samuti võtke tema need käsikirjalised materjalid ning toksige kuhugi internetti ümber. Niimoodi seal ükshaaval vanainimest tülitamas käia on ka narr.
Ma tegin tema loal koha peal hulga fotosid ning pildistasin maha materjali, mille kohta ma internetis infot polnud näinud. Kõik selle panen kuhugi varsti välja. Kui see materjal on välja pandud, lähen ehk uut materjali tooma. Ainult enda jaoks käimine on selles mõttes paha et ta juures on sadakond inimest käinud (nii ta ütles).
Mõned asjassepuutuvad videod:

http://www.youtube.com/watch?v=1V9FRAqpV2A

http://www.youtube.com/watch?v=hSgL0Ie4zrI

http://www.youtube.com/watch?v=zi7Yf8-sAxM

Minu lühikokkuvõte - asi täitsa töötab AGA ta tahab palju hooldust ning iga max 100km tagant peatumist tankimiseks. Tegelikult on riskantne genekat tühjaks sõita kuna ta kuumeneb üle ja läheb puruks. Tema kasutamiseks tuleb kaasa vedada ligi 2m kõrgust potti, mida ei anna kuidagi lihtsate vahenditega madalaks ratsida. Kui sellega olete nõus, võtke suvaline tünn ja laske interneti õpetuste järgi asi kokku keevitada.
Kui aga ei taha vedada autos raudahju siis tuleb minna hoopis algusesse tagasi ning püüda tänapäevaste võimaluste raames midagi uut välja mõelda. Miks mitte puugaas, kuid tema mõõdud tuleb alla saada! Tema hooldus iga max 1000km pole vastuvõetav. Seepärast minu ettepanek on teha väiksemas mõõdus töötav mudel, mis oleks vähemalt osades parameetrites senistest töödest parim. Tänapäeval peaks saama teha mõningad asjad paremini - näiteks üle kuumenemisel juhtida reaktorisse vett, mis laguneb põlevaks gaasiks (kasutegur!) ning jahutab ka samas. Paar moodsat andurit ning mikroprotsessor teeksid imet. Näiteks peaks proovima Lambda andurit uurimaks gaasi koostist. Ma arvan, et mingi pisike edasiminek on minu poolt tehtud ja paar kritseldust on mul paberi peal veel, mida mõni teine nädalavahetus proovin.


update - http://no.spam.ee/~tonu/puugaas/ panen temaatilisi fotosid ja materjale

[kass]

Pole selle teemagagi kursis, aga kas mitte sakslased suure sõja ajal sõidumasinatel ei kasutanud mingeid väiksemamõõtmelisi (vähema kõrgusega ) gaasiseadmeid? AUTO-UNIONI pildiraamatuski on fotod ühest (vist oli Wanderer) suuremast sõiduautost gaasiseadmega. Ees olid mingid pütid, ilmselt veefiltrid/jahutus ja taga pakiruumis generaator ise. Omal raamatut pole, piltidelt tehnilist infot ei leia, lihtsalt auto fotod.
Militaarnetis hr. Kruuda on kajastanud retke Venemaale 2 masinaga, üks väidetavalt puugaasi küttega, Soomes valmistatud seadmega.

[indrek]

Kuidas on Pärnu isendil lahendatud gaasi puhastamine ja jahutamine?
Üks oluline probleem generaatori puhul on ka kõrgeid temperatuure taluva filtri leidmine.

Kõrgust on võimalik vähendada küll, aga seda toitepunkri suuruse vähendamise teel, millega kaasneb paraku tankimiskordade suurenemine. Kui vaadata jooniseid, siis põlemiskamber moodustab kogu generaatori kõrgusest vaid väikese osa. Teatavasti lisandub seniste konstruktsioonide puhul uus küttematerjal põlemisruumi üksnes raskusjõu mõjul. Kui tahta ühe tankimisega kaugemale sõita, siis peaks kütuse etteandmine toimuma mingil muul moel, samal ajal silmas pidades, et toitepunker peab jääma hermeetiliseks.

[tonuonu]

http://www.os1.ru/article/history/1999_0...img/02.jpg on väikseim puugaasigeneraator, mida mina tean seal auto taga kastis. Samas pole ma leidnud mingitki vihjet selle kohta, kuidas see saavutatud on. Üks võimalus on selline, et lihtsalt tehti kompromiss ning sõidad ntx 25km puugaasiga ja selle lõppemisel bensiiniga. Ka Pärnu onu ei teanud midagi peale sellise auto olemasolu fakti.
http://no.spam.ee/~tonu/puugaas/ on siis nüüd minu katsetuse pildid ning ka Pärnus käimise pildid saabuvad kohe.
Ma seda põlemise osa ei pildistanud kuna arvasin, et enne avaldamist teen katse korralikumalt üle. Aga las parem olla see kui mitte midagi. Igatahes leek oli suur ning piltide pealt on näha et pole kärsanud isegi paber sealsamas kõrval ananassipurgi peal. Samas sealt purgi serva vahelt tuli gaasi mis põles ja mitte vähe. Täpilise purgi peal olev värvidefekt oli seal juba varem.
Pealmine terasvõrk oli mul pandud hapniku hajutamiseks ning lootuses, et siis tuleb leek ja kuumus vähem üles. Mul oli seal otsas ajutiselt sellesama kruusi plastikkate otsas aga see kärssas peaaegu kohe ära. Kusjuures kaane jäänuste pealt on näha, et kuumus saabus eelkõige mõõda tassi seinu, mitte läbi võrgu. See aga viitab, et allpool pidi päris tuline olema.

[tonuonu]

Kuidas on Pärnu isendil lahendatud gaasi puhastamine ja jahutamine?
Üks oluline probleem generaatori puhul on ka kõrgeid temperatuure taluva filtri leidmine.

Mind natuke üllatas, et tema filter nii väike on. Aga tal on seal sees roostevaba treilaast ning selle puhastamine käib kõigest veega pesemise abil. Ta jutust tuli välja, et puhastamine polegi niiväga suur probleem, tee kuidas tahad, ikka töötab. Näiteks üks variant oli tal olnud kanalisatsioonitoru esipamperi all, kus oli kogu pikkuses latt sees keskel ning selle peal poolkuud kordamööda üleval ja all. Gaas käib muudkui edasi-tagasi ning kogu saast jääb torusse. Toru puhastamiseks keera aint otsast vint lahti ja tõmba kogu sisu välja.

Kõrgust on võimalik vähendada küll, aga seda toitepunkri suuruse vähendamise teel, millega kaasneb paraku tankimiskordade suurenemine. Kui vaadata jooniseid, siis põlemiskamber moodustab kogu generaatori kõrgusest vaid väikese osa. Teatavasti lisandub seniste konstruktsioonide puhul uus küttematerjal põlemisruumi üksnes raskusjõu mõjul. Kui tahta ühe tankimisega kaugemale sõita, siis peaks kütuse etteandmine toimuma mingil muul moel, samal ajal silmas pidades, et toitepunker peab jääma hermeetiliseks.

Kusjuures 100% hermeetiline ei pea olema. http://www.gengas.nu/byggbes/ix.shtml oli minu eeskujuks kui otsustasin asja maha lihtsustada ning lihtsalt lubada tal pealt õhku võtta. Samas jah, punkri madalamaks tegemine tekitab absurdse olukorra, et läbisõit saab olema üliväike pluss ka kasutegur langeb järsult. Kuumus ronib mööda punkrit üles ning osaliselt on gaasigeneraatori kasutegur just selles, et kuumus kasutatakse juba kütuse kuumutamiseks ära. Pealelaadimisega kambri puhul see efekt väheneb.
Mul on uurimises see suund, et leida meetod odava, kuid väikese gaasigeneka tegemiseks. Selle kõrgus oleks madal ning kui neid laduda 10tk kõrvuti tuleb ehk miskit välja. Kuigi ma pole eriti optimistlik selle õnnestumises, on põhimõtte testimine võimalik kui ehitada üks seade valmis ning sellega ma tegelengi.

[tonuonu]

Veel üks oluline link antud teemal http://www.ekomobiili.fi/Tekstit/woodgas_as_fuel.htm

[gaz-24]

üks variant oleks ju ka veel selline, et kusagil kodus on sul olemas puugaasi generaator, ning kompressori abil täidad autos oleva gaasipaagi. sel juhul jääks autosse ainult reduktor ning gaasipaak (nagu 102 gaasil sõitvatel autodel) iseasi on muidugi see, kust leida nii võimas kompressor, mis suudaks ballooni näiteks 100bar sisse pressida.
ning tuleks välja arvutada mitu km sellega sõita oleks võimalik, kui oleks näiteks 50L paak. minu arvamuse järgi saaks seda testida tavalise gaasiauto peal, lihtsalt tuleks sinna puugaas sisse tankida.

[indrek]

Kui meenutada puugaasi koostist, siis üle 50 % sellest moodustab ikkagi õhulämmastik, mis põlemisprotsessist osa ei võta. Seega, kui tahaksime puugaasi veeldada, siis lämmastik tuleks paratamatult kaasa, vähendades oluliselt paagi efektiivset mahutavust (vähemalt propaani puhul täidetakse paak maksimaalselt 80%, nii et puugaasi puhul oleks 50 l paagis oleks kuni 20 l põlevat gaasi). Veeldamiseks kuluv energia on samuti märkimisväärne.

[gaz-24]

niisiis ei olnud kuigi hea mõte, kuid teine küsimus on see, et kui panna see generaator mikrobussi, ning tankimine käiks bussi katuselt (Pärnu mees rääkis, et kellegil oli olnud soov paigutada see sama agregaat moskvitsi pirukasse nii, et kuut jääks peale.
ühesõnaga, kui see generaator on väljas, siis välisõhk jahutab teda kuigipalju, ning et kollektor väga kuumaks ei läheks, on seal topelt seinad. kuid selles piirkonnas, kus söed on, seal ei ole ju topelt seinu (jooniselt aga paistab, et selles piirkonnas on aga kõige kõrgem temperatuur. mismoodi see tuleks lahendada, et kollektorile jääks piisav jahutus ka siseruumis? kas tuleks sinna ka topelt seinad teha või kuidas?

[valdo]

... kas mitte sakslased suure sõja ajal sõidumasinatel ei kasutanud mingeid väiksemamõõtmelisi (vähema kõrgusega ) gaasiseadmeid?

http://www.autogallery.org.ru/m/forv848d.htm - viis esimest pilti Andreile minu saadetud, tegu on sõja ajal ühe Saksa tagalateenistuse ülema puugaasigeneraatoriga Ford-V8/40ga Tallinna tänavail...

Pildioriginaalide omanik (algselt 6x9 negatiivid) on minu üks endine kolleeg, praegu pensionil.

[pppp]

Otsisin ka muud võimalus temperatuuri mõõta kuid seni tulutult. On miskid lasermõõteriistad kuid nende lagi on 600 kraadi kandis. Sellist aparaati mis lubaks mõõta üle 1000 kraadiseid temperatuure ma pole leidnud.

Need EGT kellad, mida igas tjuuningupoes müüakse, ei sobi? Termopaar oli mäletamist mööda seal anduriks, skaalad lähevad ikka üle 1000 kraadi. Maksab seniste kulutustega võrreldes ilmselt palju, aga kui on vaja mõõta, siis on vaja mõõta...

Näiteks peaks proovima Lambda andurit uurimaks gaasi koostist.

Tavaline auto (narrow-band) lambda mõõdab hapniku hulka gaasi koostises ja seda suht kitsas vahemikus. On selle parameetriga miskit peale hakata antud juhul?

[tonuonu]

üks variant oleks ju ka veel selline, et kusagil kodus on sul olemas puugaasi generaator, ning kompressori abil täidad autos oleva gaasipaagi. sel juhul jääks autosse ainult reduktor ning gaasipaak (nagu 102 gaasil sõitvatel autodel) iseasi on muidugi see, kust leida nii võimas kompressor, mis suudaks ballooni näiteks 100bar sisse pressida.
ning tuleks välja arvutada mitu km sellega sõita oleks võimalik, kui oleks näiteks 50L paak. minu arvamuse järgi saaks seda testida tavalise gaasiauto peal, lihtsalt tuleks sinna puugaas sisse tankida.

Lühidalt - ei tööta. See Pärnu onu oli ka asja natuke uurinud ning gaasiseadmetega autod ei toimi päris niisama olukorras, kus tegemist pole vedelgaasiga. Puugas ikka rohkem bensiini asendajaks sobib. Samas ikkagi vähemalt ideid peab välja käima ja mine tea, äkki keegi teeb äragi.

[tonuonu]

Need EGT kellad, mida igas tjuuningupoes müüakse, ei sobi? Termopaar oli mäletamist mööda seal anduriks, skaalad lähevad ikka üle 1000 kraadi. Maksab seniste kulutustega võrreldes ilmselt palju, aga kui on vaja mõõta, siis on vaja mõõta...

Uurin asja. Ma ei teadnud, et neil midagi sellist on, muidu oleks juba täna saanud küsida.

Tavaline auto (narrow-band) lambda mõõdab hapniku hulka gaasi koostises ja seda suht kitsas vahemikus. On selle parameetriga miskit peale hakata antud juhul?

Võimalik. Ma pean natuke nuputama ja katsetama. Praegu ei taha kõiki ideesid välja rääkida. Otsest saladust ju ei ole aga ei taha end lolliks teha kuni ei tööta

[tonuonu]

ühesõnaga, kui see generaator on väljas, siis välisõhk jahutab teda kuigipalju, ning et kollektor väga kuumaks ei läheks, on seal topelt seinad. kuid selles piirkonnas, kus söed on, seal ei ole ju topelt seinu (jooniselt aga paistab, et selles piirkonnas on aga kõige kõrgem temperatuur. mismoodi see tuleks lahendada, et kollektorile jääks piisav jahutus ka siseruumis? kas tuleks sinna ka topelt seinad teha või kuidas?

Eesmärgid ja vahendid on siin natuke sassis. Kuigi ülekuumenemine jms on probleemiks on eesmärke kaks:

1. Hoida kuumus reaktori sees. Iga gramm puitu mida sa põletad ülejäänu kuumutamiseks on kadunud puit.

2. Jahutada väljuv gaas võimalikult alla. Asi selles, et esiteks võib ta ise süttida hetkel kui teda õhuga segatakse ning teiseks on ta kuumana nii hõre, et põlevat materjali ühes kuupsentimeetris peaaegu polegi. Aga bensumootori silinder on pisike.

Need kaks asja tuleks võimalikult nii ühendada, et väljuv soojus kõik reaktorisse tagasi saaks. Mina oma katses seeõttu panin mitu kihti metalli ümber. Õhk on ise päris hea isolaator ning tänapäeval saab nende vahele omakorda miskit kivivilla vms panna.

[valdo]

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...id=2209793 - soovijaile puugaasi kohta kirjandust saadaval.

[tonuonu]

Valdo poetab järjest kuldmune. Ma tegin siis pakkumise ära ja kui kätte peaks saama, skaneerin sisse ja panen võrku.

[kass]

Raamatus on 200 lk ja nagu eelnevalt ühes postituses mainisin, keskendutakse põhiliselt AI-AI ja ZIS 5 gasogeenseadmetele aga on ka hulk üldist teooriat alates puuklotside kujust ja suurusest lõpetades.....Aga asjalikumat juttu sealt välja noppida on küll ülesriputamiseks.

[2715]

Seda teemat lugedes tekkis mõte panna siia kirja omad kogemused gaasigeneraatori kohta.Alguse sai asi Pealtnägijas näidatud joonisest.
Esimene eksemplar polnud just kiita-käivitamine võttis kaua aega ja
mosse üle 70 välja ei läinud.Samuti tahtis asi tihti segamist.Teine eksemplar
sai juba parem-käivitus kiiremini ja segamist ei tahtnud.Kolmas variant sai
veel parem-jõudu oli rohkem ja kütusekulu vähenes.Selle peal sai siis
hakatud katsetama igasuguseid põlemiskambri kujusid ja suurusi.Samuti
sai selgeks,et õhudüüside suurus ja arv mängivad suurt rolli.Kui teha liiga
suured õhudüüsid siis ei tööta asi väikestel koormustel.Kui liiga väikesed
siis ei saa piisavalt gaasi suurtel koormustel.Samuti on tähtis õhuaukude
arv-kui liiga palju,ei jõua õhk keskele ja klotsid jäävad rippu.Kui vähe,
siis jääb aukude vahelt põlemata.Mida peenem põlemiskamber,seda kiiremini
käivitub.Kahjuks seab piiri punkri ja kolde läbimõõdu erinevus-mida väiksem
seda vähem jäävad klotsid kinni.Gaasi jahutamine on ka väga tähtis,sest
peale jahuti lisamist sai kohe kiirust juurde.Filtrite ja jahutite ehitamisel
peab arvestama,et igale poole koguneb vett.Endal sai asi tehtud nii,et
vesi kogunes põhja alla 80mm torusse,kus on kraan ja sees mingi tigu,mida saab otsast välja võtta.Vett peab iga generaatori täitmise ajal välja laskma,et mootorisse ei tõmbaks.Segustit ei soovitaks teha karburaatori
peale vaid alla,sest gaasis sisalduv niiskus kipub sinna kogunema.Mul oli
ka bensiiniga sõitmise võimalus olemas.Toimis see nagu 2lõõrine karburaator-algul avanes gaasiklapp lõpuni ja siis hakkas avama karburaatori klappi.Selle masinaga sai 2aasta jooksul maha sõidetud üle
70 000 km.Kui kellelgi on asja vastu huvi,siis küsige julgelt.

[gaz-24]

Segustit ei soovitaks teha karburaatori
peale vaid alla,sest gaasis sisalduv niiskus kipub sinna kogunema.

mis moodi on lahendatud segusti?
kas otse karburaatori all oli vahetükk?
kas pilte pole asjast?

Mul oli
ka bensiiniga sõitmise võimalus olemas.Toimis see nagu 2lõõrine karburaator-algul avanes gaasiklapp lõpuni ja siis hakkas avama karburaatori klappi.

sain ma õieti aru, et väikesel ja keskmisel koormusel sõitsid gaasiga, ning suurtel koormustel gaasi+bensiiniga?

[2715]

mis moodi on lahendatud segusti?
kas otse karburaatori all oli vahetükk?
kas pilte pole asjast?
Segustist on mõni pilt olemas.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer/sets/244769
Bensiini andsin ainult siis,kui oli vaja näiteks linnas järsult kiirendada.
Bensiini andmisel on ka see häda,et gaasil on süüde palju varasem kui
bensiinil ja kipub detoneerima.Bensiini karburaatorisse pumpamiseks
oli sapaka soojenduse pump,mida sai vajadusel sisse lülitada.
Härra Aaviku kohta veel niipalju,et kunagi ostis tuttav Krabilt ta käest
generaatori,mis meil tööle ei hakanud.Põhjus oli selles,et kolle on liiga suur
ja põlevat gaasi oli nii vähe,et auto üle 2 käigu liikuda ei jõudnud.
Selle järgi sai mul tehtud esimene generaator mida ma 2 nädalat ümber
ehitasin.