[aatom]

Minu vanade autoraadiote hullus on saanud uue pöörde, üldiselt ma vene tehnikat ei kogu, aga seekord tuli Osta-sse müüki selline loom: Тонар РП-303А
Kuna tegemist on nii teistmoodi isendiga ja siin loevad paljud vene tehnika huvilised, siis mõtlesin siia teha tänapäevaselt tööle saamisest jne jutukese stiilis, nigu Lotust siin foorumis kajastatakse.

Eesmärk siis meie sagedusele ümber kruttida ja tundlikust parandada (etteruttavalt juba tehtud paari päeva tööga) ning automaatne Bluethooth audio sisse panna. Seejärel uuesti "plommida" , et oleks nigu polekski avatud.

Mõned müüa pildid ka, loodan et ta ei pahanda.

[tõnn]

Kui veel vana plomm on säilinud siis tee sellest epoksiid liimiga jäljend.

Kunagi vist oli igal meistrimehel oma plomm.
Kui vana pole säilinud siis tee uus, enda nimeline.

FM konvertereid oli vist isegi selliseid olemas, mis käivad antenni juhtme vahele, niiet sisse polegi vaja midagi ehitada. Kuid vajalik on UKV sagedusala.

[TeeTL]

FM 88...108 sagedustele ümbertegemisel on alati kõige problemaatilisem, kuidas saada kätte kogu vahemik 20MHz(108-88=20), või vähemalt 18...19MHz. 
Nõuka raadiote sagedusvahemik ehk skaala ulatus ehk põhimõtteline reguleerimisulatus oli äkki kusagil 11MHz? (sagedused 63...74MHz).

[Marko]

Esimeses postis on kirjas, et töö on juba valmis, küllap siis sai probleemid ka lahendatud.

[DevilDeVille]

Rublaaja lõpus sai selline poest osteldud ja esivanema 968M sisse omaenese valgete käekestega topitud häälitsema.

[aatom]

Kokku on 3 plommi, ühe jätsin alles jäljendi tegemiseks, kasutasin nn keemilist metalli (see ka epoksiid + metallipuru), aga ebaõnnestusin. Plommi materjal ei kannatanud üldse puutumist. Võib-olla miski õli vm vahele ja vedel epo oleks parem olnud. Aga pole hullu, oma väikese CNC masinaga teen uue plommi pressi. Seal oli lihtsalt ruudu sees number 20. Olulisem, andke nõu, millest (kust saab) musta värvi plommi materjal teha/saada.

Antenni vahel sagedusmuunduri (keskmiselt 70MHz -> 100MHz) kasutamine on korrektselt võimatu tõesti, sest näiteks selle raadio andmetes sagedusvahemik 65,8MHz - 74MHz = 8,2MHz kõigest, aga vaja oleks 88,5MHz - 108MHz = 19,5MHz , 2,4 kordne vahe. Ehk siis kui isegi antenni vaheline sagedusmuundur on regullitav, siis vaid väikest hulka raadioid saad kuulata. Lisaks jube ebamugav reisul näiteks.

Ümber ehitamine ka keeruline (millest täpsemalt räägin hiljem), raske tabada kogu 88,5 - 108 MHz, hetkel toimivana näiteks tegin kompromissi, et Rock FM (Viljandi 87,8 MHz) oleks saadaval, aga teise otsa Vikerraadio 106.1 võtab välja, 107,0 mitte.

Kogu selle jutu peale üts lühikirjeldus, kuis FM raadio töötab, pilt räägib kah rohkem, kui ... sõna:
et saavutada hea tundlikkus ja et lähedane naaberkanal sisse ei prääksuks (tegelt moonutaks heli ka) kasutatakse raadiotes sagedusmuundust kindlale 10,7MHz sagedusele, mis on juba madalam sagedus ja lihtsam filtreerida ning võimendada, kui otse raadio kanalit. 10,7MHz saab tekitada nii sageduse liitmisel, kui ka lahutamisel (võib tekkida olukord, kus vastu saaks võtta nii liidetava, kui lahutatava jaama). Liitmine pisut kvaliteetsem. Ehk siis kui soovitakse Rock FM-i kuulata, siis sagedusgene peab töötama 87,8 + 10,7 = 98,5MHz 

[aavu]

   
https://www.radiomuseum.org/r/videoton_c...687_k.html# 
Sealt: Has both CCIR and OIRT FM bands. FM stereo. Switchable Traffic Info system (ARI?). Meenus, et viimastel NLiidu poolt ostetud IKARUStel oli VIDEOTON autoraadio ja kahe UKV diapasooniga.
Seda INFO nuppu küll ei mäleta.

[Marko]

Teema hiilib nagunii nostalgalisse laienemisse, ma annan siis ka oma viis kopikat torisemise asemel.
Oli mingi liiklusinfo teema küll, ehk isegi tinglikult varane RDS eelkäija? Juttu sellest oli ajakirjanduses, kas ka reaalselt siin tööle hakkas, seda kahjuks ei tea, endal igatahes selle võimalusega raadiot kunagi ei olnud.

PS kui teemaomanik näppu viibutab, koristan kohe oma loba ära.

[xa88]

https://www.radiomuseum.org/r/videoton_c...687_k.html# 
Sealt: Has both CCIR and OIRT FM bands. FM stereo. Switchable Traffic Info system (ARI?). Meenus, et viimastel NLiidu poolt ostetud IKARUStel oli VIDEOTON autoraadio ja kahe UKV diapasooniga.
Seda INFO nuppu küll ei mäleta.

hehe.. 2000ndanatel oli Venemaal müügil ka Lada brändiga cd/mp3 raadio millel olid need 2 sorti FM sagedused olemas:
http://magnitola.net/content/9200-na-kov...k-eto.html
Vähemalt üks neist jõudis Eestissegi ja elas tubli 10-15a minu autos, viimasel ajal elab garaazi riiulil sest CD plaatide lugemine muutus kehvaks ja tegelikult pole mul endam 1din makiga autot ka..

[aatom]

Läheme edasi ikka teemas oleva raadioga.

Etteruttavalt, ma polnud 100+ MHz sagedustel olevate kanalite tundlikkusega päris rahul ja taaskord sai päevake kulutatud, elektrooniline lisa töövidingi tehtud. Nüüd arvatavasti kõige tundlikum ja müravabam nõuka originaalraadio. Aga sellest hiljem kunagi.

Täna aga tutvustan originaalpakendit ja selle sisu. Kaasas on siis kinnituskruvid, eemaldustraadid, juhe kahele kõlarile (sai osta vastavalt autole kas ühele või kahele kõlarile), massijuhe, lisakaitsmed, valjuhääldajad ja kasutusjuhend. See raadio on mõeldud 2105 / 2106 (üks kõlar), 2107 / 2108 (kaks kõlarit), kusjuures tegemist ei ole stereo raadioga, vaid lihtsa mono raadioga. Aga võimsusvõimendi lubab uskumatut 2 oomist kõlarit või õigemini 2 x 4 oomist kõlarit paralleelselt. Audio võimsust lubatakse siis vastavalt kas 4,5W või 7W. 

Valmistatud 1989, müüdud jaanuar 1990.

Raadiol on ka kell, täitsa kvartskell kohe.  Ja üks täiesti ajuvaba funktsioon, taimer. Ehk siis lased näiteks kahe tunni pärast raadio välja lülitada ... milleks?

Tehnoloogiliselt on tegemist lääne mõistes seitsmekümnendate alguspoole elektroonilise lahendusega. Nagu ikka, suur võimas "kurjuse impeerium" on vähemalt 20 aastat läänest maas  .

Aga häält teeb täitsa hästi ja isegi lõppvõimendi on täitsa sahinata, müravaba. Mõistagi, kui kasutada kaasas olevaid valjuhääldajaid, siis miskit head häält sealt ei tule, puudu on nii madalamatest, kui ka kõrgematest helidest.

Tegin kogu kasutusjuhendist (ka skeemid) pildid ja alla saab laadida siit:











Ja kas panete tähele, selle raadio haruldaste metallide sisaldus on ka välja toodud, hõbedat suisa 1,15g  

[TeeTL]

Eks see kellaplokk võis olla mingi unifitseeritud moodul/skeem kusagilt elektronkelladest ja taimeri funktsioon tuli sellega lihtsalt kaasa.
Ning ega tol ajal võis see olla ka täiesti praktiline kaalutlus, miks vähemalt äratuskella funktsiooni autoraadiosse panna. Läheb näiteks peremees kalapüügiretkele või perekond matkale autoga ja on vaja hommikul varajast äratust. Küll siis oleks tore, kui telgi kõrvale pargitud autos hakkab raadiost üürgama virgutusvõimlemine või "olulised uudised" rahvamajanduse saavutustest

Väljundvõimsus 4,5W oli tol ajal nõukamaal 12V seadmete puhul pigem eeskujulik, võrreldes tavalise 2-3W (reaalse) võimsusega. Seda ei teagi, kas sügaval stagnaajal üldse tehti mõnda portatiivset aparaati sildvõimendiga, mis oleks andnud väljundisse näiteks 10W sellise madala toitepingega.

Ostsillaatori ümberhäälestusest oleks kindlasti huvitav lähemalt kuulda. Siin pole küll elektroonikafoorum, aga autoraadio jutud on igaljuhul igatpidi kohased. Ostsillaatori kesksageduse tõstmine iseenesest pole vist kõige suurem küsimus, küll aga sagedusvahemiku reguleerimise ulatus? Et kas olemasolev pöördkondekas või muudetav induktiivsus või varikapi juhtpinge võimaldab 2x suuremat muutmisvahemikku?

[xa88]

väljalülitus taimer on sageli ju ka tänapäeva raadiotel, mis lasevad end mängima jätta peale süüte välja keeramist.

[honkomees]

... Raadiol on ka kell, täitsa kvartskell kohe.  Ja üks täiesti ajuvaba funktsioon, taimer. Ehk siis lased näiteks kahe tunni pärast raadio välja lülitada ... milleks?
...

Üsna vajalik funktsioon ... Kui toimib ka sisselülitamiseks siis on väga hea reisil puhkepausi järel äratama panna ja peamine on et ei jääks pikalt mängima ja akut kurnama kui peremees on uinunud. Vähemalt minul oli ammustel aegadel, no siis kui veel televusserit vaatasin, selge üks asi. Ükskõik kui huvitav saade ka sealt ei tulnud, 15-30 min järel ma magasin ja aparaat töötas tühja kogu öö. See panin taimeriga tunni aja pärast aparaadi tudule ja lasin omale "unelaulu" esitada.

... Ja kas panete tähele, selle raadio haruldaste metallide sisaldus on ka välja toodud, hõbedat suisa 1,15g  

mu mäletamisi oli kõigil nõuka aja lõpu (alates 70-ndatest vähemalt) aparaatidel see väärismetallide sisaldus kohustuslikus korras välja toodud

[aatom]

TeeTL: Jah, jagan ka ümbertegemise kohta kogu infot, ei ole kade. Ja püüan nigu vana koolipapa, võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt seletada. Muide "tina pannud" olen juba 45 aastat  .

Aga etteruttavalt, poolidel tuleb keerde maha võtta, pöördkondet muuta või minema visata, aga varikapi pinge muutmine aitab ainult alumises otsas, ülemine ots muudab vähe ja siis oleks juba miskit pingetõstjat vaja (selles raadios originaalis reguleervahemik 0,91V - 9,1V)

honkomees: Minu arusaamise järgi sellel raadiol on vaid väljalülituse taimer ja tundub loogiline, et kui jääd magama, pärast aku tühi ... 

Aga läheme siis järjejutuga edasi:
Üks pilt, kuis töö käib:



Kaudsete meetoditega saab ka häälestust teha (isegi lääne raadiote juhendites see kirjas), aga nii suure muutmise korral nii keeruline. Seekord sai villand, et sa ei näe, mis toimub ja mida teed. Sai siis spetsiaalne andur spektrianalüsaatorile tehtud (valge juhe raadiosse), suure takistusega ja olematu mahtuvusega, et skeemi tööd ei häiriks. OSC e sagedusgeneraatori sain varasemalt häälestatud, nüüd kõigepealt antenni poolne sisendfilter, siis järgmine (2 tk. neid ongi) häälestatud. Ümar mummu, mis näitabki filtri tööd, peab olema mõlemas sageduse ääres raadiokanali all täpselt.



Ja viimane pilt, mikserist, näeb ilusti ära nii raadiokanali koos filtri mulliga, OSC ja vahesageduse 10,7MHz

[Tegelane5]

/---/

Väljundvõimsus 4,5W oli tol ajal nõukamaal 12V seadmete puhul pigem eeskujulik, võrreldes tavalise 2-3W (reaalse) võimsusega. Seda ei teagi, kas sügaval stagnaajal üldse tehti mõnda portatiivset aparaati sildvõimendiga, mis oleks andnud väljundisse näiteks 10W sellise madala toitepingega.
/---/

 Midagi oli, tõenäoliselt koperatiivitöö kui mitte vabriku oma-ostsin kunagi (vist) Oomipoe leiunurgast sellise lõppvõimu osa. Trükkplaat koos komponentidega, seal oli TDA2003 nõuka analoogid sillas. Järelikult lisa võimendit mis 2X10@4oomi välja andis oleks saanud toota. Põhi komponent, kõige algelisem lõppvõimu kivi oli olemas.

[aatom]

Täna siis, mida skeemis muutma pidin jne.
Kõigepealt mõned võrreldes lääne raadiotega "teistmoodi tehtud" asjad. Alustan kanalile häälestuse värgist, häälestus toimib elektrooniliselt (juhitakse pinget, mida muudetakse potekaga), mitte mehaaniliselt (ferriitpulgad liiguvad poolidesse). Aga poteka otsas on suur ketas, mille peal kummist rõngas. Seda omakorda krutib metallvõll, nii on tehtud siis häälestuse "käigukast". Paraku 30+ aastat seismist oli metallvõll jätnud kummi peale süvendi, nii et selles kohas häälestades nihkus potekas pidevalt / läks ära raadiokanalilt. Ei jäänud muud üle, kui panin muljutud kohta ümara kruvika alla ja andsin kuuma elektroonika pisikese soojapuhuriga. Siis kerge liivapaberiga lihv. Enam raadiokanal ära ei vaju.



Poolidel on häälestuseks ferriitpulgad, peale häälestust vahaga kaetud, et häälestus ei muutuks. Aga sigapudedast materjalist tehtud, kohe lähevad katki. Kui olin nad kätte saanud, siis proovisin vahast riide peal puhastada, kuuma õhu käes. Pagan aga pole nii tehtud, kui läänes, tugevad, vaid hoopis miski metallipuru ja vaha komposiit, muutsid oma kuju inetuteks junnideks  . Ehk siis ääretult ettevaatlik peab olema.



Aga skeemimuudatustest, lühidalt, ehk annab mõtteid, kes mõnda muud vene autoraadiot tahab ringi teha:
* Sisendtransi viskasin välja ja asendasin BFR193 + eelvoolu andmise komponendid. Nii saab tundlikuma ja sahinavabama raadio
* Sisendtransistori sisend pooli keskelt, antenni sisend mitte varikapi keskelt vaid poolile
* Kõik kolm valget pooli L1 L4 L5, võtsin 2 keerdu maha
* Sisendpöördkonde C1 2/7
* Keskmiselt ja viimaselt e OSC poolilt pöördkonde C13 C25 minema.
* Keskel, seal on aasa kujuline pool L3, tegin uue maha keritud pooli hõbetraadist, temaga seotud konde C6 180p -> 120p
* Antenni pistiku juures oleval poolil jätsin alles vaid ühe keeru



Originaalskeem:



Ja muudetud:



Ja võrdluseks kõige sarnasema sisendosaga lääne raadio, Grunding WKC2830

[Raivo]

* Sisendtransi viskasin välja ja asendasin BFR193 ... Nii saab tundlikuma ja sahinavabama raadio
* ... antenni sisend mitte varikapi keskelt vaid poolile

Kirjelduse järgi on asja kallal käinud spetsialist  
Kas see tundlikkuse tõus on kuidagi kirjeldatav/mõõdetav?
Miks sinna kollektori ümber neid kondekaid nii palju on laotud, jääb mulle arusaamatuks.

Seda, et sisend antakse varikapi keskele, näen ma esimest korda.
Ega venelased ei tahtnudki tundlikku raadiot, sest süütesüsteem tekitas korraliku häirete fooni.

[aatom]

Tegelt tegid nõuka insenerid "sitast saia". Varikapi keskelt antenni sisend teoreetiliselt tõstab antennist vastuvõetava signaali pinget ja aitab võnkeringi tundlikumaks, et vene moodi mürisevast sisendtransist (Jfet suurem sisendtakistus, kui bipolaartransil) üle olla. Kas ka päris elus toimis, ei viitsi katsetada. Üllatav on ka kolmel (isegi OSC) võnkeringil hõbetatud traadi kasutamine (parim kõrgsageduse rakendustes). Ja sisendtransistori taga tugevalt balansist väljas oleva (L / C suhe) lisavõnkeringi L3 C6 kasutamine enne reguleeritavat võnkeringi L4 C13. Proovisin korraks teha ka nii, kuis on Grundingi skeemis transi taga (L3 C6 asemel tavaline drossel L302 + takisti R304, varikap ja pool just nii ühendatud), aga tulemus oli oluliselt kehvem.

Muudetud skeemis kasutan head, aga madalatele sagedustele mitte mõeldud transistori (mõeldud 1+ GHz, enamasti 2GHz). Et ta stabiilne oleks ja genereerima ei läheks, siis selleks ongi kollektoris 3.3 konde + juhtvoolu ahelas 470nH + 82p + 1n. Lisaks aitavad signaal pooli keskelt (alandab sisendtakistust), väike sisendkonde 3.9 ja originaalskeemi olematu induktiivsusega L3.

Kui kõik valmis saab, siis panen youtube lingi.

Aga enne, e. järgmisena tuleb kontrollida, kas elektrolüütkondensaatorid on elus või vajavad vahetust (tüüpiline vene tehnikas). Väga seda teha ei tahaks, töömahukas ja sisu väljanägemine muutub oluliselt, aga eks näis.

[aatom]

Pagan, uskumatult, isegi mõttetult palju aega on sellele raadiole kulunud. Lootsin täna õhtuks valmis saada, video kah tehtud ja üles riputatud, aga ei. Vähemalt BT häält juba kuulsin.

Aga kõigepealt elektrolüütkondensaatoritest, reeglina vene värk vastu ei pea ja peaks vahetama, aga õnneks täitsa läbi oli vaid üks suur (pildil keskmine), vahetasin siis juba kõik kolm suurt ära. Pildi pealt näete, et see vaik vm peale valatud, on hakanud servast irduma, mahult väiksemaks nagu kuivanud ja sealt elektrolüüt lahkubki, nii ta enam ei töötagi.  Kontrollisin mõnda väiksemat ka, kuid nendega kõik korras, ei hakanud puutuma. Üllatuslikult mõned on mitte vene päritolu, miski DON peale kribatud, selliseid imeloomasid polegi varem näinud. 



Plommija freesimist alustasin ka alumiiniumist, polnudki nii lihtne, suisa 5 korda sai tehtud. Küll V kujulise freesi ots oli liiga jäme, siis polnud alumiiniumleht piisavalt tugevalt kinnitatud ja nihkus ära. Lõpuks kui tundus, et nigu valmis, pagan, peegelpildis peab ju olema ... Lõpuks õieti valmis, välja lõigatud ja ümaraks viilitud, ka käepide tehtud nn keemilisest metallist. Loodan, et teeb oma töö ära.



Ja pagana BT lisamine pole kah nii lihtne, tahan täisautomaatset teha, juba teine täiesti ümber tehtud juhtplaat ja ikka mõned probleemid vajavad veel lahendamist.



Aga loodan lähipäevil finišisse jõuda.

[TeeTL]

Põnev, et video on tulekul. See vastaks nii mõnelegi küsimusele selgemalt kui tekstiga seda teha saaks. Näiteks et kuidas elektrooniline skaalaindikaator uute FM sagedustega kohanes?

1989/90 esines lääne kondekate kasutamist juba päris palju vene tehnikas. Ei tea, kas saadi lihtsalt soodsaid diile kuskilt või valmistas oma komponentide kvaliteet juba liiga ränka peavalu seadmetootmisel või veel mingi muu põhjus.
Samas ei ole need vene kondekad alati ka läbivalt kõlbmatud. Mõni 50a vana aparaat töötab originaalkondekatega paremini kui 35a vana. Rääkimata 70a vanast lampseadmest, kus elektrolüüte on ainult näputäis ja tõenäosus suurem, et need kõik korraga on toimivaks jäänud.

Mil määral see BT täisautomaatne peaks olema või saab olla?
Tänapäevased autoraadio rakendused on kohati ikka täitsa õudsaks läinud oma "kasutajasõbralikkusega" - istud hommikul autosse ja eelmisel õhtul telefonist poolelijäänud lugu kukub täisautomaatselt ise edasi lõugama, kuigi hommikul tahaks vaikust või mõnd muud lugu. Seejuures ei saa seda funktsiooni välja lülitada, ei telefonist ega raadiost.

BT paaritamine ilma vastavate juhtnuppudeta raadiol vajab küll head/töökindlat lahendust.
Teine küsimuskoht on veel ka kasutuse käigus allika ümberlülitamine raadio->BT->raadio. Et mille alusel seda teha, kui vastavat lülitit raadiol pole? Kas telefonirakenduses heli käivitamisel/peatamisel või kuidagi teisiti...