[Olaf]

Kui juba lintidest juttu tuli siis juhtusin netis sellisele kohale kus mõned pildid ja joonised huvitavatest linttraktoritest.
ww2 aegsed vene linttraktorid

[mrali]

Nüüd ka natuke juttu buldooseritest ja koppadest,põhiallikas 1977.aasta venekeelne raamat \"Spravotsnik stroitelja kabelnõh sooruženii svjazi\".Selle põhijutt on igatsugu sidekaablitest ja kaabelliinide ehitamisest,kuid lõpus on ka lühike ülevaade selliste tööde jaoks sobivaist masinaist.
Buldoosereid on seal pakkuda järgmised:
T-74 baasil D-535,tootja Harkovi teedemasinate tehas
DT-75 baasil D-606,tootja Harkov
Jossi T-100 alusel D-492A,D-493A ja D-687S.Tootja kõigil Tšeljabinski Koljuštšenko-nimeline teedemasinate tehas.Erinevused peitusid eeskätt tööorganis,kuid ka baasmasinas (kahel viimasel oli baastraktori indeks T-100MGP).Lisaks tehti Tšeljabinskis ka T-100-l baseerunud buldooser-kobestit D-513.
DZ-116 oli hiliseim masin ja baseerus see juba T-170-l.
Ning ekskavaatorid,mida pakutakse:
EO-2621-hästituntud JUMZ-6l baseeruv ratasekskavaator.Tootjad tol ajal Kiievi,Saranski ja Galitši ekskavaatoritehased.Praegu tehakse selle edasiarendusi muuhulgas ka Alapajevski tehases \"Stroidormaš\" (vt Vene uuema eritehnika teemat)
E-302B-neljarattaline ratasekskavaator,toodetud Leningradis või Kalininis.Jõuallikas ilmselt D-50 diisel (raamat annab võimsuse 50 hj),kaal 11,7 tonni.
E-304V-põhimõtteliselt E-302 roomikvariant,tootja Taškendi ekskavaatoritehas.Kaal 13,4 tonni
E-652V-raske roomikekskavaator massiga 21 tonni.Kopamaht sel 0,65 kuupmeetrit (302 ja 304 oma oli 0,4 kuupi).Mootori võimsus sel 75-82 hj (mitu varianti?).Tootjad Kovrovi ja Donetski tehased.
Tranžeemasinad olid tol ajal järgmised:
TK-2,kettekskavaator,toodeti Kiievis,baseerus UD-2 mootoriga kergel ratasšassiil
ETZ-161-tootja \"Talleks\" ja baasmasin MTZ-50.
ETR-162-DT-75l baseerunud,Harkovis toodetud rootorekskavaator
ETR-132B-Dmitrovi ekskavaatoritehases tehtud raske (täismassiga 25600 kg) rootorekskavaator,baasmasinaks linttraktor T-180.Viimast traktorit tehti raamatu väitel Brjanski autotehases ning suuruselt oli tegu märksa toekama asjaga kui tavaline \"Joss\".
Hilisematel aegadel oli rootorekskavaatoruite põhitootja \"Talleks\",paigaldati neid tööorganeid seal ka \"Jossidele\".

[mrali]

Seal näha nii kõige esimesi \"Josse\" (mudelid S-60 ja S-65 \"Stalinets\") ning ka Stalingradi tehase masinaid STZ-3,lisaks ka raskeid roomikveokeid \"Komintern\" ja \"Vorošilovets\".

Kui juba lintidest juttu tuli siis juhtusin netis sellisele kohale kus mõned pildid ja joonised huvitavatest linttraktoritest.
ww2 aegsed vene linttraktorid

[mrali]

Natuke saab sealt tootmisaastate ja -arvude osas ikkagi targemaks:
DT-54 toodeti kolmes tehases ja väga pikalt:Stalingradis 49-63,Harkovis 49-61 ning Altais (Rubtsovskis) 52-79 ehk seega kokku ligi 30 aastat.Kokku 957900 eksemplari.Selle laia lindiga variandi indeks oli DT-55.
T-4 oli Altais tootmises aastail 1964-70 ning edasiarendus T-4A 1970-??? (ju see kuhugi 80.aastate lõppu jäi).Kokku valmis nende aastate jooksul 33900 T-4 ja 343000 T-4A.
T-74 eelkäija (ja peaaegu analoog) oli T-75;tehti neid 1959-62;T-74 ise oli tootmises jällegi väga pikalt:1960-84.Tootmisnumbrid vastavalt 45800 ja 880700.

DT-75 tootmine hakkas Volgogradis aastal 1962,pärast DT-54 tootmise lõppu,Pavlodarist tulid esimesed DT-75d aastal 1968.Indeksitega on aga niel ilmselt paras segadus,siiani arvasin,et vaid Pavlodaris tehti DT-75M,sealt aga selgub,et ka Volgogradis.Kokku on DT-75 seeriat igatahes toodetud üle kahe ja poole miljoni.

Paraku \"josside\" kohta ma sealt lehelt erilist infi ei leidnud.

SovAvto veebilehel on ka valik vene traktorite tehnoandmeid-pilte (tõsi, kaunis lünklik).

[juku]

Praeguste \"Josside\" ja kohta leiab siit:
http://www.chtz-uraltrac.ru/rus/prod/ind...rod=\'prod\'
vanemad
http://www.avtomash.ru/pred/muzei_t/c60.htm

[igaunis]

Kõige väiksem veneaegne esku oli E-157. Kopa maht 0,15 m3, mootoriks vist sama, mis DT-20 traktoril.
Mitmekopalisi maaparandusekskavaatoreid ETZ-202 (hiljem ETZ-2011) tegi Talleks. Kasutati Belarus\'i mootorit.

[Sillu]

Kollased jossid mida praegugi kasutatakse on T-130 ja T-170 tähisega. Vanad ilusad ümara kabiiniga ja enamasti halli värvi jossid kannavad tähist T-100.

T-100 ja ümar??? Khmmm... pigem ikka kandiline ja esiklaas kolmest osast ja selline kaldu (lõigatud nurgaga). \"Raipekotkaste...\" teema all oli kunagi jutuke, kus Tallinna EMEXis sellised vedelesid. Ning T-100 -ks sai vehiikel peale Stalini põlu alla sattumist 1956. Enne ikka selle mark S-100 (C-100); S nagu Stalin. Stalini eesnimest Jossif tuleb ka aparaadi hellitusnimi joss.

Ümmargune on selle kollase uuema jossi kabiin pigem.

Väikesed oranzid-punased lindid on enamasti DT-74/DT-75 tähist kandvad.

Oranzid olid reeglina DT-75-d (need uuemad ümara kabiiniga asjad). Selle eellane T-74 (mitte DT-74!) on kantis kabiiniga ja tehasest väljusid nad reeglina hallina. T-74le eelnes omakorda T-54, selle tunneb ära iseloomuliku ribilise esiosa ja teise kabiini poolest. Ning T-54le omakorda eelnes nn petrooli-natt, kantis kabiiniga ja petrooliga käiva mootoriga (see isend oli levinud üsna kohe peale Teist Ilmasõda).

Kuna pertooli-nati ametlik margi nimetus oli NATI, siis sai kogu see pere kuni DT-75ni välja endale hellitusnimeks natt. Roomikuosa, muide, oli neil minumeelest kõigil praktiliselt sama.

Omist kogemusist tean, et väga \"mõnus\" on T-54 ja T-74 -dega manööverdada kangidega olen mõlemad masinad omal ajal ära proovinud.

Õiged margitähised on DT-54 ,T-74 ja DT-75

[martinmannik]

Kas keegi tunneb T-130 või T-180 jõuülekannet? Mind huvitab just see, kuidas mootorit ja roomikuid omavahel sidurdatakse. Kas friktsioonkettad asuvad veorataste (tagumiste) trumlites, nagu vanematel linttraktoritel (minu mäletamist mööda kas T-100 või DT-75M) või on sidurid toodud trumlitest välja kere sisse?
Ja kas kollastel Jossidel on peal turbo? See vilin, mida nad kohapealtvõtul tekitavad, jätab küll kangesti sellise mulje.

[mrali]

Minu teada T-100 kuni T-170 masinatel turbot küll pole.Ülekannete kohta ei oska hetkel vastata.

Kas keegi tunneb T-130 või T-180 jõuülekannet? Mind huvitab just see, kuidas mootorit ja roomikuid omavahel sidurdatakse. Kas friktsioonkettad asuvad veorataste (tagumiste) trumlites, nagu vanematel linttraktoritel (minu mäletamist mööda kas T-100 või DT-75M) või on sidurid toodud trumlitest välja kere sisse?
Ja kas kollastel Jossidel on peal turbo? See vilin, mida nad kohapealtvõtul tekitavad, jätab küll kangesti sellise mulje.

[martinmannik]

Kui te olete tähele pannud, siis esineb kollastel Jossidel kahte tüüpi radiaatorivõresid: ühel on servapidi ühendatud horisontaalsed liistud, mille sisse on puuritud peenikesed augud; teisel on žalusii moodi kaldus ribid, mille vahelt pääseb õhk sisse. Kas äkki see ei ole eristamistunnuseks T-130 ja T-180 vahel?
Kas teie hulgas on inimesi, kes on ise linttraktorit juhtinud? Tahaks teada, mismoodi see välja näeb. Olen kuulnud, et peale gaasipedaali ja roomikute juhtkangide on seal veel nii mõndagi, mida tundma peab.

[IIIFFFAR]

Eks sääl ole veel hoobasid ja pedaale lisaks. Lisaks juhtkangidele kaks pidurit, teine teisele lindile, käigukang ja revers, sidur muidugi kah. Peale selle on mõnedel massinatel ainult üks juhtkang, mida siis ühele või teisele poole väänata. Juhtseadiste lisaks siis veel punt hüdraulikahoobasid, mis töö tegemiseks vajalikud.

[juku]

Mina pole näinud roomiktraktorit, millel oleks gaasipedaal. See on olnud ikka käsikangiga lahendatud. Jossidel oli ka sidur käsikangiga. Juhtkangidega lahutati vajaliku poole friktsioonülekanne pööramiseks, kui taheti järsku pööret (kannakat teha) siis pidurdati pedaaliga seda roomikut, mille poole pöörati. Siis olid veel hüdrojaoturi kangid hüdrosilindrite juhtimiseks ja loomulikult ka käigukang ja reversikang. Paar mõõteriista ja peotäis lüliteid ning ongi vist kõik. Käivitusmootori siduri ja reduktorihoob vist siiamaani kabiinist väljas.

[martinmannik]

Aga mis mõte on siduril ja kontrolleril?? Selle kõige saaks ju roomikute juhthoobadega ära lahendada. Kui tõmmata hoobasid sujuvalt, oleks nad sidurite eest ja tõmmates neid ette-taha, oleks nad ühtasi ka kontrolleri eest. Kõigi nende hoobade-kangide funktsioon on täiesti tarbetu, nad saaks ju ühte kasti koondada... Või olid tõesti vene insenerid nii lollid??

[Regardman]

T-54, selle tunneb ära iseloomuliku ribilise esiosa ja teise kabiini poolest.

T-54 baasil on ehitet Lavassaares paiknev rööbas-automotriss MD-54, mis evib T-54 -le iseloomulikku ribilist \"nina\" ja küljeplekke:

T-54 enda pilte ei suutnud hetkel kusagilt välja võluda.

EI OLE MOTRISS ! Seda saab väikeveduriks nimetada

[valdo]

EI OLE MOTRISS ! Seda saab väikeveduriks nimetada

Mina usaldan raudteeasjanduste terminite osas Lavassaare ettevõtmise \"hinge\" ja pikaaaegset ajaloouurijat Mehis Helmet, kes seda aparaati nii on tituleerinud.

[Soobel]

Mehis vôib ju hing olla, aga ega ta jumal ka ole.

Automotrisa oli vene terminoloogias kerge iseliikuv mootorvagun ehk siis rööbasbuss. Sellega ei sarnane MD mitte.
Venelane ise nimetas MD-sid ja MUZ-e motovozideks, kuidas see eesti keeles kôlama peaks - ei tea.
Enne sôda olid eesti raudteel ka mingid lokomootoriteks nimetatavad agregaadid, mis minu arusaamist mööda olid tillukesed tööstusraudtee vedurid, nagu Lavassaares paiknev Piusa kaevandusvedur.
Oma suuruse, vôimsuse ja kaalu järgi klassifitseerub MD54 siiski veduriks.

[Alts]

Vast sobib siis siia teemasse, kuigi pildid pärit esimese vabariigi päevilt (1937)


Viimane ribake maad, mis Luunjas lahutab uut Emajõe-sängi vanast


Süvendaja \"Demag\" Luunja sillatöödel laseb kopa uude Emajõe-sängi; tagaplaanil süvendaja \"Lambda\"

[martinmannik]

Huvitavad kaadrid... Äkki valgustaks mind ka, milleks oli Emajõele üldse uut sängi tarvis? Ja kui pikk see tehti?

[Soobel]

Vanal ajal oli kombeks sildu kuival ehitada - oli palju lihtsam. Ju siis Luunja sild ehitatigi kuival valmis ja pärast kaevati jôgi alt läbi. Pärast aeti vanast sängist lihtsalt teetamm läbi. Ka kärevere sild paistab sedamoodi tehtud olevat.
Aga Tartu vabaduse silda ehitades kasutati kindlasti kessoone, mida elektriga tühjaks pumbati. Lihtsalt lugesin mingit antiikuudist, kus äike oli elektrivôrgule liiga teinud ja ka nende kessoonidega oli probleeme.
Muidu olen kuulnud, et Kivisilla ehituse ajaks olla jôgi üldse Tartu vallikraavi saadetud.

[Sillu]

Väike roomiktraktor T-54V aastast 1971 teeb tööd Põltsamaa lähedal talus. Tegemist siis Kišinjovi traktoritehase tootega: