(04-09-2024, 11:13 AM)TeeTL Kirjutas: Näiteks et kuidas elektrooniline skaalaindikaator uute FM sagedustega kohanes?
Temal pole sellest muffigi, numbrid skaalal muidugi valed, aga raadiot häälestatakse pingega (potekas) ja selle järgi näitab ka skaala.
(04-09-2024, 11:13 AM)TeeTL Kirjutas: Mil määral see BT täisautomaatne peaks olema või saab olla? Teine küsimuskoht on veel ka kasutuse käigus allika ümberlülitamine raadio->BT->raadio.
BT moodulid mul olemas stereo ja mono, neist stereol indikatsiooni Led, mis küll nõmedalt vilgub, aga siiski näitab, kas teloga ühenduses. Samas diferentsiaalväljundiga (2 x 2 otsa) ja pigem poolenisti D klassi võimuga (kõrvaklapi ühendamiseks näiteks), ehk siis filtreeri, võimenda, liida .... läheb mõttetult keeruliseks. Mono moodulil aga pole muffigi, ainult audio väljund. Seega tegin nii, et kui tekib BT kanalisse heli, siis lülitab ümber. Ja kui heli pole olnud 10 sekundit, siis lülitab tagasi. Ei mingit rohkemat lisatarkust. Aga see mono moodul armastab inglise keeles lobiseda, näiteks kui toite moodulile annad jne. Taaskord leiuta ja nuputa, kuis sellest normaalselt üle olla. Sellel mono moodulil on veel üks häda, kui vool maha võtta, siis järgmisel pingestamisel peab uuesti BT paaritama, sidumine ei funka enam. Õnneks autos pinge alati olemas ja BT mooduli voolutarve vaid mõned milliamprid. Ehk siis niikaua, kui massilülitit vm. ei näpita, väga lihtne kasutada.
UKW, CB ja DB heli/kanali vahetus on tehtud lihtsa dioodkommutaatori abil, oma BT liidestasin samamoodi. Et siis UKW töötab edasi, aga helivõimenduse transi (mille taga on diood) toite võtsin ära, kui BT mängib. Paraku dioodkommutaator ja ka lõppvõimu lahendus tekitavad sisselülitusel, kanalivahetusel popse ja mütsatusi. Jätsin nii, see on ju originaal.
Asi valmis ja videogi tehtud (vajuta siia). Aga enne seda kiusas ikka korralikult. Vene värk, no kiusas ikka mõnuga, tuletas mu väga varast noorust meelde, kui vanematel oli sapikas, mis sigatihti remonti vajas ja korduvalt teepeale jättis, et siis mõne VAZ-i slepis kuhugi jõuda. Eriti on meeles, kui isa taas sapika garaaži pani ja nukralt vaatas ta poole, ning ütles: "mootor kaput". Aga raadios, osa juhtloogikat vajas UKW toitepinget 10V ja see paar milliamprit oli raadiole liiast, no mis teha, vene KT361 vajas väljavahetamist. Ja siis kella (tal hoopis äratuskell, mitte taimer) jama. Keeran testimiseks toitest voolu välja ja oh sa püha müristus, raadio kukkus möirgama. Kord tegi nii, kord mitte. Saa siis aru, kas mu juhtmoodul lollitab ... tegelt oli asi äratuskella juhtransi jalas, kus oli külmjoode ja nii "äratus" juhuslikult peale läkski.
Elektroonika poolt veel üks huvitav skeemilahendus, mida pole kuskil näinud. Nimelt helivaljuse nuppu pote pole ühendatud lõppvõimendi (tegelt tema eelvõimendi) sisendisse, vaid tagasiside ahelasse (muudab võimendustegurit hoopis), nii saab mürisevast vene helivõimendi kivist üle, vähem sahinaid.
Ja plommijaga sain ka hakkama, head nõu ei tulnud, võtsin siis musta küünla ümbrise (mis ei põle, küünal põleb selle sees) sulatasin selle plommiks, siis plommija soojaks ja voila. Tuli palju paremini välja, kui originaalis oli.
Uhhh, tõeline maraton oli, tõeline pingelangus kah, arvatavasti teist nii hästi mängivat originaal vene raadiot polegi vast olemas. Põhimõtteliselt on see raadio mõistliku summa eest saadaval, aga enne pakun paarile oma tuttavale.