8500 ja võiks võibolla isegi suurem olla teinekord.Aga ega see uurali käru väga raske tegelikult ei ole.Samas head tugevad sillad,raam tuleb naguinii tugevdada.Zil jääb juba nõrgaks.Mul vennal on praegu 636 või mingi selline valmeti vedaja tagumine osa järel.See on ikka raskem kui uural.Aga selle eest kõik rattad veavad ja saab lindid peale panna. Aga ära lõhub lõpuks pinnase ikkagi.Russiga midagi võrrelda pole,peale jõuvõtu võlli muidugi.Russil saab seda ära lahutada nii sünkroon veoga kui ilma,ja sidurist kui nii öelda.Ja minu arust oli uutel russidel päris hästi see siduri asi tehtud.
Urali sildadel pole ju silla lukke(no mingid härrad on väidetavalt kemppi lukud teinud?). On sildade vaheline lukk. Sillad on allpool raami ja haagivad end siledapõhjalisest kärust erinevalt maakera külge. Ja tänu neile raami all olevatele sildadele on normaalse mõõduga rehvidel käru raskuskese kõrgel ja kipub tõsisemal turnimisel külili...
Forvarderi tagaosa ja normaalne mehhaanilise veoga käru on alt siledad ja reduktor raamis sees, külgedel balansiirid. Tuleb lihtsamini järgi ja nii kergesti ümber ei kipu.
Ma olen kahe Valtra järelt vedanud, millel on käruks mõlemal "päris" veduka tagumine ots, ühel Mini Bruuneti ja teisel Valmeti oma ja mõlemad on rahul, kaalub kõvasti vähem kui praeguse aja päris vedukad, neil on veidi üle 10 tonni. Käru rattad veavad, läbivus on hea ning ülalpidamiskulusid ei saa suurtega võrreldagi. Mõlemad teevad teenust, seega kasutatakse ikka igapäevaselt.
Russidel on tavaliselt lihtsalt tõstukiga häru järel, need nii kapitaalselt ümber pole ehitatud. Kusjuures üks russ oli küll huvitav- ka kärul olid 700 rattad all, aga seetõttu oli käru nii kõrge, et paberit sinna üle 3 tihu küll ei läinud vist. Aga läbivus oli küll nagu kummipardil
Kuna siin oli eelnevalt juttu Valtratest ja metsaveokärudest siis siin võimas ja elegantne vedavate ratastega metsaveokäru Binderberger traktor Valtra N-174 haakes Norrast.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Roomiktraktori baasil ehitatud metsaveotraktorid venemaalt kõlbaks kasutada ka Eestis pehme pinnasega metsades - Kui leiaks vaid juhte kes oleks nõus vene roomikmasina ebamugavusi taluma .
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 24-12-2020, 08:36 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Ei kõlba - lõhuvad metsa igal pöördel rohkem, kui tänased ratasmasinad. Needsamad, mida ka siin foorumis on süüdistatud kõigis teadaolevates ja veel paaris tundmata surmapatus. Otse sõites pole suurt häda. Tummine vints keset raami on muidugi pluss.
Ergonoomika puudumise kohta käiv kommentaar on küll täpne
Kusjuures meil peaks olema tükki viis metsapulli vintsialustena suurematel metsafirmadel "evakuaatoritena". Et kui järjekordne mill on paar tuhat milli maa all kusagil karu istelihases, siis see läbi maakera uuesti ilmavalgele venitada.
kädva külas raplamaal sõberal oli kunagi ka tõstuk pulli seljas ja vedas metsa minuteada eraettevõtjana.kuna pole 10+ aastat seal kolamas käinud siis tänast seisu ei tea.
Sellisele aparaadile juhi leidmine on praegusel ajal, ma ütleks, et lausa võimatu ülesanne, sest ka moodsatele masinatele pole juhtide leidmine kergemate killast.
Nagu v6sa ütles- evakuaator- sellisena on see üsna asjalik pill. Kui ma isa juures kunagi ammu vedukal töötasin, siis ka temal oli selline olemas, kuigi see oli kasutusel just teenuse pakkumisel, sest meil olnud kolmel traktoril metsapulli vaja ei läinud.
Väljaveo puhul ei ole ma isegi väga kindel, et tänapäevased aparaadid väga rohkem lõhuvad, arvestades, et paljudel on juba 1.2m laiused ekskavaatori roomikud. Mass on neil küll meeletu, kuid kandepind samuti. Metsapull kaalub kõvasti vähem, kuid roomiku laius on ju ka suht olematu. Pöördel teeb metsapulli roomik loomulikult sama tööd nagu adrahõlm.
See kaasaegse metsapulli teema on päris intrigeeriv. See, et ta metsa lõhub on suhteline mõiste. Normaalse ajuehitusega vend näiteks harvendust või sanitari vedama ei lähe lindiga. Ja praegu kus kogu metsatööstus on kasumipõhine siis kogu "masstootmine" käib lageraietena. Lageraiel aga pole suurt tähtsust kas seda tehakse ratas- või roomiktraktoriga.
Olles kunagi töötanud metsamajandis siis võin väita täie vastutustunde juures, et sellel ajal käis kogu lageda vedu roomikmasinatega. Harvendused ja muu peenem töö tehti ikkagi ratasmasinatega, et mitte lõhkuda juurestiku.
Kogu selle tralli juures mis toona käis ei näinud ma kunagi nii roopasse sõidetud lanke kui praegusel ajal lageraietel näha võib. Olgu see lank siis kui pehmal alal. Lageraielank oli ühtlane sile ainult laoplatsis võis kohata mõningaid valle kus ümber pöörati kuid lahkudes teraga siledaks tõmmati.
Siin on kindlasti praegusel ajal oma osa ka masinsti professionaalsuses kinni. Kurb on vaadata kuidas suudetakse ratasmasinaga selline põrgu kokku keerata. Roomikmasin ei ole selleks võimeline ka parima tahtmise juures.
Järgmine aste oli metsa uuendamine. Lindiga väljaveetud lank oli mõnusalt mineraliseeritud juba töö käigus. Oksakammiga üle, oks vaalu ja võis hakata istutama. Samuti jäi hästi pidama tuulega kohale toodud seeme sest loodusliku uuenduse tarvis oli loodud soodne pinnas.
Sellise vene roomikuga kindlasti ei suuda konkureerida kaasaegse ratasmasinaga produktiivsuse koha pealt. Ja kes on nõus sellise lindi pulkade taha praegu ronima? Mina küll mitte. Kui siis ainult väike huvireis nostalgialaksu saamiseks.
Ja veel. Nägin oma silmaga hiljuti kui tank tegi kuusikus havendust endal lindid peal. Ega see palju alla ei anna kui metsapulliga sinna kuusikusse ronida. Nõuka ajal oleks sellise nalja eest seina äärde pandud.
(24-12-2020, 11:16 AM)Daff Kirjutas: Kogu selle tralli juures mis toona käis ei näinud ma kunagi nii roopasse sõidetud lanke kui praegusel ajal lageraietel näha võib. Olgu see lank siis kui pehmal alal. Lageraielank oli ühtlane sile ainult laoplatsis võis kohata mõningaid valle kus ümber pöörati kuid lahkudes teraga siledaks tõmmati.
tollal olid ikka talved,mega lumi + külm ja soos rabas tehti mets just talvel külmand maaga ja siis ei tekigi songermaad.täna paraku tehakse jõe ääres soos metsa siis kui jõgi üle kallaste......vedaja poolel teel juba austraalja poole....ja siis hullemate aukude tõiteks lähevad koormad puitu...
Olid nõuka ajal ja on praegu ka kasutusel kaks terminit - suvine lank ja talvine lank.
Tänane kliima neist terminitest ei hooli.
Mäletan hästi aega, kui sai ise ТБ 1 М-i kangide taga oma masinamehe elu alustatud. Talvel '90-'91. Turbane maa, talvine lank seega. Lõkkekohas vajus masin läbi ja murdis selle soojenenud pesa servast poole meetri paksuse jääkamaka lahti. All solises vesi.
Millal meil viimati maa nii sügavalt ära külmus?
Tol talvel vedasin lageraiet välja. Pika tüvena. Ja hoolimata mõnusast pakasest ei olnud siiski roomikuga asja värskelt langetatud raielapile. Päev või paar pidi ikkagi ootama, kuniks külm oma tööd teeb, muidu võis läbi vajuda.
Nii et polnud see asi ühtigi nii, et igasugusel pinnasel igal ajal "metsapulliga" veeti ja ainult sile maa jäi järgi... Ei jäänud! Nägi ka tol ajal neid segipööratud lankisid ja olid metskondades pahandusedki seetöttu täiesti päevakorral ja olemas.
Tänapäeval muidugi sellistele tempudele vilistatakse. Liigagi tihti. Masinate kliirensid on kõrgemad, maha jäetud vaod seetõttu kah silmatorkavamad. Hea seegi, kui keegi pärast ekskavaatoriga veotee üle silub.
(Seda postitust muudeti viimati: 24-12-2020, 11:59 AM ja muutjaks oli Janka.)
Või teine näide...
Talv aastatel 2005 vastu 2006-ndat.
Äss, kelle juures töötasin, oli langi ostnud aastaid enne seda, aga raiuma asuma ei hakanud, sest veotee kulges pea kilomeetri ulatuses üle soise ala ja polnud lihtsalt talve, mis varemalt koormuse pinnasele välja oleks kannatanud.
'05-l siis lõpuks paistis, et midagi hakkab koitma...
Tüüp alustas langi ülestöötamist sellest, et lasi veoteele tasapisi saepuru vedada. Kui mind harvesteriga peale saatis, polnud see liin veel lõplikult valmis ja langile sisenesin üldse teisest kohast. Hädavaevu jõudsin pärale, kuid üks kord kannatas sealt sealt siiski läbi sõita nii, et ise ära ei uppunud. Kütusevaadi võtsin kah kaasa, et kolm-neli päeva lõikusega vastu pidada selliselt, et masinaga välja asja poleks.
Kui juba mingisugune arvestatav kogus oli maha nüpeldatud, saabus vedaja ka langile. See asus esmalt okstega seda osa teest katma, kuhu puruveok polnud jõudnud ja kui kõik valmis, võttis esimesed arglikud palgikoormad peale.
Paari nädalaga saime seal siis kahekesi kenasti hakkama.
Kes täna maapinda enam niimoodi nunnutab?
- Mitte keegi! Või väga vähesed.
Katsu sa okstega veoteed täita, kui omanik on meeletud miljonid oma perssekukkunud ostule magama pannud ja iga puulehe ning okka nüüd oma tuludesse arvestanud.
Avastasin väga huvitava dokumentaalfilm Rootsi metsamajanduse tehnilisest arengust viimase 100 aasta jooksul . Siit selgub karm tõde kui mahajäänud tegelikult oli omaaegne ENSV ja üldse kogu Nõukogude Liidu metsanduse tehnilne tase võrreldes rootslastega . Üldistades kui eestis võeti veel 80 aastatel metsa maha veel druzba saagidega siis rootsis tegutsesid juba 70 alguset alates algelised harvestrid , mis olid tegelikuses küll õudsed monstrumid aga tegid ikkagi ära 10 druzba mehe töö . Hüdrotõstukiga metsaveo traktorid ja autod olid rootsis olemas juba 60-aastatel aga eestisse jõudsid alles 80 aastatel . Pooled neistki olid soomest ostetud Fiskarsi firma metsatõstukid mida monteeriti enamasti Kamaz ja Maz peale või siis traktori T-150K või tema haagise külge. Lihtsalt hämmastav et venemaal ei viitsitud arendada metsatehnikat . Vaid roomiktraktori ja druzba saega lõigati metsa aastakümmneid ilma et oleks neid viitsitud tehniliselt täiustada ja töölisele mugavamaks ja efektiivsemaks muuta.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Enese esimene ratastraka nägemine suures metsas oli 1986 suvel, no vähemalt ilma lumeta ajal...
Sai metskonda soetatud 82 Russ, sinna Tamsalu EPT pookis vintsi ette ja soomlaste "Farmi" tõstuki perse pääle, seitsmesaja rattad ka taha. Ühes trakaga saime samast kolhoosist ka vana sitalaotaja, tolle raamile tuli siis palgikäru.
Esimest korda toda töös nähes imetlesime taadiga tükk aega (papa oli metsnik) kui suisel aal harvendust välja vedades samblale jälge ei jäägi..!!
Jälgige rakendi pöörderaadiust ja hobuste kapjade alt lendava sodi määra, kui nad notti tirima hakkavad. 800-kilose hobuse pinnasurve kabja all ületab 15-tonnise harveri surve...
Hobesel om jo masinaga võrreldes algtõmbe jõuvektor looduslikult hoopis teise nurga alla projekteeritud. Ja pärast, kui koorem juba liigub, nihkub ka tõmbejõu suund. Adapteeruv tehnikaime, mida ratas- või roomikmasinad järgi ahvida ei suuda.
Kapjade kuju ja -kandva pinna suurus pole kahjuks muutuv, aga pane hobesele räätsad alla ning ta on tegija ka pehmel pinnasel .
(Seda postitust muudeti viimati: 02-01-2021, 22:50 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(02-01-2021, 12:18 PM)Janka Kirjutas: Hobesel om jo masinaga võrreldes algtõmbe jõuvektor looduslikult hoopis teise nurga alla projekteeritud. Ja pärast, kui koorem juba liigub, nihkub ka tõmbejõu suund. Adapteeruv tehnikaime, mida ratas- või roomikmasinad järgi ahvida ei suuda.
...
Mesasi Sul on projekteeritud adapteeruma?
Haagi palk põksinäksile kahelt poolt kuhugi mootori ette kapoti kõrgusele ja saad sama vektori. Korralike naastudega kettidega 11,4 laiad rattad vähemalt pooles ulatuses vedeliktäitega annavad umbes sama pidamise, mis hobuse neli kapja. Keeruline? Jah, on küll. Nagu ka hobuse rakendamine ja partneriga töötamine.
Jäätumata pinnal annab muldavajuv kabi (eriti, kui toetub sobivalt kännule/juurele/kivile) küll üksjagu tuge juurde, kuid see kehtib vaid selle 30 cm jooksul, kui jalg lükkab. Kui jalga vahetab, olukord muutub.
Küll on hobuse, nagu ka sammuva masina vaieldamatuks eeliseks võimalus takistusi vahele jätta, selmet neist üle veereda:
See on ka põhjuseks, miks sõjardid nii lahkelt Boston Dynamicsit rahastasid, et neil õnnestuski toimiv asi luua:
Me pole ammu viitsinud metsast midagi hobusega tuua - masinaga on nii palju kiirem ja mugavam. Küll käisid lapsed täna piima järel 7 km kaugusel. Autoga kulub sellele veerand tundi, hobusega läks veidi üle kahe tunni...
hobuse ja masina võrdluses võiks lisaks erisurvele ka kogumassi vaadata.
minu arusaamise järgi veab hobune oma massi kohta suuremat koormat.
ja eks pinnast ja kasvavate taimede juurestikku rikuvad ikka masinad palju
rohkem kui hobused.
![[Pilt: 962625.png]](http://images.spritmonitor.de/962625.png)
