(01-02-2018, 20:06 PM)andres21 Kirjutas: (01-02-2018, 19:17 PM)spitfire Kirjutas: (01-02-2018, 16:57 PM)Prii Kirjutas: Seega ma isiklikult ei üldistaks, kuidas peab sõitma, kuna masinad, nende süsteemid ja juhtide oskused on väga erinevad. Sellega olen nõus, et libedaga sõitmist peab harjutama, nagu iga teist asja ning liigselt elektroonikale ei tohiks lootma jääda. Siiski, kui on küsimus, kas stabiilsuskontrollile "jah" või "ei", siis ma olen pigem nende "jah"-ide poolel.
Täpilt nii ongi. Kõik sisteemid on progetud erinevalt ja ka reaalselt toimivad erinevalt. ABS ühel auto ei ole sama ABS mis teisel. Nad käituvad kõik erinevalt. Juht peab ikka ise oma auto tugevusi ja nõrkusi tundma ja tunnetama.
Kui X5-l need kolmetähelised asjad (kasvõi osaliselt) välja lülitada siis on auto kiilakal sisuliselt juhitamatu. Siis alles saad aru mis tööd need vidinad tegelikult teevad.
Mul on praktiliselt kõik võimalikud lisad peal ja nõustun eelkirjutajatega ainult selles, et püsikiirusehoidjat ja sõiduraja hoidjat halbade teeoludega ei kasutaks, seda eriti kurvides, kus on vaja parema pidamise saamiseks kurvist väljudes kergelt gaasi anda. Ülejäänud lisad, seda eriti ESP on kaasaegsetel autodel ikka juba nii head, et toimetavad paremini ja kindlasti kiiremini kui kogenud juht. ESP tõmbab libedal momentaalselt auto juhitavaks, ilma et juht peaks rooli lappama.
Kõik õige aga see liiga tark auto ju EI TEA, kuhu SINA minna tahad!!!
Aastal 2018 on sõnakõlksust "auto kaotsas juhitavuse" saanud reaalsus! Täna ei kaota enam juht suunda, kaotab auto! Näiteks laubaka algse tekke ajahetk: tahad kraavi keerata aga auto ei lase! Ja ei lasegi, hoiab oma sõidujoont... Teine asi, kui auto läks natuke libisemisse ENNE kurvi ja auto mõtleb, et peab OTSESUUNAS liikumise tagama aga juht tahab keerata. Klassikaline "kontraga kurvi" juhus... Pimedas väga lihtne tekkima, kus tuleb autot SUNDIDA kurvi läbima. Jah, seda võib lugeda juhi veaks ja teeoludele mittevastavaks kiiruseks - nõus! Aga see on reaalsus.
Ehk tegelikult peaks hakkama Politsei UURIMA ja autode pardaarvutite logisid võimalusel vaatama jms, et MIKS üks või teine õnnetus tekkis. Kui suur osa ol iInimese tegevusel/tegevusetusel ja kui suur osa elektroonika sekkumisel. Suvine kuiv on raudselt kõik ära testitud aga nagu rootslaste põdratest on paljudele tootjatele olnud komistuskiviks (Hilux eelmise ja praegusega läbi kukkunud,
uus tehti suisa ümber selle tõttu!!!) on ka konkreetsed talvised olud enamuses testimata! Ega siis autoajakirjanikudki avariisituatsioone saa imiteerida, sest need lõppevad enamasti ikkagi autode mingi kahjustusega! Neid, eks võivad omale ka autode lõhkumist, on üksikud ja need ei testi kunagi lumes... A'la klaarkson&ko jms rohkem showkaader. Kui on jälle talverehvide test, ei testita autosid. jne. Ehk mina pole siiani veel näinud ega lugenud mitte ühte ADEKVAATSET elektrooniliste abimeeste testi ei kuivades ega ka libeda-talve oludes.
Ainus test, mis meelde tuleb, on kadunud "Raua-Roberti" arvamus A8 omadest - jama! Olevat kogu oma elektroonikaga põllule lennanud, kui ilma nendeta oleks Lepikson auto suutnud teel hoida... Aga jällegi "oleks ja poleks", mõõdetud laboritestidele sarnaseid katseid pole. Rallisportlase tagumik ei ole taadeldud mõõteseade, isegi Loebi oma mitte